Ánmen emdeýdiń de ádisi bar

Qazaq halqynyń abyroıyn álem jurt­shylyǵy aldynda asqaqtatyp júr­gen áıgili óner juldyzy, otandasymyz Dımash Qudaıbergendi bilmeıtin qazaq kemde-kem. Ony erekshelep turǵan – daýysy árıne. Tipti Dımashty «daýysy alty oktavalyq adam» dep ataıtyndar ­da az emes. Iаǵnı bir ózi bir emes, birneshe oktavany erkin ıgergen tulǵa. Ol týraly aıtylyp jatqan pikir men berilip jatqan baǵa az emes. Sonyń eń qyzyq­tysy – tyńdarmandarynyń «Dımashtyń da­ýysymen emdelemin» deıtin pikiri bolsa kerek. Alǵash osy tektes jazbalar­dy oqyǵanda ánshige degen mahabbattyń áse­ri ǵoı dep mán bermegen bolatynbyz. Ke­le-kele mundaı pikirdiń de jany bar de­gen oıǵa qalyp otyrmyz.

Nege? Jýyrda vokal muǵalimi bala­lar­dyń sóıleý men estý qabiletiniń buzy­lýyn óziniń avtorlyq ádisi boıynsha emdeıtinin estip, tań-tamasha boldyq. Búgingi medısınada balalardyń estý jáne sóıleý qabiletiniń buzylýy kúrde­li máselege aınaldy. Ol búldirshinniń áleýmettik beıimdelýi men qarym-qaty­nas jasaý kezinde aıqyn baıqalady. Kóp jaǵdaıda mundaı balalardyń ata-anasy da, balalardyń ózi de budan arylý múmkin emes dep oılaıdy. Al mundaı jaǵdaıda shyǵarmashylyqpen aınalysý tipten múmkin emes.

Esesine, eresek oqýshylarmen salys­tyrǵanda balalardyń vokal pedago­gıkasynyń birqatar erekshelikteri bar. Eger osy saladaǵy kásibı mamandar du­rys tásilderdi qoldanyp, balalarmen uıym­dasa jumys istese, áli qalyptasa qoımaǵan bala aǵzasyn túzeýge bolady. Eger sóıleý qabiletinde kemshiligi bar oqýshylarǵa kelsek, bul máseleni ýaqytynda sheshý úshin nevropatologqa, logopedke, vokal muǵalimine júginýińiz kerek. Al vokal terapııasynyń kóme­gimen balanyń sóıleý qabiletin túze­tý – shyǵarmashylyqqa umtylǵan bal­dyrǵannyń ómirine oń áser etýi múmkin. Mýzykamen shuǵyldaný, án aıtý – mundaı balalarmen jumys isteýge oń áser etetin tıimdi psıhokorreksııalyq, emdik ádister. Alaıda pedagog mundaı oqýshylarmen uzaq jáne tıimdi jumys tájirıbesi bar maman bolýy kerek.

Sondaı-aq pedagogtyń vokaldyq tera­­­pııanyń tetikteri men ádisterin meń­ger­gen, mańyzdy bilim ıesi bolýy da úlken ról atqarady. Máselen, Láılá Bolat­bek – sondaı bilikti mamandardyń biri. Daýysty, tembrdi, ıntonasııany tujy­rymdaý isinde kópjyldyq tájirı­besi bar. Ol daýys qoıý men sóıleý kemis­tikterin túzetýdiń jetekshi mamany ǵana emes, estý qabileti buzylǵan bala­lardy oqytýdyń da ádistemesin ázir­legen kásibı maman. Onyń ómirlik tájirıbesinde osyndaı problemalary bar jasóspirimder jetip artylady. Olar dertpen kúresýde aıtarlyqtaı serpilis jasap, shyǵarmashylyqta óz múmkindikterin aıqyn kórsete bildi. Bala kúninen estý apparatyn taǵýǵa májbúr bolǵan shákirtteriniń biri bú­ginde pıanınoda erkin oınap, án aıtady. Al onyń taǵy bir shákirti kekeshtenýden tolyq aıyǵyp ketti.

– Bastapqyda estý jáne sóıleý qabi­­letinde kemshilikteri bar balalar me­niń sabaǵyma qysylyp, qorqyp ke­ledi. Alaıda áleýmettik emes, basqa da maman­dardyń birlese ótkizgen sátti tú­zetý sabaqtarynan keıin, sondaı-aq qol jetkizgen oń nátıjelerden soń oqýshy­larymnyń kóńilderi kóterilip, kózderi janyp, ómirleri oń baǵytta ózgerýde. Bul balalyq armandar­dyń oryndalatyn sáti, – deıdi Láılá Bolatbek.

Aıta keterligi, qazir Láılániń talantty shákirtteri vokal baıqaýlaryna sátti qatysyp júr. Muǵalimniń jáne ol jumys isteıtin mekteptiń endigi maqsaty – osyndaı kásibı mamannyń kómegine muqtaj, áleýmettik jaǵdaıy tómen otbasylardan shyqqan estý jáne sóıleý qabileti nashar balalar úshin tegin oqı alatyn arnaıy synyp ashý.