Raýan QABIDOLDIN«Egemen Qazaqstan»
335 materıal tabyldy

Qoǵam • 19 Qańtar, 2022

Jumyssyzdyq: Sandarǵa senip, san soǵyp qalǵan joqpyz ba?

Eldegi áleýmettik jaǵdaıdyń jaı-japsaryn otandastarymyzdyń jumyspen qamtylýymen, halyqtyń tabysymen baǵamdaýǵa bolady. Alaıda statıstıkalyq málimetter men memlekettik organdar usynatyn derekterge qarap ton pishý shynaıy jaǵdaıdy aıqyndaı almasy anyq. Memleket basshysy aıtyp ótkendeı, «sıfrlarmen oınaýdy qoıyp, naqty isterge kóshetin kez keldi». Jalpynyń jaı-kúıi jaqsy bolǵanymen jalqynyń, ıaǵnı árbir jeke adamnyń áleýmettik ál-aýqatyna Qazaqstanda qanshalyqty mán beriledi? Jumyssyzdyq pen joqshylyq, kedeıshilik jurtymyzdy qos búıirden qysyp turǵan joq pa?  

Qazaqstan • 13 Qańtar, 2022

«Qazaqtelekom» ósimaqyny alyp tastady

Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi baılanys operatorlarymen birge elimizdegi tótenshe jaǵdaı kezinde qazaqstandyqtarǵa qoldaý kórsetý úshin birqatar is-shara keshenin usyndy.

Saıasat • 12 Qańtar, 2022

Toǵyzynshy terrıtorııanyń tutastyǵy mańyzdy nemese UQShU bitimgerlik áskeri Qazaqstanda qalmaıdy

Jańaózendegi beıbit sherýdiń sońy elimizdiń ózge óńirlerinde sodyrlardyń soıqanyna aınalǵanyna da bir aptanyń júzi boldy. Eldiń búkil aýmaǵynda tótenshe jaǵdaı rejimi ornady. Qazaq eli qara jamylyp, Prezıdent Jalpyulttyq aza tutý kúnin jarııalady. Alaıda halqymyzdy aýyzbirshiliginen aıyrǵysy kelgen aıarlarmen kúreste Alash jurty jalǵyzdan jalǵyz qalǵan joq. Kúrdeli kezeńde Ujymdyq qaýipsizdik týraly shart uıymy qol ushyn sozyp, toǵyzynshy terrıtorııanyń tutastyǵyn saqtap qalýǵa qoldan kelgen kómegin usyndy.

Qoǵam • 31 Jeltoqsan, 2021

Baspanaly bolýdyń bastamasy

Elimizde halyqtyń baspanaly bolýyna baǵyttalǵan baıyp­ty bastamalar az emes. Soǵan qaramastan «óz úıi – óleń tósegine» qol jetkize almaı saly sýǵa ketip, sarsańǵa túsken otandastarymyz da barshylyq. Al «úıi joqtyń kúıi joq» ekeni beseneden belgili dúnıe emes pe? Bıyl osy olqylyqtyń orny tolyp, ıpoteka qaryzynan qutyla almaı júrgen qazaqstandyqtardyń qareketine qan júgirdi. Buǵan eń aldymen Memleket basshysynyń tapsyrmasymen qolǵa alynǵan zeınetaqy jınaǵynyń bir bóligin úı alýǵa paıdalaný týraly usynysy utymdy serpilis berdi.

Qoǵam • 20 Jeltoqsan, 2021

Ánmen emdeýdiń de ádisi bar

Án dese ár kez adamnyń rýhanı azyǵy, jan dúnıeniń jaryq shashqan sáýlesi, júrek qylyn shertetin jumbaq qubylys dep qaraıtynymyz bar. Ol da ras. Alaıda ánniń tek jan azyǵy bolyp qalmaı, tándi saýyqtyratyn, ol az deseńiz túrli dertten ońaltatyn da qasıeti bar bolyp shyqty. Ásirese, sóıleý, estý qabiletinde tutyǵý, kekeshtený sekildi kemistigi bar jandardy ánmen emdeý ádisi paıda boldy. Alys-jaqyn, shetelde emes, óz Otanymyzda osyndaı emdeý tásilin meńgergen maman bar.

