Suhbat • 08 Maýsym, 2021

Altaı Kólginov: Maqsat – qolaıly orta qalyptastyrý

1051 ret kórsetildi

– Altaı Seıdiruly, jýyrda Prezıdenttiń qabyldaýynda boldyńyz. Sizge qalany gazdandyrý máselesin tııanaqtaýdy tapsyrdy. Nur-Sultan qalasyndaǵy úıler tabıǵı gaz jelisine qashan tolyq qosylady?

– Nur-Sultan qalasynyń damýy – Prezıdent Qasym-Jomart Kemelulynyń jiti baqylaýynda. Jospar boıynsha qala ishinde gazdandyrylýy tıis jer úıleri basym 16 eldi meken bar. Onyń 10-y jyl sońyna deıin tolyq gazǵa qosylady. Dál qazirgi sátte 7 eldi mekende gaz taratý jelileri tolyq quryldy. 2 288 abonent, ıaǵnı 43 myń qala turǵyny kógildir otynǵa qosylýǵa daıyn. Onyń ishinde Ońtústik-Shyǵys, Jeleznodorojnyı, Kóktal-1, Agroqalashyq (byltyr gazǵa qosylmaǵan bóligi) eldi mekenderinde gaz taratý jelileriniń qurylysy aıaqtalýǵa jaqyn, alǵashqy úıler kógildir otynǵa qosylyp úlgerdi. Sonymen qatar aldaǵy jylytý maýsymynda «QazTransGaz Aımaq» AQ Kúıgenjar, Mıchýrıno, Internasıonalnyı eldi mekenderin gazǵa qosýdy josparlaýda. Aldymen, elordanyń eldi mekenderinde 350 shaqyrym gaz taratý jelileri salyndy. Júrgiziletin jumystardyń qaýipsizdigi men sapasyn qamtamasyz etý – basty nazarda.

Gazdandyrý bastalǵan sátten turmys jaǵdaıy tómen otbasylardyń úılerin qosý boıynsha kómek kórsetý máselesi qarastyryldy. Bir jolǵy áleýmettik kómek zeınetkerlerge, múmkindigi shekteýli eresekterge, erekshe bala asyrap otyrǵan otbasylarǵa, az qamtylǵan kópbalaly otbasylarǵa beriledi. Byltyr gaz tarıfi tómendetildi. Gazdyń bir tekshe metriniń baǵasy 45 teńgeden 34,6 teńgege deıin tómendedi (buryn bir tekshe metr úshin 60 teńge belgileý boljanǵan bolatyn). Ákimdik jeke sektordyń turǵyndary úshin gaz eseptegishterdi tegin ornatý jaǵyn qarastyryp otyr.

Qalanyń edáýir bóligin jylýmen qamtamasyz etip otyrǵan 1-JEO jáne 2-JEO jalpy alǵanda 13 qazandyqtan turady. Byltyr 4 qazandyq gazǵa aýystyryldy. Jyl sońyna deıin qalǵan 9 qazandyqty gazǵa kóshiremiz. Jalpy, shahardy gazdandyrý 3 kezeńnen turady. Jumys kestege saı júrgizilip jatyr. Taǵy 1 myńnan astam otbasy úıine gaz qosýǵa tehnıkalyq sharttar aldy. Jyl sońyna deıin jalpy alǵanda 11 558 abonent nemese taǵy da 143 myń qala turǵyny gaz qosýǵa múmkindik alady. Sonymen qatar qazirgi tańda qalanyń eki aýmaǵynda jergilikti, avtonomdy jylytý ortalyqtaryn tolyq gazǵa otyrǵyzý josparymyz bar. Bul 2023 jyly aıaqtalady.

Qalanyń turaqty damýy úshin taǵy bir mańyzdy sharýa – aýyz sý. Halyq sany artqan saıyn sý tutyný kórsetkishteri de artyp jatyr. Qazir qalany qosymsha aýyz sýmen qamtamasyz etip, ony fıltrden ótkizip, tutynýshyǵa jetkizý jospary tolyq maquldandy. Jospar júzege asqanda jyl saıyn qosymsha 100 myń tekshe metr aýyz sý paıdalanýǵa berilmek. О́zderińiz bilesizder, elordany gazben qamtamasyz etip, turǵyndarǵa qolaıly jaǵdaı jasaý – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń tarıhı jobasy. Ońtústik óńirden tartylǵan myń shaqyrym qubyr – úlken eńbektiń nátıjesi. Alǵashynda Saryarqanyń saryshunaq aıazynda kómir jaǵyp úırengen jergilikti turǵyndar da, basqalar da elordaǵa gaz keledi degenge sengen joq. Shyny kerek, bıýrokratııalyq shyrǵalańy kóp joba dep qaraǵandar da boldy. Alaıda bul joba júzege asyp, astanamyzǵa gaz qubyry jetkizildi. Endi úı-úıge kirip jatyr. Bul – buryn beınet kórip kelgen qarapaıym adamdar úshin úlken qoldaý.

– Memleket basshysy áleýmettik nysandardy kóbeıtýdi, jeńildikpen beriletin úılerdi kóbirek salýdy mindettegen bolatyn. Turǵyn úı qurylysy qalaı júrip jatyr? Jalpy, astanada baspana kezeginde qansha adam tur?

– Nur-Sultan qalasy boıynsha turǵyn úı kezeginde 48 myńnan astam adam tur. Byltyr shaharda 3 mln sharshy metrden astam turǵyn úı salyndy. Onyń 80%-y – jeke ınvestısııa. Bıyl bul kórsetkish 3,2 mln-ǵa deıin ósýi kerek. Memleket basshysynyń qoljetimdi turǵyn úı sanyn, qurylys kólemin úsh esege arttyrý týraly tapsyrmasy boldy. Byltyr bul údeden shyǵa bildik. Mysaly, jeńildikpen beriletin páter alýshylar sanatyn keńeıttik. Endi áleýmettik páterlerge medısına qyzmetkerleri men muǵalimder ǵana emes, áleýmettik salanyń basqa da ókilderi, órt sóndirýshiler, mádenıet jáne sport qyzmetkerleri, polısııa qyzmetkerleri de qatysa alady. Al turǵyn úı sertıfıkattarynyń somasyn 1 mln teńgeden 1,5 mln teńgege deıin arttyrdyq. Jastarǵa keletin bolsaq, elordada «Jumys isteıtin jastarǵa arnalǵan jalǵa beriletin turǵyn úı» baǵdarlamasy eki jyldan beri jalǵasyp keledi. Buǵan deıin myńǵa jýyq jas otbasy páter kiltine ıe bolsa, bıyl taǵy 300 jas otbasyǵa páter tabystaý josparlanyp otyr.

Baspana máselesi qoǵamdaǵy ótkir máseleniń biri bolǵandyqtan, memleket tarapynan jyldan-jylǵa júıeli jumystar atqarylyp keledi. Salystyrmaly túrde aıtatyn bolsaq, Nur-Sultanda 2019 jyly 2 900 áleýmettik páter berilse, 2020 jyly 7 myńnan asa páter tabys etildi. Al bıyl bul kórsetkishti 10 myńǵa deıin jetkizýdi josparlap otyrmyz.

Qala ákimdigi áleýmettik nysandardyń «qadamdyq qoljetimdigin» qamtamasyz etýdi basty maqsat etip qoıǵan bolatyn. Iаǵnı, jańa turǵyn úı kesheni salynyp berile salmaı, birinshi qabattarynda «Úı mańyndaǵy dáriger» medısınalyq mekemelerin ashýdy da qamtamasyz etip kelemiz. Olardyń qatarynda ońaltý ortalyqtary, balabaqshalar, medısınalyq kómek kórsetý pýnktteri, polısııanyń tirek pýnkti jáne taǵy basqa áleýmettik nysan bar.

Baspana máselesin aıtqanda, elordadaǵy úleskerlerdiń jaǵdaıyn aıtpaı kete almaımyz. Úleskerlerdiń máselesin sheshý jónindegi josparymyz oryndalyp keledi. 1,5 jyl ishinde «saqaldy» qurylys sany eki eseden asa azaıdy. 2019-2020 jyldary úleskerlerdiń 30-ǵa jýyq turǵyn-úı kesheni paıdalanýǵa berildi. Qalǵan 22 qurylysty 2021-2023 jyldary aıaqtaý josparlanyp otyr. Atap aıtqanda, 2019 jyly vedomstvoaralyq kommısııanyń sheshimimen elordada úleskerlerdiń 52 turǵyn úı nysany «problemalyq» dep tabylǵan. Bul – 15 757 úlesker. 2019 jyly sonyń 10 nysanyn tolyq aıaqtadyq. 13 úıde turatyn, 2 534 otbasy baspanaly boldy. 2020 jyly 14 turǵyn úı nysanyn quraıtyn 20 úıdiń qurylysy aıaqtalyp, taǵy
2 723 otbasy úıli boldy. Endi mine, 2021 jyly 18 turǵyn úı nysanyn nemese 57 úıde turatyn 7 300 otbasyn baspanaly qylamyz dep mejelep otyrmyz. Jospar boıynsha 2022 jyly 40 úı, 2023 jyly taǵy 20 úıdi aıaqtap, elordadaǵy úleskerler máselesin túbegeıli sheshemiz degen jospar bar. О́zderińizge belgili, keı úılerdiń qurylysy tipti 15-16 jylǵa deıin sozylyp ketken. Qazir úlestik qurylystardyń keıbirin aıaqtap, turǵyn úılerdi jóndep, apatty jaǵdaıdaǵy úılerdi súrip jatyrmyz. О́tken jyldyń ózinde 50-den astam kóppáterli turǵyn úı kesheni jóndeldi. Sońǵy eki jylda 400-den astam otbasy apatty jaǵdaıdaǵy eski úılerden kóshirildi. Bıyl 200-den astam otbasyny kóshiremiz, olarǵa jaıly, eń bastysy – ómir súrý úshin qaýipsiz jaǵdaı jasaýdy josparlap otyrmyz.

– Áleýmettik salanyń negizi – bilim berý men densaýlyq saqtaý salasy. Halyq sany artqan saıyn mektep pen aýrýhana, emhanalarǵa suranys artatyny belgili...

– Elorda – búginde Eýrazııa júregi, álemde eń qarqyndy damyp kele jatqan qalalardyń biri. Sáıkesinshe halyq sany da, sonyń ishinde oqýshylar sany da únemi ósýde. Máselen, 2010 jyly qalada 74 myń mektep oqýshysy bolsa, qazir – 193 myń. Endi 10 jyldan keıin 2030 jyly, bul kórsetkish 400 myń oqýshyǵa deıin ósedi dep otyrmyz. Bul jaqsy habar, «balaly úı – bazar», bizde endi soǵan sáıkes mektep qurylysy da qarqyndy bolý kerek. Aldaǵy bes jyl ishinde 80 880 oqýshyǵa arnalǵan 67 mektep salý josparlanyp otyr. Elordada jylyna keminde 10 mektep salynbasa, ósip kele jatqan halyq sanyna sáıkes kelmeı, mektepterge artylǵan júkteme áleýmettik qıyndyqtar týǵyzýy yqtımal. Byltyr máselen, pandemııanyń órship turǵanyna qaramastan elordada 11 mektep jańadan boı túzedi. Bıyl taǵy 16 mekteptiń qurylysy jalǵasýda. Bul qala qurylysshylarynyń eren eńbegi dep bilemin. Bilim berý mekemelerin ǵımaratpen ǵana qamtý jetkiliksiz. Sapaly bilimdi arttyrý maqsatynda bolashaq pedagogterdi yntalandyrý úshin orta bilim alýǵa jyl saıyn 800, joǵary bilim alýǵa taǵy 300 ákim grantyn bólý josparlanyp otyr. Sondaı-aq balalardy mektepke deıingi bilimmen qamtý úlesi josparly túrde artatyn bolady. «Qadamdyq qoljetimdik» prınsıpine sáıkes qosymsha 30 «Úı mańyndaǵy dáriger» nysany ashylady. Sonymen qatar 5 medısınalyq mekeme salynady.

– Elordanyń jasyl beldeýin ári qaraı damytý úshin 2020 jylǵa deıin negizgi úsh baǵytta jumys júrgizý tapsyrylǵan edi. Qalyptasqan aımaqtardaǵy jasyl jelektiń tyǵyzdyǵyn arttyrý, qala aýmaǵyndaǵy bos jerlerge tal egý, demalys oryndaryn qalyptastyrý jumystary qalaı júrgizilip keledi?

– Elordany kóriktendirý jumystarynyń bári «Nur-Sultan – jaıly qala» master-plany tujyrymdamasy aıasynda júrgizilip keledi. Iаǵnı osy sala boıynsha naqty damý kartasy bar. Bıyl demalys oryndary men jasyl jelekti aımaqtar aıtarlyqtaı kóbeıedi. Ekologııany jaqsartyp, turǵyndardyń demalysta ýaqyt ótkizýine qolaıly oryndar jasaý úshin qalamyzdy kógaldandyrýdy jalǵastyra beremiz. Aýlalar men qoǵamdyq keńistikterde (saıabaqtar, skverler, býlvarlar) tal-terek egýdi jalǵastyramyz. Máselen, B.Momyshuly dańǵyly boıymen jaǵalaýǵa deıin jaıaý júrginshiler jelekjolyn abattandyramyz. «Tolqyn tárizdi alleıa» aýmaǵynda ústel tennısi men shahmatqa arnalǵan ústelder, demalýǵa jáne átkenshek tebýge arnalǵan saıaly aımaqtar ornatýdy josparlap otyrmyz. Bul «Trıatlon parkin» jańa bórtegúl baǵymen biriktire otyryp, eko-marshrýt qurýǵa múmkindik beredi. Onda myńnan astam bórtegúl kóshetin otyrǵyzamyz.

Byltyr Trıatlon saıabaǵyn aýqymdy abattandyrýdy bastadyq. О́tken jyly qalada alǵash ret kópirasty alańdar jasaldy. Saraıshyq kóshesindegi «Arqar» kópiriniń astynda sportpen aınalysýǵa arnalǵan birneshe aımaq ashylyp, saıabaq aýmaǵynda fýtbol alańdary ornatyldy. Bul – Trıatlon men Prezıdent saıabaǵy arasyndaǵy kópir, jumystar bıyl da jalǵasady. Mysaly, Tuńǵysh Prezıdent saıabaǵynda saıaly bastyrmalar, átkenshekter, úsh sýburqaq, onyń ishinde tumandy býlaný, oryndyqtar jáne t.b. ornatyldy. Aldaǵy ýaqytta ózen arqyly velo-jaıaý júrginshi kópirin salýdy josparlap otyrmyz. Bul kópir eki saıabaqty – Tuńǵysh Prezıdent saıabaǵy men Esil ózeniniń boıyndaǵy saıabaqty biryńǵaı klastermen biriktirýge múmkindik beredi. Osylaısha, qala turǵyndary aýdandar arasynda kedergisiz júre alady. Kópirdiń boıynda demalys aımaqtaryn jabdyqtaımyz, al kópirdiń astyna átkenshek ornatamyz. Ázirbaıjan Mámbetov kóshesi boıynda, qalanyń oń jaǵalaýynda «Demalys Promenad» dep atalatyn jańa qoǵamdyq keńistik jasadyq, arbat ispetti, jaıaý júrginshige arnalǵan keńistik boldy.

Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha qoǵamdyq keńistikterdi (saıabaqtar, skverler, býlvarlar, baqtar) abattandyrý kezinde, kógaldandyrýǵa erekshe nazar aýdaramyz, óıtkeni bul – qala damýynyń ajyramas bóligi. Bıylǵy kógaldandyrý jumystarynyń ereksheligi – aýlalyq aýmaqtardan, saıabaqtardan, skverlerden, býlvarlardan, eldi mekenderden basqa, kórikti jerlerimizdiń irgeles aýmaqtaryn kógaldandyrýǵa kiriskenimizde. Bul «betondy oryndar» sanyn azaıtady. Mysaly, Q.Qýanyshbaev atyndaǵy Qazaq mýzykalyq drama teatry men «Astana Balet» aýmaǵynda jasyl baq, «Astana Opera» aýmaǵynda emen baǵy, Trıatlon saıabaǵynda bórtegúl baǵy paıda bolmaq Qazir barlyq jerde kóshet otyrǵyzylyp jatyr. О́zim de qalany kógaldandyrýǵa qatysamyn. Qalanyń barlyq aýdanyn, sonyń ishinde eldi mekenderdi kógaldandyramyz. Aǵash egýge qala turǵyndary, eriktiler, kásipkerler de qatysatyny qýantady. Osy jyly 1 mln-nan astam jasyl jelek (aǵashtar, butalar, kóshetter jáne t.b.) otyrǵyzýdy josparlap otyrmyz. Qazir qalanyń jasyl túske aınalǵanyn, jańa ekoaımaqtar men «jasyl araldar» paıda bolǵanyn kórýge bolady. Eger jyldan-jylǵa sapaly tal egip, tal egý josparyn osy deńgeıde ustap tursaq, elorda sanaýly jyldar ishinde jasyl qalaǵa aınalmaq. Bir kezderi tek daladan turǵan qala baqshaly qala bolady. 2020 jyly 148 aýla men 60 qoǵamdyq keńistik jańadan turǵyndarǵa paıdalanýǵa berildi. Osy jyly 150 aýla men 28 qoǵamdyq keńistikti abattandyramyz.

Elbasy suqbatynda elordanyń bas jospary ǵımarattardyń, jasyl jelekter men ormannyń sımbıozy retinde jasalǵanyn atap ótti. Bul baǵyttaǵy jumystar jalǵastyrylady. Qala turǵyndarynyń qatysýymen senbilikter, ekoaksııalar turaqty ótkiziledi. Shahardy kógaldandyrýǵa kez kelgen adam úles qosa alady.

– Pandemııadan zardap shegip jatqan kásipkerlerge qandaı qoldaý sharalary kórsetildi?

– Iá, pandemııanyń saldarynan qabyldanǵan karantındik shekteýler kásipkerlik ortaǵa kóp zııanyn tıgizdi. Tótenshe jaǵdaı ýaqytynda jáne odan keıingi shekteýlerdiń saldarynan Nur-Sultan qalasy boıynsha 79 myń shaǵyn bıznes sýbektisi nemese 56%-y jumysyn ýaqytsha toqtatty. Pandemııanyń áserin sezinip, zardap shekken bıznes sýbektileri – saýda, turmystyq qyzmetter, kólik, qoǵamdyq tamaqtaný, týrızm, bilim, oıyn-saýyq, sport jáne qosalqy qyzmet salalarynda.

Shekteý sharalaryn engizýden ekonomıkaǵa tıetin áserdi azaıtý jáne iskerlik belsendilikti qalpyna keltirý úshin birqatar sharýa qolǵa alyndy. Birinshiden, aıtarlyqtaı zardap shekken kásipkerler úshin salyqtyq jeńildikter engizildi. Somasy 31 mlrd teńgeni quraıtyn 97 myńnan astam jeke kásipkerler salyqtyq jeńildikterge ıe boldy. Ekinshiden, memlekettiń menshigindegi ǵımarattardy jaldap otyrǵan kásipkerler, jaldaý aqysyn tóleýden ýaqytsha bosatyldy. Úshinshiden, «Bıznestiń jol kartasy-2025» baǵdarlamasyna birshama ózgeris engizilip, kredıt mólsheri 6%-ǵa deıin tómendetildi, sýbsıdııalanatyn soma 7 mlrd teńgege deıin ósirildi. Osy maqsatta bir jylda 2 mlrd teńge daǵdarysqa qarsy qarajat bólinip, 500-ge jýyq joba qoldaý tapty. Tórtinshiden, pandemııa kezinde otandyq taýar óndirýshilerge erekshe nazar aýdarylýda. «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy aıasynda jergilikti qamtýdy qadaǵalaıtyn arnaıy komıssııa quryldy. Memlekettik satyp alýdy júrgizý tártibi ózgertildi. 2020 jyly komıssııanyń 30 otyrysy ótkizilip, 18 myńnan astam taýarǵa ST-KZ, ıaǵnı otandyq degen sertıfıkattar berildi.

– Elorda qazaqylanbaı, el qazaqylanbaıdy. Qalany qazaqylandyrý úshin eń aldymen tildik orta kerek deıtin bolsaq, onda jyl saıyn aýyldardan kelip qonystanyp jatqandar kóp. Alaıda aýlada, kóshede balalardyń ózge tilde sóıleıtinine kýá bop júrmiz. Qala ákimdigi tarapynan jalpy ult rýhanııatyna qatysty qandaı sharýalar atqaralyp jatyr?

– Memleket tarapynan atqarylyp jatqan jumystar týraly aıtsam, naǵyz rýhanı jańǵyrýdy basymyzdan ótkerip jatyrmyz desek, artyq aıtqanymyz emes. Elordadaǵy jańa kóshelerge Ábish Kekilbaıuly, Farıza Ońǵarsynova esimderi berilse, qaladaǵy birneshe mektep ult zııalylarynyń atymen atala bastady. Byltyr oqý oryndaryna Ahmet Baıtursynuly, Beıimbet Maılın, Shákárim Qudaıberdiuly, Jumabek Tashenov, Máshhúr Júsip, Ilııas Jansúgirov, Mirjaqyp Dýlatuly, Álıhan Bókeıhan, Sáken Seıfýllınderdiń esimderi berildi. Bıyl da ult zııalylarynyń esimderi jańa mektepterge berilýi úshin respýblıkalyq onomastıkalyq kommısııanyń sheshimin kútip otyr. Bul óskeleń urpaqqa óte qajet dúnıe. Álem ustazdarynyń biri ál-Farabı men uly Abaıdyń mereıtoılary da karantın talaptary saqtala otyryp atap ótildi. As ta tók toı toılaıtyn emes, taǵylym alyp oı oılaıtyndaı etip ótkizildi dep esepteımin. Pandemııaǵa deıin ulttyq ónerimiz – aıtys turaqty bolyp turdy. Elorda aqyn-jazýshylary bas qosatyn «Jazýshylar úıi» Jazýshylar odaǵynyń astanalyq bólimine berildi. Búginde onda qala zııalylary túrli kezdesýler ótkizip, ult rýhanııatyna óz úlesin qosýda. Oń jaǵalaýda «Qalamgerler alleıasy» ashyldy. Ol jerde asyldarymyz, úsh báıterek – Ilııas, Sáken, Beıimbet eskertkishteri tur. Endigi kezekte osy jerde ult zııalylary, Alash qaıratkerleri Mirjaqyp Dýlatov, Álıhan Bókeıhan jáne Ahmet Baıtursynulyna eskertkishter ashý jospary bar. Bul ult sanasyn jańǵyrtý jolynda óte mańyzdy qadam dep bilemiz. Kúni keshe, 8 mamyr kúni elordanyń týmasy, dańqty batyr, ushqysh Talǵat Bıgeldınovtiń eskertkishi ashyldy. Sonymen qatar bıyl Ybyraı Altynsarın, Dına Nurpeıisova, Qanysh Sátbaev syndy ult ardaqtylary da umytylmaıdy. Jaqynda taǵy da 40-tan astam kósheniń ataýy aýysty.

– Qala turǵyndarynyń eń kóp kóteretin máselesi qandaı?

– 2019 jyldyń ekinshi jartysynda – 721 adam, 2020 jyly – 1005 adam, bıylǵy jarty jylda 221 qala turǵynyn jeke qabyldadym. Qabyldaýlar ár jumada turaqty túrde júzege asady. Jáne qabyldaýlar qala basshylyǵynyń barlyǵynyń tarapynan júzege asady. Máselen, 2020 jyly orynbasarlarym jeke qabyldaýlarynda 3100 adamdy qabyldaǵan. Eń kóp kóteriletin suraqtar – áleýmettik kómek túrleri, baspana, bıznes bastaý jáne jeke ótinishter. Árbir másele – jeke baqylaýda. Sebebi bul – Memleket basshysynyń «Halyq únine qulaq asatyn memleket» qaǵıdasynyń eń basty alǵysharty. Ár azamattyń jeke muqtajyn sheshý arqyly qoǵamdaǵy kúrmeýli suraqtardyń aldyn alamyz, sheshimin tabamyz. Sonymen qatar qala turǵyndary kótergen ár másele tolyq sheshilýi úshin otbasy ınstıtýtyn qoldaýǵa baǵyttalǵan «Januıa» ortalyǵyna tek osy jyldyń basynan beri ártúrli suraqpen 23 580 azamat kelgen. Bizdiń saraptaý boıynsha kelýshilerdiń eń kóp kóteretin máselesi – baspana jaıy, sol sebepti byltyr arnaıy Turǵyn úı ortalyǵyn ashtyq. Bıyl bul ortalyqqa tıisti suraqtarymen 5 myńnan asa adam kelip úlgergen.

 

Áńgimelesken Dýman ANASh,

 «Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Prezıdent Almaty ákimin qabyldady

Prezıdent • Búgin, 14:07

Iranda 6 baldyq jer silkinisi boldy

Álem • Búgin, 11:20

О́tken táýlikte 187 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 10:40

Búgin aqyn Muhtar Shahanov 80 jasqa toldy

Qazaqstan • Búgin, 09:02

Dollar arzandady

Qarjy • Keshe

Uqsas jańalyqtar