Raýan QABIDOLDIN«Egemen Qazaqstan»
263 materıal tabyldy

Elorda • Keshe

Buqaralyq sport búr jarǵan shahar

Salamatty ómir saltyn ustanyp, sportty serik etken adamnyń alar asýy da, baǵyndyrar bıigi de kóp bolmaq. Sondyqtan shynyǵyp, shymyr bolýǵa ult bolyp umtylyp kelemiz. Sonyń jarqyn dáleli retinde Nur-Sultan qalasynyń aýmaǵynda buqaralyq hám balalar sportyn damytýdyń dara dańǵyly sát sanap qalyptasyp keledi. Máselen, kúni keshe elordada «Qoljetimdi sport» jobasy qolǵa alyndy. Sonyń nátıjesinde, qala turǵyndary sporttyń 11 túri boıynsha taza aýada jattyǵyp júr.

О́ner • 20 Qazan, 2021

Elorda – órken jaıǵan óner tóri

Kóziqaraqty kórermenniń talǵamyn tarazylap, rýhanı kókjıegin keńeıtetin birden-bir óner ordasy – teatr. Alaıda «jaman tumaý» jaǵadan alǵan sátten beri jalǵyz teatr ǵana emes, kóptegen kópshilik orynnyń esigi tars jabylǵan edi.

Saıasat • 18 Qazan, 2021

Aǵa býynnyń alǵa qoıǵan maqsaty kóp

Jýyrda respýblıkalyq «Ardagerler uıymy» qoǵamdyq birlestiginiń kezekti VIII sezi eldegi epıdemııalyq jaǵdaıǵa baılanysty onlaın rejimde ótti.

Elorda • 14 Qazan, 2021

Kógildir otyn – qoıý tútin qursaýynan qutylý joly

Elimiz egemendigin alyp, óz aldyna táýelsiz memleket bolǵaly beri aýyz toltyryp aıtýǵa bolatyn aýqymdy jobalar qolǵa alyndy. Sol jobalardyń kóshbasynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Arqa tórine kógildir otyn tartý bastamasy tur der edik. О́z kezeginde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bas qalany gazdandyrý jumysyna aıryqsha nazar aýdaryp keledi. Máselen, kúni keshe Almaty aýdanyndaǵy Ońtústik-shyǵys turǵyn alaby Maıdaqońyr kóshesiniń turǵyndary da kópten kútken kógildir otynǵa qol jetkizdi.

Fotogalereıa • 13 Qazan, 2021

Elorda – qoǵamdy damytýdyń qozǵaýshy kúshi

Esildiń boıynda eńse tiktegen elorda – alasarmas aıbarymyzdyń, sarqylmas rýhanı qaınarymyzdyń altyn qazyǵy. Bas qaladan bastaý alatyn baıypty bastamalar men senimdi serpilisterdi el turǵyndary erekshe yqylaspen qabyldap, keleshektiń kelbetine úńiledi. Máselen, Elbasy Nursultan Nazarbaev usynǵan «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy aıasynda Nur-Sultan qalasynyń ákimdigi bıyl aýyz toltyryp aıtýǵa turarlyq alýan túrli is tyndyryp, qoǵamdyq sanany jańǵyrtýdyń jarqyn úlgisin kórsetti.  

Qazaqstan • 12 Qazan, 2021

Kemeldiktiń keleli kezeńderi

Keńes Odaǵy ydyrap, egemendik enshimizge buıyrǵan jyldary Qazaqstan ǵana emes, kúlli TMD aýmaǵy abdyrap qalǵany anyq. Jumyssyzdyq pen joqshylyq talaı adamnyń taýdaı talabyn qumdaı úgitti.

Qoǵam • 11 Qazan, 2021

Veıp: El jastarynyń endigi ermegi – elektrondy shylym

«Urpaq saýlyǵy – ult saýlyǵy» deımiz. Alaıda jyldar jyljyǵan saıyn jas urpaqtyń densaýlyǵyna jaýyǵatyn qaterli zattardyń qatary kóbeıip barady. Abyroıdan aıyratyn alkogol men esten tandyratyn esirtkiden aryla almaı júrgende urpaq sanasyn ýlaıtyn taǵy bir tuıyqqa tap boldyq. Mereıimizdi ósire me dep júrgen mektep oqýshylarynyń endigi ermegi – elektrondy shylym.

Qoǵam • 30 Qyrkúıek, 2021

Qarttar aman-saý júrsin

«Qarııasy bar úıdiń qazynasy bar». Ásilinde, qarııa degenińiz qara shańyraqtyń ǵana emes, bútin bir memlekettiń qazynasy. Qazynadan aıyrylsaq – qanatymyz qaıyrylady. Sondyqtan egde jastaǵy el turǵyndary memleket nazarynan tys qalǵan emes. Qomaqty qoldaý, jan-jaqty járdem kórsetiledi. Eldegi áleýmettik saıasattyń da áýelgi ustanymy – osy. Egemendiktiń eleń-alańynda erkin eldeń eńsesin tiktegen, aqylymyzǵa aqyl qosqan aǵa býynnyń aldynda búgingi urpaq máńgilik qaryzdar.

Qoǵam • 29 Qyrkúıek, 2021

Áleýmettik saıasattyń álpeti – Áleýmettik kodeks

Qaı memlekettiń bolsyn jemisi men jeńisi túptep kelgende turǵyndardyń ál-aýqatymen, eldiń ustanǵan áleýmettik saıasatymen baǵalanatyny anyq. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev bıyl «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» atty Joldaýynda zań da, qoǵam da, adamdardyń sana-sezimi de ózgerýge tıis ekenin paıymdaı kelip, elimizde Áleýmettik kodeks ázirlenip jatqanyn aıtqan bolatyn.

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • 23 Qyrkúıek, 2021

Úsh onjyldyqtyń úlesi

Qazaqstan dep atalar qara shańy­raǵymyz táý eter Táýel­sizdiktiń 30 jylyna qadam basty. Úsh onjyldyq tarıhı ólshem boıynsha asa uzaq ýaqyt emes. Solaı bola tura, kózi ashyq, kókiregi oıaý otandastarymyz ótkenge úńilip, jyldar jylnamasyn paraqtaǵan sa­ıyn jemisti jetistik baryn ańǵarar edi. Eń aldymen, egemendikke qol jetkizgeli beri el eńsesin tiktedi. Halyqtyń ál-aýqaty artyp, turmysy túzeldi. Qysqa merzim aralyǵynda áleýmettik damýdyń áleýetti jolyn tańdap aldyq.