Medısına • 19 Jeltoqsan, 2021

Muhtar Tóletaev: Dári-dármekpen qamtý joǵary deńgeıge jetti

Elimiz egemendik alǵan kezeńnen beri otandyq densaýlyq saqtaý salasyn damytýǵa basa mán berilip keledi. Ásirese, onkologııalyq aýrýlardyń aldyn alý, tekserý, emdeý baǵytynda aýqymdy jumys atqarylyp jatyr. Bul rette, biz kúni keshe Prezıdent Jarlyǵymen elimizdegi densaýlyq saqtaý salasyn damytýdaǵy jáne óndiristik qyzmettegi asa úzdik jetistigi úshin «Qazaqstannyń Eńbek Eri» ataǵy berilip, aıryqsha erekshelik belgisi – Altyn Juldyz ben «Otan» ordenin óńirine qadaǵan onkolog dáriger Muhtar TО́LETAEVPEN áńgimelesken bolatynbyz.

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • 16 Jeltoqsan, 2021

Orda buzǵan otyz jyl

Azattyq – ataýy altynmen ádip­tel­gen aıaýly uǵym. Erkindikti elden erek súıetin halyq úshin odan ba­ǵaly qundylyq, odan qymbat qazy­na joq. Osydan tup-týra 30 jyl buryn tarlan tarıhymyzdan tamyr tart­qan aǵa býynnyń asyl armany oryndaldy. Ult bolyp uıyp, jurt bolyp etek-jeńi­mizdi jıyp jańa memleket qur­dyq. Endigi kúni kósegemiz kóge­rip, kók­jıegimiz keńeıip úsh on­jyl­dyq deıtin berekeli beles­ten atta­ǵaly turmyz. Túptep kel­gende bostandyq degenińiz bos sóz emes, bul – bútin bir halyqtyń asqaq­ta­ǵan rýhy, qaıratymyzdyń qaı­nar kózi.

Suhbat • 15 Jeltoqsan, 2021

Elbasy egemen eldiń eńsesin tiktedi

El úshin erkindikke qol jetkizý qanshalyqty mańyzdy bolsa, sol erkindikti, táýelsizdikti ýys­ta ustap qalý máselesi de son­sha­lyqty mańyzdy. О́tken úsh on­jyldyqqa burylyp qaraǵan saıyn osyndaı oıda qalamyz. Eń bastysy, bostandyqtyń bozala tańy bozaryp atqan tusta ulttyq qaýipsizdigimizdi, tutastyǵymyzdy qamtamasyz etýde barynsha eńbek etken tulǵalar boldy. Bul rette biz ár jyldary jaýapty qyzmetterdi atqaryp, Qazaqstannyń qalyptasý kezeńinde ter tókken aptal azamat Sát Toqpaqbaevpen áńgime­lesken bolatynbyz.

Elorda • 15 Jeltoqsan, 2021

Ulttyq tárbıe – ulttyq ıdeologııanyń ózegi

Ata-babalarymyz ǵasyrlar boıy ańsap, armandap ótken el egemendiginiń búgingi jarqyn beınesi – elorda. Bas qalada ultymyzdyń ustynyna aınalǵan ulttyq biregeıligimiz, rýhymyz, salt-dástúrimiz ben mádenıetimiz sabaqtastyq taýyp keledi. Saryarqa tórinde boı kótergen shyraıly shaharda qazaq eliniń qaısar bolmysy men ór rýhy, kelis-kelbeti kórinis tapty. Táý eter Táýelsizdigimizdiń eń uly jetistigi de, baǵa jetpes baılyǵy da – osy astana.

Elorda • 15 Jeltoqsan, 2021

Ulttyq rýh uıa salǵan

Uly dalanyń tórinde qazyǵy qaǵylǵan el astanasy ulttyq rýhtyń máńgilik máıegi, altyn tamyry ispetti. Táý eter Táýelsizdiktiń búgingi urpaǵy osy shaharda armanyn aspandatyp, talǵamyn shyńdaıdy, oıy men boıyn túzeıdi. Sebebi eńseli elorda – Qazaq eliniń qaımaǵy buzylmaǵan bolmys-bitimin, asyl qasıetin, kemeldigi men tereńdigin terbetip turǵan shyraıly shahar. «Edildiń boıyna el qondyrsam» dep ketken bahadúr Mahambettiń armanyn Elbasy Esildiń boıynda oryndady. El qondyrdy. El súısiner eńseli shahar turǵyzdy.