Jumyssyzdyq: Sandarǵa senip, san soǵyp qalǵan joqpyz ba?

Áýelgi basymdyq beriletin elimizdegi áleýmettik másele tyǵyryqqa tirelmese de tuıyqqa tap bolǵany belgili. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev jýyrda Parlament Májilisiniń otyrysynda osy olqylyqtardyń ornyn toltyryp, tuıyqtan shyǵýdyń joly men jańa Qazaq­standy qurýdyń qadamdaryn aıqyn­dap berdi. El Prezıdenti, eń aldymen, halyqtyń turmysyn túzeıtin, jaǵdaıyn jaqsartatyn baǵyttardy baǵdar etip, tıisti tapsyrmalar júktedi.

«Azamattardyń əl-aýqaty jəne əleý­mettik kóńil kúıi memlekettiń basty na­zar­ynda bolýy kerek. Sıfrlarmen oınaýdy qoıyp, naqty isterge kóshetin kez keldi. Memlekettik apparat kóp jaǵdaıda «ózin ózi tıimdi jumyspen qamtýshylar», «resmı emes jumyspen qamtý» sekildi termınderdi qoldanyp, jaǵdaıdy jasyrýdy jaqsy kóredi. Sonyń saldarynan kóp­tegen adam jumyssyzdyqpen betpe-bet kelip, əleýmettik qorǵaýsyz qalyp ja­tyr. Bul əleýmettik-eńbek salasyn sa­paly jańartýdy qajet etedi. Osy maq­satpen mynadaı sharalardy qabyl­daǵan jón. Halyqtyń tabysyn art­tyrý baǵ­dar­lamasyn əzirleý qajet. Jumys naq­ty əri ərbir azamatqa baǵdarlan­ǵan bolýy kerek. Bas­qarýdyń ər deń­geıinde kedeılikti tómen­detýdiń naqty kórsetkishterin bekitý qajet», dedi Q.Toqaev.

Memleket basshysy aıtyp ótkendeı, əleýmettik-eńbek salasy sapaly jańartýdy qajet etedi. Bul úshin qandaı qadam­darǵa barǵan jón? Jumys­syzdyqty qaıtsek jeńe alamyz? Bul rette Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttiginiń Ulttyq statıstı­ka bıýrosynyń halyqty jumys­pen qamtýdyń iriktemeli zert­teýiniń qorytyndysyna toq­talǵan jón bolar edi. Soǵan sáıkes 2021 jylǵy III toqsanda elimizde jumyssyzdar sany 450,7 myń adamdy qurady. Jumyssyzdyq deńgeıi – 4,9%. Sonyń ishinde er-azamattardyń úlesi 45,3% (204 myń adam), áıelderdiń úlesi – 54,7% (246,7 myń adamdy) bolyp otyr. Al 15-28 jastaǵy jumyssyz jas­tardyń úlesi 17,2% nemese 77,5 myń adamǵa teń bolsa, olardyń jumyssyzdyq deńgeıi – 3,7%.

«Jumyssyzdyq – kez kelgen memlekettiń aldynda turǵan mańyzdy másele. Ult­tyq statıstıka bıýrosynyń máli­metine sáıkes, elimizdegi ju­myssyzdyq deńgeıi 4,9%-dy qurap otyr. Alaıda kóp kate­gorııadaǵy adamdar bul kór­set­kishke ilikpeı qalýy yqtı­mal. О́mir shyndyǵynda bul kórsetkish áldeqaıda jo­ǵa­ry bolýy múmkin. Sebebi sta­­tıs­tıka resmı túrde jumys­syz retinde tirkelgen azamat­tardy ǵana esepke alady. Al tirkelmeı júrgenderi qan­shama? Birinshiden, osy jumys­syzdyqtyń saldarynan qoǵamda margınaldardyń sany artady. О́mirlik qundylyqtaryn, baǵdaryn joǵaltyp alǵan jas­tar, qoǵam músheleri kóbeıe­di. Ekinshiden, jumyssyzdyq otan­dastarymyzdy ishimdikke, nashaqorlyqqa salyný syndy devıantty áreketterge ıtermeleýi múmkin. Jumyssyz qalǵan halyqtyń bir bóligi ýaqytyn durys uıymdastyra almaı qalady. Basqa túsken aýyrtpashylyqtan shyǵýdyń jolyn zııandy áreketterden izdeıdi. Keıin bul áreketter sozylmaly máselege de aınalyp shyǵa keledi. Úshinshiden, jumyssyzdyq adamdardy zań­nan attaýǵa, qylmystyq áre­ketter jasaýǵa ıtermeleıdi. Tór­tin­shiden, bul jaǵdaı kedeı­likt­iń artýyna, prekarıattar tabynyń kóbeıýine jol ashýy múmkin. Prekarıattar degenimiz – ereýilge, kóteriliske shyǵýǵa meılinshe qulyqty, ózge kúsh­terdiń manıpýlıasııasyna tez erip ketetin, turaqsyz tap sanalady», dedi Qoldanbaly etnosaıası zertteýler ınstıtýty áleýmettanýlyq zertteýler departamentiniń dırektory Janar Naqypbaeva.

