Qoǵam • 02 Maýsym, 2021

Ashyq aspan astyndaǵy kitaphana

379 ret kórsetildi

Adamzat balasynyń qol jetkizgen uly ıgilikteriniń biri – bilim qazynasy. Al kitap – adam balasynyń sanǵasyrlyq aqyl-oıynyń jemisi, tarıhy men taǵylymynyń altyn sandyǵy. Osy oraıda Baıqońyr aýdany ákimdiginiń apparaty 1 maýsym – Balalardy qorǵaý kúnine oraı ıgi istiń bastamashysy atanyp, elordada «ashyq aspan astyndaǵy kitaphana» uıymdastyrdy.

Jıynǵa Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Nur-Sultan qalalyq fılıalynyń tór­aǵasy Dáýletkereı Kápuly, balalar ja­zýshylary Tolymbek Ábdiraıym men Serik­bol Hasan qatysty. Qalamgerler kish­­­kentaı oqyrmandardy ataýly merekemen qut­tyqtaı kele, kitap oqý mádenıetin qa­lyp­tastyrý, zamanaýı qazaq ádebıeti ta­qy­rybynda ózara oı almasyp, kókeıde júr­gen pikirlerin ortaǵa saldy. Bul oraıda Dáýletkereı Kápuly Mádenıet jáne sport mınıstrligi jarııalaǵan bıylǵy Balalar ádebıeti jylyndaǵy atqarylar qomaqty istiń alǵysharty ekenin aıta kele, kitap oqýdy nasıhattaý, zııatkerlik áleýetti arttyrý baǵytyndaǵy jumystardyń jalǵasa beretinin jetkizdi.

«Qalamgerler alleıasy 2019 jyly qyr­kúıekte «Tuńǵysh Azııa aqyn-jazýshy­la­ry­nyń forýmy» qarsańynda Oljas Súleı­menov, Ulyqbek Esdáýlet, Esenǵalı Raý­shanov, Marhabat Baıǵut syndy qa­zaq­tyń kór­nekti aqyn-jazýshylarynyń qa­tysýymen ashylǵan edi. Nur-Sultan qa­lasy ákim­diginiń uıytqy bolýymen bıyl aqyn-jazý­shylar 50-deı kóshet otyrǵyzdy, bul ıgilikti shara keleshekte de jalǵasa beredi. Al merekege oraı qalamgerler kitaphanasyn ashý josparlanyp otyr, búgingi jıyn sol qadamnyń alǵysharty deýge bolady. Merekede balalardyń kitapqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatyn­da №5 qalalyq balalar kitaphanasy men «Folıant» baspasy balalarǵa arnalǵan kitap jármeńkesin ótkizdi. Kitaphana ár juma saıyn ashyq aspan astynda jumys isteı beredi. Sondaı-aq qalamgerlermen kezdesý ótkizip, oqyrmandardy tartý oıymyzda bar. Negizinen qalamgerlermen bet­pe-bet kezdesýge jas oqyrmandardy tarta otyryp, kitap oqý mádenıetin jaqsart­saq degen oı. Qazaq tiliniń mártebesin kóterý úshin balalardy kitap oqýǵa baýlý ata-ana­nyń da, kez kelgen qalamgerdiń de qaı­rat­kerlik tanytatyn tusy. Sondyqtan qazaq tiliniń mártebesin kóterý, qazaq balasynyń mádenıetin arttyrý birinshi kezekte turǵan másele dep esepteımin», degen Dáýletkereı Kápuly qalamgerlerdiń qoldan kelgenshe atsalysatynyn jetkizdi.

Jıynǵa Nur-Sultan qalasy máslı­ha­tynyń depýtattary Nurlan Kópeshov, Saltanat Muqanbetpanqyzy, Lázzat Murat-
­qyzy qatysyp, balaqaılardy mereke­lerimen quttyqtap, óz taraptarynan tar­tý-taralǵy jasady. «Folıant» baspa úıi balalar shyǵarmashylyǵyna qatysty baspa týyndylarynan arnaıy kórme uıym­dastyryp, kitaptar jármeńkesin ótkizdi. Sonymen qatar Nur-Sultan qala­lyq Orta­lyq­tandyrylǵan kitaphanasy qoryn­daǵy kitaptar kórmesin  kishkentaı oqyr­mandar nazaryna usyndy.

Atalǵan is-shara balaqaılarǵa mereke­lik kóńil kúı syılaý úshin Baıqońyr aýdany ákimi apparaty uıymdastyrǵan kóńildi sergitý ýaqytymen jalǵasty. Son­daı-aq balalarǵa táttiler taratylyp, bel­sendi oqýshylarǵa ákimdik tarapynan arnaıy syılyqtar da tabys etildi. Igi sha­ra­nyń ári qaraı jalǵa­satynyna qýanyshty ekendikterin jetkizgen qala turǵyndary men merekelik jıynǵa qatysqan balalar da, ata-analar da dán rıza.

Taǵy bir aıta keterligi, Baıqońyr aýdan­y ákimi apparatynyń bastamasymen uıym­dastyrylǵan is-shara aldaǵy jaz maýsymynda ár demalys kúnderi jalǵa­syn tappaq. Ondaǵy maqsat – jazǵy demalys kezinde oqýshylardy, stýdentterdi jáne aýdan turǵyndaryn oqýǵa tartý, ýaqyt­taryn tıimdi ótkizý, saıabaqta júrgen dem­alýshylarǵa aqparat usyný, sonymen qatar kitaphanaǵa turaqty oqyrman retinde ja­zylýǵa múmkindik jasaý. Qalamgerler alleıasynda aspan astyndaǵy kitaphanada kó­bine balalarǵa arnalǵan ádebıetter, áıgili jazýshylardyń poemalary, shyǵarmalary qoıylmaq.

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar