Saıasat • 12 Qańtar, 2022

Toǵyzynshy terrıtorııanyń tutastyǵy mańyzdy nemese UQShU bitimgerlik áskeri Qazaqstanda qalmaıdy

107 ret kórsetildi

Jańaózendegi beıbit sherýdiń sońy elimizdiń ózge óńirlerinde sodyrlardyń soıqanyna aınalǵanyna da bir aptanyń júzi boldy. Eldiń búkil aýmaǵynda tótenshe jaǵdaı rejimi ornady. Qazaq eli qara jamylyp, Prezıdent Jalpyulttyq aza tutý kúnin jarııalady. Alaıda halqymyzdy aýyzbirshiliginen aıyrǵysy kelgen aıarlarmen kúreste Alash jurty jalǵyzdan jalǵyz qalǵan joq. Kúrdeli kezeńde Ujymdyq qaýipsizdik týraly shart uıymy qol ushyn sozyp, toǵyzynshy terrıtorııanyń tutastyǵyn saqtap qalýǵa qoldan kelgen kómegin usyndy.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa úndeýinde UQShU-nyń birikken bitimgerlik áskerı kúsh­teri­ne júgingenin aıtqan bolatyn. El Prezıdentiniń sózin UQShU jerde qal­dyrǵan joq. Birikken bitimgerlik kúshter birtindep elge kele bastady. Árıne, bel­gili bir shekteýli merzimge. Olardyń bas­ty maqsaty – elimizdegi strategııalyq nysandardy qorǵaý. «О́zderińizge málim, UQShU-nyń jarǵylyq qujattarynyń negizgi erejelerine sáıkes Qazaqstan Konstıtýsııalyq tártipti retke kelti­rý­ge kómek berý úshin Uıymǵa múshe memle­ketterdiń basshylarynan birik­ken bitimgerlik kúshterin engizýdi sura­dy. Bitimgerlik kúshter elimizdegi strate­gııalyq nysandardyń qorǵalýyn jáne qyzmetin qamtamasyz etý úshin qysqa merzimge keldi», dedi Memleket basshysy.

El Prezıdentiniń syn saǵat­taǵy syndarly saıasatyna qaramas­tan otandastarymyzdyń arasynda atalǵan áskerı kúshke degen senimsizdik paıda bo­lyp, san túrli qaýeset taraǵan edi. Dú­nıe dúrligip jatqanda neniń aq, ne­niń qara ekenin aıyryp alý da ońaıǵa soq­pa­sy anyq. О́tken úsh onjyldyqta lańkestik áreketpen dál bulaı betpe-bet kelip kórmegen halyqtyń úreıi ushqanyn túsinýge bolady. Soǵan qaramastan Qa­zaq­stan qanaty qaıyrylyp, birliginen aıyrylyp, sodyrlarmen jalǵyz kúresip jatqan joq.

«Birinshiden, Qazaqstan dál osyndaı jaǵdaıda jalǵyz ózi qalǵan joq. UQShU-nyń qoldaǵany – terrorısterge tanytqan aıbary. Soǵan qaramastan, osy jaǵdaıdy paıdalanyp áńgimeni daqpyrtqa aınaldyrǵysy keletin azamattar bar. «Ol ásker el aýmaǵynda qa­lyp qalady, otandastarymyzǵa oq ata­dy», degen sııaqty daýryqpa áńgime tarap júr. Taǵy da qaıtalap aıtaıyn, UQShU áskeri tek tehnıkalyq kómek kórsetedi. Iаǵnı olar elimizdegi mańyzdy strategııalyq nysandardy qorǵaýǵa, kúzetýge ǵana keldi. Esesine, bizdiń arnaıy jasaqtar eldegi lańkestermen kúreske jumyldyrylady. Sebebi kúni keshe, eń aldymen, osy strategııalyq nysandardy qorǵaýǵa májbúr bolǵan edik. Endi óz áskerimiz Almatyǵa attanyp, arnaıy operasııalar júrgizip jatyr. Iаǵnı el aýmaǵyna kirgen UQShU áskeri kóshede júrmeıdi. Otandastarymyz olardy kór­meýi de, baıqamaýy da múmkin. Eldegi jaǵdaı turaqtalǵannan keıin UQShU áskeri ushaqtaryna minip, elderine ketedi. Bul jerden geosaıası oıyn izdeýdiń qaje­ti joq. Muny qysyltaıań shaqta kórshi elderdiń Qazaqstanǵa kómegi dep túsin­gen jón. Álemde sát sanap tehnologııa túrlenip jatyr. Gıbrıdtik soǵys degen paıda boldy. UQShU-ǵa múshe keıbir memle­ketterdiń osy máselege qatysty táji­rı­besi bar. Olardyń tájirıbesi bizge úlken kómek», dedi Májilis depýtaty Aıdos Sarym.