Onyń aıtýynsha, jumys­syz­dyqty ýaqytsha jáne uzaq mer­zimdi dep ekige bólip qaras­tyrý qajet. Alǵashqysy oqýyn endi támamdaǵan joǵary oqý orny túlegine, bir qyzmetten ekinshi qyzmetke aýysyp jat­qan azamattarǵa qatysty. Bul jaǵdaı kúrdeli máselege aınalmaıtyny anyq. Alaıda uzaq ýaqyt turaqty jumystyń, áleýmettik pakettiń bolmaýyna beıimdelip ketetin tulǵalar da bar. Olar bir nemese birer aı emes, jyldap jumyssyz júrýi múmkin.

«Sonymen qatar jumys­syz­dyqty qaladaǵy jáne aýyl­daǵy dep bólip qarastyr­ǵan da jón. Qaladaǵy jumyssyzdyq qanshalyqty mańyzdy másele kórinse de dál aýyldaǵy ju­mys­syzdyqtaı kúrdeli bolmaýy múmkin. Qaladaǵy jumys­syzdyq kóp jaǵdaıda qysqa merzimdi sıpatqa ıe. Sebebi shaharlarda jumyssyz ómir súrý múmkin emes der edim. Qoǵam músheleri, ındıvıdter 1-2 aı jumyssyz qalǵannan keıin qaıtse de bir istiń basyn ustaýǵa tyrysady. Turaqty tabys kózinsiz tirshilik etý qıyn ekenin túsinedi. Alaı­da qa­ladaǵy jumyssyz adam mar­­gınaldardyń, qylmys­ker­lerdiń, prekarıattardyń qataryna jyldam qosylyp ketýi yqtımal. Al aýyldyq jerlerde jumys oryndarynyń shekteýli bolýyna baılanys­ty «eki qolǵa bir kúrek» tabý máselesi asa mańyzdy. Kóbine-kóp mektep, ákimdik, aýrýhana syndy áleýmettik, memlekettik mekemelerde ǵana oryn tabylyp jatady. Sondyqtan aýyl jastary arasynda jumyssyz qalý qaýpi joǵary. Sonyń saldarynan devıantty minez-qulyq pen áreketter arta bas­taıdy», dedi J.Naqypbaeva.

Ulttyq statıstıka bıýrosy 2021 jylǵy III toqsanda elimizdegi 15 jáne odan joǵary jastaǵy jumys kúshiniń sany 9,3 mln adamdy qurap otyr­ǵanyn málimdedi. 8,8 mln adam jumyspen qamtylyp, 15 jáne odan joǵary jastaǵy halyqqa shaqqanda jumyspen qamtý deńgeıi 66,1%-dy qurady.

Jumyspen qamtylǵan­dar­dyń jalpy sanynan 6,7 mln adamdy nemese 75,9%-dy  jaldamaly  qyzmetkerler, 1,6 mln adamdy – jeke kásipkerler, 4,3 myń adamdy – jeke praktıkamen aınalysatyn adamdar, 10,8 myń adamdy – sharýashylyq seriktestikteriniń quryltaı­shylary (qatysýshylary) jáne aksıonerlik qoǵamdardyń quryltaıshylary, aksıoner­leri (qatysýshylary), sondaı-aq óndiristik kooperatıvter­diń músheleri sanalatyn jeke tulǵalar, 546,8 myń adamdy táýelsiz jumyskerler qurady. 41,1 myń adam qashyqtan jumys istep, 93,1% eńbek prosesinde jeke kommýnıkasııalyq (baılanys) quraldar paıdalanyldy.

