Oqıǵa • 21 Maýsym, 2021

Almatyda «Túrkitaný tarlany» atty ǵylymı-konferensııa ótti

129 ret kórsetildi

Almatyda Halyqaralyq Túrki akademııasy men ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń uıytqy bolýymen kórnekti túrkolog, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, kóne túrki rýna jazýynyń bilgiri Ǵubaıdolda Aıdarovtyń týǵanyna 100 jyl tolýyna oraı «Túrkitaný tarlany» atty halyqaralyq onlaın konferensııa ótti, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Sýretterdi túsirgen: Marat Júnisbekov

Adamzattyń altyn dáýiriniń aıshyqty murasyna balanatyn kóne túrki eskertkishteri men túrki tilderiniń tarıhy týraly sóz qozǵaǵanda Ǵubaıdolda Aıdarovtyń esimi oıymyzǵa eń aldymen oralady. Babalar sózin barlaǵan ǵalymnyń keıingige qaldyrǵan mol murasy kúni búginge deıin ózektiligin joımaı, túrkologııa salasynyń keń tynys alýyna serpin berip keledi. Qazaqstan, Ázerbaıjan, О́zbekstan, Túrkııa, Bashqurtstan sekildi baýyrlas elder ǵalymdaryn bir arnada toǵystyrǵan keleli jıynda ǵalymnyń ǵylymdaǵy dara joly keńinen aıtyldy.  

Is-sharany júrgizgen Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli túgel túrkiniń tutastyǵyn kóksegen qaıratkerdiń qajyrly eńbegine toqtala kele, Ǵ.Aıdarovtyń Túrki akademııasy basyp shyǵarǵan «Iаzyk orhonskıh pamıatnıkov drevnetıýrkskoı pısmennostı VIII veka» atty eńbegin tanystyrdy. Búginde tabyla bermeıtin sırek kitapqa aınalǵan irgeli eńbek araǵa 50 jyl salyp qaıta basylyp otyr. Oqyrmanǵa jol tartqan jańa basylym Orhon ózeni ańǵarynan tabylǵan kóne túrki jazba eskertkishteri tilin fonetıkalyq, leksıkalyq, morfologııalyq jáne sıntaksıstik turǵydan jan-jaqty taldap, qazirgi túrki halyqtary tilderimen sabaqtastyǵyn ashyp kórsetedi. Avtor óz zertteýine Tonykók, Kúltegin, Bilge qaǵan, Ongın, Kýlı-Chor qatarly mańyzdy eskertkish mátinderin arqaý etken. Kitaptyń sońynda birqatar eskertkishterdiń mátini, transkrıpsııasy men orys tiline aýdarmasy, grammatıkalyq forma kórsetkishteri jáne shaǵyn sózdigi qosa berilgen.

Alqaly jıyndy ashqan ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń rektory Janseıit Túımebaev osynaý irgeli eńbektiń ǵalymnyń mereıtoıy qarsańynda jaryq kórýiniń sımvolıkalyq máni erek ekenine toqtalyp, Ǵ. Aıdarovtyń ǵylymdaǵy keń tynysy týraly baıandama jasady.

Ǵubaıdolla Aıdarov osydan on ǵasyr buryn tasqa tańbalanǵan tarıhymyz - Orhon-Enıseı, Kúltegin, Tonykók jazýlarynyń qupııasyn alǵashqylardyń biri bolyp ashyp, kelesheke amanat etýge ólsheýsiz eńbek sińirdi. Sol arqyly halqymyzdyń tarıhı jadyn qaıta jańǵyrtýǵa, tilimizdiń tereń tamyrly ejelgi tarıhynan búginine deıingi kezeńine jol ashyp, tasqa qashalǵan tańbalardan qazaqtyń alǵashqy memleket qurǵan dáýrenin dúıim jurtqa áıgilep berdi. Til tarıhy ekiniń biri batyly jetip bara bermeıtin kúrdeli ǵylym ekendigin eskersek, san qatparly tarıhtyń tylsym syryn ashqan syndarly ǵalymnyń ǵylymı murasy, jazǵan eńbekteri búginde baǵa jetpes qundylyq ekenin moıyndaýymyz kerek. Ol - túrkitanýshy, til ǵylymynyń túrkologııa salasynda ózindik zertteý mektebin ashyp, ısi qazaqtyń jaratylysyndaǵy órkenıettiń, jazba tarıhynyń tym áriden bastaý alatynyn dáleldep bergen ǵalym-zertteýshi. Ultjandy arystarymyzdyń ulaǵatty taǵylymynan tálim alyp, halqymyzdyń jalpy túrkilik tarıhı tanymyna tereńdeı boılaýǵa umtylǵan ǵalymdar shoǵyry arasynda Ǵubaıdolla Aıdarovtyń qashanda tuǵyry bıik, – deıdi Janseıit Túımebaev.

Kórnekti túrkolog Osman Fıkrı Sertkaıa, Ázerbaıjan Ulttyq Ǵylym akademııasy Nahchyvan fılıaly, О́ner, til jáne ádebıet ınstıtýtynyń dırektory Abýlfaz Kýlıev, Qyrǵyzstandaǵy Manas atyndaǵy ýnıversıtettiń professory Qadyráli Qońqabaev, Reseı Ǵylym akademııasy Ýfa ǵylymı ortalyǵy Tarıh, til, ádebıet zertteý ınstıtýtynyń ǵylymı jetekshisi Fırdaýs Hısamıtdınova, jazýshy Smaǵul Elýbaı, A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory Anar Fazyljanova,Erden Qajybek, Nurgeldi Ýálı syndy belgili ǵalymdar baıandama jasaǵan konferensııada Ǵ.Aıdarovtyń ómir tynysy ǵana emes, jahandyq túrkologııanyń ózekti máseleleri sóz boldy.

О́z kezeginde baýyrlas eldiń ǵalymdary zamanynda Ǵ. Aıdarovtan tálim alǵanyn, onyń eńbekteri kúni búginge deıin túrki tilderin zertteýdiń izashary retinde paıdalanylatynyn alǵa tartty. Bilimpaz ǵalym túrki tiliniń oǵyz, qypshaq tobyn qatar ıgergendigi sondaı, ázerbaıjan, túrikmen tilderin de jetik bilgen. Aıdarovtyń qalamynan týǵan 250-den astam ǵylymı-zertteý eńbekteri úlken izdenisterdiń jemisi. Osynaý zertteýlerdiń ishinde 10 monografııa men joǵary oqý oryndarynyń stýdentterine arnalǵan oqýlyqtar syndy kólemdi de keshendi dúnıeler bar. Sharaǵa zııaly qaýym ókilderimen qatar ǵıbratty ǵumyr ıesinińjaqyndary men týystary qatysty. Halyqaralyq Túrki akademııasy tarapynan ǵalymnyń qyzy Sáýle Ǵubaıdollaqyzyna qurmet kórsetildi.

Konferensııa barysynda J. Túımebaev ál-Farabı atyndaǵy Ulttyq ýnıversıtettiń fılologııa fakýltetiniń qabyrǵasynan túrkologııa kafedrasyn ashý týraly bastamany qolǵa alǵanyn aıtty. Jıynǵa qatysýshylardyń sózinshe, atalǵan kafedra tereń tamyrly túrki dúnıesin indete zertteýge jol ashyp, ǵulama ǵalymnyń ǵylymı mektebin jelisin úzbeı jalǵastyrýǵa jol ashpaq. Ǵylymı konferensııada ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti men Halyqaralyq Túrki akademııasy arasynda yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıyldy. Bul irgeli uıym men bilim oshaǵy arasyndaǵy rýhanı baılanysty nyǵaıtyp, dástúr sabaqtastyǵyn jalǵaýǵa serpin bermek.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar