Qazaq halqynyń abyroıyn álem jurtshylyǵy aldynda asqaqtatyp júrgen áıgili óner juldyzy, otandasymyz Dımash Qudaıbergendi bilmeıtin qazaq kemde-kem. Ony erekshelep turǵan – daýysy árıne. Tipti Dımashty «daýysy alty oktavalyq adam» dep ataıtyndar da az emes. Iаǵnı bir ózi bir emes, birneshe oktavany erkin ıgergen tulǵa. Ol týraly aıtylyp jatqan pikir men berilip jatqan baǵa az emes. Sonyń eń qyzyqtysy – tyńdarmandarynyń «Dımashtyń daýysymen emdelemin» deıtin pikiri bolsa kerek. Alǵash osy tektes jazbalardy oqyǵanda ánshige degen mahabbattyń áseri ǵoı dep mán bermegen bolatynbyz. Kele-kele mundaı pikirdiń de jany bar degen oıǵa qalyp otyrmyz.
Nege? Jýyrda vokal muǵalimi balalardyń sóıleý men estý qabiletiniń buzylýyn óziniń avtorlyq ádisi boıynsha emdeıtinin estip, tań-tamasha boldyq. Búgingi medısınada balalardyń estý jáne sóıleý qabiletiniń buzylýy kúrdeli máselege aınaldy. Ol búldirshinniń áleýmettik beıimdelýi men qarym-qatynas jasaý kezinde aıqyn baıqalady. Kóp jaǵdaıda mundaı balalardyń ata-anasy da, balalardyń ózi de budan arylý múmkin emes dep oılaıdy. Al mundaı jaǵdaıda shyǵarmashylyqpen aınalysý tipten múmkin emes.
Esesine, eresek oqýshylarmen salystyrǵanda balalardyń vokal pedagogıkasynyń birqatar erekshelikteri bar. Eger osy saladaǵy kásibı mamandar durys tásilderdi qoldanyp, balalarmen uıymdasa jumys istese, áli qalyptasa qoımaǵan bala aǵzasyn túzeýge bolady. Eger sóıleý qabiletinde kemshiligi bar oqýshylarǵa kelsek, bul máseleni ýaqytynda sheshý úshin nevropatologqa, logopedke, vokal muǵalimine júginýińiz kerek. Al vokal terapııasynyń kómegimen balanyń sóıleý qabiletin túzetý – shyǵarmashylyqqa umtylǵan baldyrǵannyń ómirine oń áser etýi múmkin. Mýzykamen shuǵyldaný, án aıtý – mundaı balalarmen jumys isteýge oń áser etetin tıimdi psıhokorreksııalyq, emdik ádister. Alaıda pedagog mundaı oqýshylarmen uzaq jáne tıimdi jumys tájirıbesi bar maman bolýy kerek.
Sondaı-aq pedagogtyń vokaldyq terapııanyń tetikteri men ádisterin meńgergen, mańyzdy bilim ıesi bolýy da úlken ról atqarady. Máselen, Láılá Bolatbek – sondaı bilikti mamandardyń biri. Daýysty, tembrdi, ıntonasııany tujyrymdaý isinde kópjyldyq tájirıbesi bar. Ol daýys qoıý men sóıleý kemistikterin túzetýdiń jetekshi mamany ǵana emes, estý qabileti buzylǵan balalardy oqytýdyń da ádistemesin ázirlegen kásibı maman. Onyń ómirlik tájirıbesinde osyndaı problemalary bar jasóspirimder jetip artylady. Olar dertpen kúresýde aıtarlyqtaı serpilis jasap, shyǵarmashylyqta óz múmkindikterin aıqyn kórsete bildi. Bala kúninen estý apparatyn taǵýǵa májbúr bolǵan shákirtteriniń biri búginde pıanınoda erkin oınap, án aıtady. Al onyń taǵy bir shákirti kekeshtenýden tolyq aıyǵyp ketti.
– Bastapqyda estý jáne sóıleý qabiletinde kemshilikteri bar balalar meniń sabaǵyma qysylyp, qorqyp keledi. Alaıda áleýmettik emes, basqa da mamandardyń birlese ótkizgen sátti túzetý sabaqtarynan keıin, sondaı-aq qol jetkizgen oń nátıjelerden soń oqýshylarymnyń kóńilderi kóterilip, kózderi janyp, ómirleri oń baǵytta ózgerýde. Bul balalyq armandardyń oryndalatyn sáti, – deıdi Láılá Bolatbek.
Aıta keterligi, qazir Láılániń talantty shákirtteri vokal baıqaýlaryna sátti qatysyp júr. Muǵalimniń jáne ol jumys isteıtin mekteptiń endigi maqsaty – osyndaı kásibı mamannyń kómegine muqtaj, áleýmettik jaǵdaıy tómen otbasylardan shyqqan estý jáne sóıleý qabileti nashar balalar úshin tegin oqı alatyn arnaıy synyp ashý.