Jumyspen qamtylǵan­dardyń kóp bóligi saýda (16,6%), aýyl sharýashylyǵy (13,4%), bilim berý (12,7%), óndiris (12,4%) syndy ekonomıkalyq qyzmet túrlerinde jumys istedi. Joǵary jáne orta ká­sip­­tik (arnaýly) bilimi barlar 7,4 mln adamdy qurady. Bul – jumyspen qamtylǵan halyq­tyń 84,2%-y. Jumyspen qam­tylǵan erlerdiń úlesimen salys­tyrǵandaǵy joǵary jáne orta kásiptik bilimi bar ju­myspen qamtylǵan áıelder­diń úlesi 4,4 paıyzdyq pýnktke joǵary. Olardyń negizgi úlesin – 64,9% (5,7 mln adam) 29-54 jastaǵy adamdar qurady.

«Jastardyń  jumyssyz­dyǵy kúrdeli másele ekeni anyq. Bul jaıt eń aldymen olardyń áleýmettik jaǵdaıyn qıyndatady. Elimizde sońǵy ýaqytta oryn alyp jat­qan oqıǵalar da osyny dálel­dep otyr. Sebebi alańǵa shyqqan­dar­dyń basym kópshiligi osy jas­tar qaýymy. Osydan on shaqty jyl buryn elimizde kóterilgen Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamyna qadam jasaý týraly ıdeıa ózektiligin joıǵan joq. Eńbek etý úshin ómir sú­retin urpaqty qalyptastyrý asa mańyzdy. Jalaqynyń tómen bolýy olardy kún kórý úshin eńbek etýge májbúrleıdi. Sapaly bilim alýǵa áleýeti de, qarajaty da jetkilikti jastar jaǵy shetelge ketip bilim alýǵa asyqsa, ondaı múmkindikteri joq jastar ol jaqqa jumys istep, kóbirek qarajat ta­ýyp kelý úshin barǵysy keledi. О́z elin qurmetteıtin, unaǵan eńbek túrimen aınalysatyn, eńbek etýdi maqsat etetin sanaly urpaqty qalyptastyrý qajet. Sondyqtan jastarǵa sapaly bilim alýǵa jaǵdaı jasaý, jumyssyzdyq deńgeıin tómendetý, qala jáne aýyl jas­tary úshin teń múmkindikter jasaý, jalaqyny kóterý máse­leleri qajettiligi týyndaıdy. Qazirgi naryq qoǵamy jaǵ­daıynda jastardyń eńbek qun­dylyqtaryn durys qalyp­tastyrý, olardy adal eńbek etýge, shyǵarmashylyqqa, kási­bılikke yntalandyrý, moral­dy-etıkalyq talaptardy bas­shylyqqa alýǵa baǵyttap otyrý qajet. Almatyda oryn alǵan urlaý, tonaý jaǵdaılary jaýapsyzdyqtyń, basqanyń múlkine qol suǵýǵa arlanbaý, moraldyq azǵyndyqtyń kóri­nisi. Bizdiń bolashaǵymyz jas­tar, sondyqtan olardy durys tár­bıeleýge, óz elinde sapaly bilim alýyna, jumyspen qam­ta­masyz etilýine jaǵdaı jasa­lýy kerek. Al jalaqyny joǵa­ry­latý máselesin memleket birte-birte retke keltiretinine senim­dimin», dedi Ál-Farabı atyn­daǵy Qazaq ulttyq ýnı­ver­sı­tetiniń Áleýmettaný jáne áleýmettik jumys kafedra­synyń professory Gúlnapıs Ábdikerova.

Jýyrda Eńbek jáne halyq­ty áleýmettik qorǵaý mınıstri Serik Shápkenov Úkimet otyrysynda Memleket basshysy Májilistiń otyrysynda bergen tapsyrmalary qalaı iske asyrylatyny týraly aıtyp berdi. Vedomstvo alǵa qoıǵan min­detterdi iske asyrýǵa kiris­ti. Sonyń alǵashqy qadamy Áleýmettik kodeksti ýaqtyly qabyldaý bolmaq.