Bul jaǵdaı Qazaqstandy qaıtse de shyńdap, shynyqtyryp shyǵady. Qaýip­sizdik qyzmetiniń tájirıbesi artady. A.Sarym aıtyp otyrǵandaı, UQShU ás­kerinen úreılenetin túk te joq. Tipti ol áskerdi qarapaıym halyq kór­meýi de, baı­qamaýy da múmkin. Se­be­bi lańkestermen kúresti óz áskerimiz júrgizedi.

Muny Prezıdent Ákimshiligi Basshysy­nyń burynǵy birinshi orynbasary Dáý­ren Abaev ta aıtty. «Bul – bitim­­gerlik mıssııasy. UQShU áske­ri ás­­kerı qı­m­yldarǵa qatyspaıdy. Terro­rı­ster­di joıýmen aınalyspaıdy. 6 qań­tarda qala­ny tazartý operasııasyn Qorǵanys mınıs­trliginiń áskerı bóligi, «Arystan», «Arlan», «Búrkit» bólimsheleri atqardy. Sonymen birge uıymnyń bitim­gershilik mıssııasy qorǵaý jáne kúze­tý qyzmetin oryndaıdy. Operasııa nátıjesinde qala­daǵy barlyq ákimshilik ǵımarattar terrorısterden tazartyldy», dedi D.Abaev.

Beıbit kúndi ot keshken, maıdan kórgen adamnan artyq eshkim de baǵalaı almaı­tyny anyq. Sondaı aǵa býyn arda­gerlerimiz aramyzda bar. Sondyqtan UQShU-nyń birikken bitimgerlik áskerı kúshteriniń mańyzy týraly, eń aldymen, soǵystyń soıqanyn bastan ótkergen azamattar aıta alady. «Naýqasqa dári berseńiz – emdeledi. Dál sol sekildi, UQShU-nyń Qazaqstanǵa qol ushyn sozýy – elimizdiń eńsesin tikteıdi. Bul uıymnyń sarbazdary elimizde shaıqasqa, qaqtyǵysqa qatyspaıdy. Strategııalyq nysandardy qorǵaýǵa alady. Sondyqtan otandas­tarymyz Prezıdenttiń bul sheshimine túsinistikpen qaraýy tıis. Eger jaǵdaıdy ýshyqtyryp alsaq naǵyz qıyndyq sonda paıda bolady. Sondyqtan Memleket basshysynyń bul qadamyn der kezinde qabyldaǵan durys sheshim dep bilemin. Yntymaq, birlik, kelisim – eń asyl baqyt el úshin. Elimiz, egemendigimiz, tutastyǵymyz úshin Prezıdentti barynsha qoldaýymyz qajet», dedi aýǵan soǵysynyń ardageri, Májilis depýtaty Baqytbek Smaǵul.