«Qazirgi ýaqytta Áleýmettik kodekstiń jobasyn ázirleý júrgizilýde. Ony 2022 jylǵy jel­­toq­sanda Parlament Má­jili­siniń qaraýyna engizý jos­parlanyp otyr. Áleýmet­tik kodeksti qabyldaý azamat­tar­dyń áleýmettik quqyqtary men mindetterin bir júıege kel­tirýge; memlekettiń, ju­mys berýshiler men qyzmet­ker­lerdiń áleýmettik sala­daǵy mindettemeleri men jaýapkershiligin naqtylaýǵa múmkindik beredi. Áleýmettik kodeksti qabyldaý halyqtyń memleket júrgizip otyrǵan ádil áleýmettik saıasatty túsinýin jaqsartady jáne bizdiń aza­mat­tarymyzdyń ómir súrý deń­geıiniń sapasyn arttyrady dep boljanýda», dedi mınıstr.

Memleket basshysy sondaı-aq Úkimetke «Atameken» UKP-men birlesip, eki aı merzimde halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasyn qabyldaýdy da tapsyrǵan bolatyn. «Halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasy boıynsha birqatar usynys bar. Birinshi kezekte bul jalpy tabys pen jumyspen qamtýdy arttyrýǵa baǵyttalǵan bastamalar. Jeke qoldaý sharalaryn: mamandyq tańdaýǵa, oqýǵa jáne jumysqa ornalasýǵa kómek kórsetý úshin halyqtyń áleýmettik osal toptary men NEET sanatyndaǵy jastardy «erte anyqtaý júıesin» engizý kózdelip otyr. Aqparattyq júıelerdiń kómegimen iske asyrylyp jatqan ulttyq jobalar sheńberinde jumys oryndaryn qurýdy jáne jumysqa ornalastyrýdy baqylaýdy qamtamasyz etý josparlanýda. Jumysqa ornalasýda jastarǵa, ásirese NEET sanatyna basymdyq beriledi. Ekinshiden, «Atameken» UKP-men birlesip, ár aýyldyń ereksheligin eskere otyryp, kásipkerlikke oqytý, ónimder men kórsetiletin qyzmetterdi satýǵa qoldaý kórsetý jáne jeńildetilgen kredıtter men granttardy bólý sharalary qarastyrylady», dedi vedomstvo basshysy.

Eń bastysy, mınıstr jas­tar­dyń jumyspen qamty­lýy­na erekshe kóńil bóletinin jetkizdi. «Qazirgi ýaqytta mınıstrlik jastardy jumyspen qamtýǵa baǵyttalǵan sharalardy júzege asyrýda. Bul – «Jastar praktıkasy» jáne «Alǵashqy jumys orny» jobalary. Atalǵan joba­lardy kúsheıtý úshin jas­tar­dyń qatysý merzimi men jalaqy mólsheri ulǵaıtylady», dedi Serik Shápkenov. Ol turaq­ty jumys oryndaryn qurý sharttarynyń biri – kásip­ker­likti damytý sanalatynyn atap ótti. «Memleket bas­shy­sy­nyń tapsyrmasy boıyn­sha jeke isin damytýǵa arnalǵan grant mólsheri 200-den 400 aı­lyq eseptik kórsetkishke de­ıin (612,6 myńnan 1,2 mln teń­gege deıin) ulǵaıtylady, bul oraı­da grant beriletin bıznes joba­lar­dyń tıimdiligin baǵa­laý kú­sheı­tiledi», dedi mınıstr.

Jas bolsyn, jasamys bolsyn tirshilik úshin tyrmysady. Jan baqsam, otbasy, bala-shaǵa asyrasam deıdi. Alaıda jumyssyzdyq máselesi talaı adamnyń taýyn shaǵyp, jigerin muqady. О́kinishtisi sol, osyndaı tapshylyqqa tap bolǵan otandastarymyzdyń naqty sanyn áli de aıqyndaı almaǵan sekildimiz. Endigi maqsat – osy jumyssyzdyqty túbegeıli joıý. Úkimettiń aldynda osyndaı úlken mindet tur.