О́zge elderdiń áskerı kúshine, sarbazdaryna júginýdiń qandaı qajeti bar degen suraýly sóılem el amandyǵyn oılaıtyn ár azamattyń kókeıinde turary anyq. Másele sol qajettiliktiń bolǵanynda bo­lyp otyr. Mańyzdy nysandardy qor­ǵaýsyz qaldyryp, terrorızmmen kú­re­sý degenińiz bos sóz. Arnaıy jasaqtarymyz lańkesterge lap qoıǵan kezde strategııalyq nysandar dushpannyń qolyna tússe qalaı bolmaq? Sóıtip júrgende eldegi jaǵdaı da jaqsara qoımaıtyny anyq. «Odaqtastardyń qoldaýynsyz da óz áskerimizben máseleni sheshýge bolady. Biraq jaǵdaı qazirgideı 2-3 kúnde emes, odan uzaqtaý ýaqyt aralyǵynda retteler edi. Ondaıda adam shyǵyny da artady. Sosyn biz bitimgerlik kúsh quramyndaǵy mamandarmen tájirıbe almasýdamyz. Ahýal qalypqa kelgen boıda olar óz elderine qaıtady», dedi saıası sholýshy Ǵazız Ábishev.

Eń bastysy, UQShU-nyń birikken bitimgerlik áskerı kúshteri qyzmetin oryndap bolǵan soń óz memleketterine qaıtady. Oǵan orynsyz shúbá keltirip, elimizge basqynshylar kirdi dep oılaýdyń ózi ábestik. «Shetten áskerdiń kirýi eldegi turaqtylyqqa kesirin tıgizbeıdi. Ujymdyq qaýipsizdik týraly shart uıymyna múshe memleketter osyǵan deıin de mundaı jaǵdaıǵa tap bolǵan. Kezinde Qyrǵyz elinde bolǵan qyrǵyn kezinde de kórshi el basshysy osy uıymnan kómek suraǵan edi. Uıymnyń áý basta qurylýdaǵy maqsaty da osy bolatyn – qıyn kezde bir-birine qol ushyn sozý», dedi Qazaqstan Strategııalyq zertteýler ınstıtýty dırektorynyń orynbasary Sanat Kóshkimbaev.

UQShU-nyń birikken bitimgerlik áskerı kúshine júginý degenińiz – otandyq armııanyń osaldyǵyn ańǵartpaıdy. Kerisinshe, kúrdeli kezeńde judyryqtaı jumylyp, birlese áreket etýdiń biregeı úlgisi qalyptasady. Sebebi lańkestik áreketterdiń zııanyn tartyp, zardabyn shegip otyrǵan tek Qazaqstan emes. Terrorızmmen jahan jurty jaǵa jyrtysyp keledi. «Bul áskerı álsizdikti bildirip otyrǵan joq. Árbir memlekettiń óziniń ulttyq qaýipsizdigi bar. Terrorızm degen bir memlekettiń ǵana aıasynda sheshiletin dúnıe emes. Ár memleket óz saraptamalaryn jasap jatyr. Muny tek ujymdasqan, birikken kezde ǵana jeńe alamyz», dedi tehnıka ǵylymdarynyń doktory Baqtybaı Qasymbekov.

UQShU-nyń birikken bitimgerlik ás­kerı kúshteri qaıtken kúnde de Qazaq­s­tan aýmaǵynda qalmaıdy. Esesine, «myń ólip, myń tirilgen» qazaq halqy bul qıyn kezeńdi de ótkerip, aıaqqa nyq turatyny anyq. Ýaqyt – emshi. Memleket basshysy halyqqa úndeýinde «Bizdiń tarıhymyzdaǵy osy bir qıyndyqty tez arada eńseretinimizge eshqandaı kúmánim joq. Eń bastysy, bolashaqta mundaı oqıǵalardyń qaıtalanýyna jol bermeý kerek», dedi. El aldynda turǵan endigi maqsat ta osy. Osyndaı orynsyz oqı­ǵa­lar­dyń qaıtalanýyna jol berilmeýi kerek.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar