Suhbat • 05 Shilde, 2021

Tólegen Muhamedjanov: Az ýaqytta mádenıet ordasyna aınaldy

96 ret kórsetildi

Ulttyq mýzyka ónerinde aıshyqty qoltańbasy bar  belgili kompozıtor, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, Nur-Sultan qalasynyń qurmetti azamaty Tólegen Muhamedjanov elorda­nyń alǵashqy jyldarynda  qala ákiminiń orynbasary bolyp, bas shahar­dyń  rýhanııaty men mádenıetiniń damýyna aıtarlyqtaı úles qosty. Biz búgin sol tarıhı jyldarǵa sheginip, áńgime órbittik.

Elbasy usynysymen
keldim

– Tólegen Muhamedjanuly, asta­na­nyń alǵashqy qa­lyp­­tasýy qala ákiminiń orynbasary retinde kóz al­dyńyzda ótti, osy la­ýa­zymdy qyz­met­ke qalaı taǵaıyn­dal­dyńyz?

− Meniń ómirdegi armanym da, maqsatym da – mýzyka boldy. Sondyqtan laýazymǵa onsha qyzyqpadym. О́nerdi bárinen joǵary sanadym. Alaıda qoǵamdyq jumystan eshqashan bas tartqan joqpyn. Toqsanynshy jyldardyń orta kezinde Qazaqstan-Amerıka kompanııasy keńesiniń basshysy, tegi ırandyq azamatpen aralasa júrip, soǵan sol kezdegi ekonomıkalyq jaǵdaıdan qınalyp júrgen adamdarǵa qaıyrymdylyq is-sharasyn ótkizeıik degen oıymdy aıttym. Ol ony birden qoldap, oǵan basqa da sheteldik kompanııalar atsalysyp, Qazaqstan halqy assambleıasymen birge 18-qazan «Rýhanı kelisim» kúnine oraı respýblıka kóleminde bir kúnde 60 myń adamǵa qaıyrymdylyq dastarqanyn jaıdyq.

1997 jyly 5 qarashada Memlekettik rámizder Almatydan Aqmolaǵa resmı túrde kóshirildi de, sol oqıǵa kezinde Elbasymen kezdesip, ol kisi atalǵan is-sharaǵa rızashylyǵyn bildirdi. 13 jeltoqsanda astanada Táýelsizdik mere­kesine arnalǵan jıyn ótti de, sonda Tuńǵysh Prezıdent qolynan «Parasat» ordenin alyp «Nursultan Ábishuly, «kishkentaı eńbegimdi baǵa­laǵanyńyzǵa qýanyshtymyn, árqashan sizdiń sarbazyńyz bolýǵa daıynmyn» dep alǵysymdy jetkizdim. Sodan eki apta ótkesin Imanǵalı Nurǵalıuly Tasmaǵambetov habarlasyp: «Búgin Alma­­tyǵa keldim. Sende sharýam bar. Elbasy saǵan Aqmola qalasy ákiminiń oryn­basary bolýǵa usynysyn aıtty» degende shalqamnan túse jazdadym. Úsh uıyqtasam túsime kirmegen usynys. Elbasyǵa bergen ýádem bar, bir jaǵynan, eki ǵasyr toǵysyndaǵy uly kóshke qazaq­tyń bir perzenti retinde óz úlesimdi qosý­dy azamattyq boryshym dep uqtym.

– Bul qaı kez edi?

– 1997 jyl, 27 jeltoqsan. Dál jańa jyldyń qarsańy.

– Aqmolaǵa qashan keldińiz?

– 1998 jyly 5 qańtarda keldim. Ushaq­tan tússem dala tastaı qarańǵy, qańtardyń aıazy kárine minip alǵan. Qaıda bararymdy bilmeımin, eshkimge kútip al dep aıtqan joq edim. Sony baıqaǵan bolýy kerek, menimen birge kelgen Imanǵalı Nurǵalıuly: «Tólegen, bizdiń úıge júr, birge turamyz» dep ertip áketti. Sóıtip, Imekeńniń shaǵyn páterine ornalastym. Keıin bizdiń qata­rymyzǵa Qaırat Mámı qosyldy, úsheý­miz alty aı bir páterde turyp, jastyq sha­ǵymyzǵa qaıta oralǵandaı áserde júr­dik.

− Jańa qyzmetti jatyrqaǵan joq­syz ba?

− Joq, biraq eptep taısaqtadym. Meniń jolym bolǵany – Imekeńmen birge turdyq, sol kisi keshke úıge kelgende: «Búgin ne istediń?» dep surap, qandaı sharýa bolsa da qol ushyn sozyp, tájirıbesimen bólisip otyrdy.

− Alǵashqy jumys kúnińiz qalaı bastaldy?

− Aldymen qala ákimi Ádilbek Rys­keldiuly Jaqsybekovpen júzdesip, al­daǵy jumys josparymen tanystym. Qala endi «astana» bolyp jatqan qym-qýyt kezeń, sharýa degen bastan asady, onyń jyldamdyǵyna ilesý de ońaı bolǵan joq. Qarjy da tapshy. Soǵan qaramastan qala basshysy men onyń birinshi orynbasary Asqar Uzaqbaıuly Mamın ekeýi mádenıet salasyn damytýǵa úlken qoldaý kórsetti. Aldaryna qandaı jobamen barsam da, qolymnan qaqpaı, qarjy bóldi. Alǵashqy jumys kúni Qazaqstannyń halyq ártisi Aıman Musaqojaevany qabyldadym, ol kisi elordadan Mýzyka akademııasyn ashý týraly ıdeıasymen kelipti. Bul ıdeıany keıin Elbasy da qoldap, qala ákimdigi de kómektesip, Mýzyka akademııasy ashyldy. Qazir ol Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetine aınaldy. Sol qańtar aıynda Prezıdent Ákimshiliginde aldaǵy 10 maýsymdaǵy astananyń halyqaralyq tusaýkeserine baılanysty jıyn ótip, daıyndyq jumystary sóz boldy. Árıne, ony uıymdastyrý qala ákimdigine júkteldi. Biz onyń úlken jaýapkershilik ekenin túsindik. Tusaýkeserdi ótkizýdiń qujattary daıyndalyp, belgilengen jumystardy atqaratyn top qurylyp, oǵan jetekshi retinde Andreı Konchalov­skıı bekitilipti.

– Ataqty reseılik rejısser ǵoı…

– Iá. Endi men de shyǵarmashylyq ada­mymyn. Maǵan osyndaı aýqymdy is-sharany «nege ózge ulttyń ókili ótkizýi kerek?» degen oı keldi. Sodan jınalǵandarǵa «tusaýkeserdi nege ózimiz ótkizbeımiz?» dep edim, keıbireýler: «bizde ondaı múmkindik joq» dep jaýap berdi. «Nege joq? Bizde de talanttar jetedi, qajet deseńizder, taýyp beremin» dedim. Bul usynysymdy sol kezdegi Mádenıet mınıstri Qyrymbek Kósherbaev pen qala ákimi Ádilbek Jaqsybekov qoldap, meni top jetekshisi etip qoıdy. Sóıtip, iske kiristik. Áýeli osy salada tájirıbesi bar kásibı mamandardy jınap, aqyldastym. Jospar qurdyq. Kúnde keshke jınalyp basymyzda qazandaı qaınaǵan ıdeıamyzdy aıtamyz. Endi is-sharanyń ssenarııin jazý kerek desem, eshkim jazbaıdy. О́zimniń kúndelikti jumystan qolym tımeıdi. Áleýmettik salanyń da sheshilmegen máseleleri jeterlik. Aqyry, jigitter ssenarıdi qaǵazǵa túsirip ákeldi. Oqydym, bári durys sekildi kórindi.

– Sosyn ne istedińiz?

– Prezıdent Ákimshiliginiń basshysy Ahmetjan Esimovtiń tóraǵalyǵymen tusaýkeserdi ótkizýge arnalǵan komıssııa­nyń otyrysy ótti. Onyń músheleri – jıyr­ma shaqty adam. Negizgi sharýalar talqylandy. Maǵan da sóz berilip, ssenarıdi oqı bastap edim, otyrǵandar «dý» kúldi. Yńǵaısyzdanyp qaldym. Qys­qasy, jazylǵan ssenarıdi eshkim jarat­pady. Qaıta jazyp ákelińizder dep tapsyrdy. Jumysqa keldim. Eshqandaı kóńil kúı joq. Sodan belgili aqyn dosym, ekeýmiz birigip talaı án jazǵan Ba­qyt Qaıyrbekovke habarlasyp, oǵan barlyq jaıdy túsindirdim. Bir apta­nyń ishinde Bákeń qolyma ssenarıdi us­tatty. Oqyp kórsem, keremet. «Máń­gilik el júregi – Astana!»degenjandy tebi­rentetin sózdermen órilgen, biz muny tusaý­keserdiń urany etip aldyq. Aldy­men ssenarıdi sol kez­degi Mem­lekettik hatshy Ábish Kekilbaı­ulyna apar­dym. Marqum Ábish aǵa ony oqyp, joǵary baǵa­lady. Komıssııa músheleriniń de kóńi­linen shyqty.

 

Qazaq ulttyq aspaptary orkestri quryldy

– Sol kezde qalanyń mádenıet bóli­mine qarasty shyǵarmashylyq ujym boldy ma?

– Aqmola oblystyq fılarmonııasy sekildi mádenı mekemeler bolǵanymen tikeleı qalaǵa qaraıtyn óner ujymy bolmady. Alǵash bolyp Qazaq ulttyq aspaptar orkestri quryldy. Birde sonyń daıyndyǵyna bardym. О́nerpazdar otyrǵan ǵımaratty kórip, shoshyp kettim. Túk jaǵdaı joq. Sýyq. Tozyp turǵan nysan. Soǵan qaramastan dırıjer, Qazaq­stannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Myr­zaǵalı Aıdabolov mýzykanttarmen daıyndyq ótkizip, 15 sáýirde Jastar saraıynda orkestrdiń tusaýkeserin ótkizdi. Jalpy sol kezdegi óner adamdarynyń erik-jigerine basymdy ıemin. Olardyń jankeshti eńbegin erlik dep baǵalaımyn. Keıin sımfonııalyq, estradalyq, úrmeli aspaptar orkestrleri qurylyp, óner ujymdary kóbeıe bastady.

– Elordanyń alǵashqy tusaýkeserin ótkizýdiń basy-qasynda júrdińiz, soǵan toqtalasyz ba?

– Tusaýkeserdi ótkizý úshin mem­leket­tik komıssııa júıeli jumys istedi. Elbasynyń ózi ony qadaǵalap otyrdy. Mádenı sharaǵa eki aı qalǵanda Memleket basshysy Ábish Kekilbaıuly, Ahmetjan Esimov, Ádilbek Jaqsybekov jáne meni qabyldap, merekelik baǵdarlamany tal­qylap, sońǵy núktesin qoıdy. Úkimet bas­shysy Nurlan Balǵymbaev tusaýkeser ótkizý men sheteldik juldyzdardy sha­qy­rýǵa kerekti qarjyny taýyp berdi. Ol kisi oǵan qaltaly bıznesmenderdi demeýshilikke tartty.

– Mysaly, qansha is-shara ótti?

– Qaladaǵy 64 alańda 100-den asa is-shara uıymdastyryldy. Prezıdent Ákimshiliginiń qoldaýymen tusaýkeserdiń aldynda barlyq oblystyń mádenı kúnderi boldy. Ony Qyzyl­orda oblysy bastap, Almaty qalasy aıaq­tady. Árbir aımaq jaı kelgen joq, elordaǵa syılyq jasady. Sporttyq alańdar men dala sahnalaryn ornatty. Qyzyqty mádenı baǵdarlamalaryn usynyp, azyq-túlik jármeńkesin ótkizdi. Sóıtip, elordanyń mádenı deńgeıi bir kóterilip qaldy. Qazir sol kúnderdi saǵyna esime alamyn. Osy álemdik deń­geıde ótken tusaýkeserdi ótkizýge qala ákimdigi judyryqtaı ju­mylyp jumys istedi.

– Oǵan qandaı mártebeli qonaqtar men óner juldyzdary keldi?

– Astananyń alǵashqy toıyna on eki memlekettiń basshysy qatysty. Álemge esimderi tanymal óner sheberleri men halyqaralyq festıvalderdiń jeńimpazdary shaqyryldy. Áıgili Modern Talking óner kórsetti. Reseıden Fılıpp Kırkorov bastaǵan estrada ánshileri boldy. Sonymen birge otandyq óner juldyzdary da án shyrqady.Qajymuqan atyndaǵy stadıonda úlken merekelik baǵdarlama uıymdastyryldy. Gala-konsert keshki 19.00-de bastalyp, tańǵy 5.00-de aıaqtaldy

– Osy keremet keshte­ ǵa­rysh ále­mimen de telekópir uıymdas­ty­ryl­ǵa­ny málim...

– Ol oqıǵa kóp adamnyń oıynda qalǵan bolar. Gala-konsertte ǵaryshqa ekinshi márte ushqan ǵaryshkerimiz, Halyq Qaharmany Talǵat Musabaevpen tikeleı efır arqyly telekópir ót­kizdik. Bul tarıhı sát merekeniń kór­kin asha tústi. Qazaqtyń batyr uly jańa elordanyń tusaýkeser toıymen Elbasyn, halqymyzdy quttyqtap, ǵa­rysh keńistiginen sálem joldady. Qazir osy tikeleı efırdi qalaı ótkiz­genimizge tańǵalamyn. Bul sharýa úlken daıyn­dyqpen jasaldy. Máskeýge shyǵyp, sondaǵy kosmos salasyna jaýapty mamandarmen kelissóz júrgizilip, ruqsat alyndy. Bári de oıdaǵydaı júzege asty.

 

Jeti aıda opera jáne balet teatry ashyldy

– Elimizdiń bas ordasyn zııa­ly qaýym­syz elestete almaımyz. Zııaly­lardan birinshi bolyp elordaǵa kimder atbasyn tiredi?

– Elbasy astananyń saıası-ekono­mıkalyq jáne mádenı ortalyq bolýyna basa mán berdi. Ol kisi kezdesken saıyn «Zııaly qaýymnyń jaǵdaıy qalaı?» dep suraıdy. О́ıtkeni aıtýly tulǵalar arqyly elordanyń aby­roıy asyp, mártebesi bıikteıdi. Zııa­lylar shahardyń rýhanı ómirine tyń serpin beredi. Alǵashynda bir shoǵyr zııalylardy shaqyrdyq. Birazy kelgisi kelmedi. Elordaǵa alǵash kelgen marqum Ábish aǵamyz boldy. Sodan keıin birqatar zııaly azamattar jumys babymen nemese otbasylyq jaǵdaıymen kóship kele bastady. Bizge erekshe áser etken jaǵdaı – ataqty rejısser Ázirbaıjan Mámbetovtiń kelýi. Ar­daqty azamat elordaǵa óz erkimen kelip, Q.Qýanyshbaev atyndaǵy qazaq teatry­nyń bas rejısseri boldy. Aǵanyń asyl jary, kórnekti kompozıtor Ǵazıza Ahmetqyzy Jubanova – meniń ustazym. О́z basym talantty tulǵany týǵan aǵam­daı qarsy aldym. Elbasy da jyly qabyldady. Jetpistiń ústindegi adam. Teatrda jan salyp jumys istedi. Tamasha qoıylymdardy sahnalady. Ákimdik shahardyń rýhanı álemin kótergen aǵamyzdy «Parasat» ordenine usyndy. Biraq Tuńǵysh Prezıdent Ázekeńniń otandyq teatr óneriniń damýyna qosqan úlesi men astanaǵa óz erkimen kelgen erligin joǵary baǵalap «Halyq qaharmany» ataǵymen marapattady. Sondaı-aq Nursultan Nazarbaev bir kúnde 38 talantty jasqa páter kiltin tapsyrdy.

– Qandaı mádenı nysandar paıda­lanýǵa berildi?

– Búgingi qaladaǵy irgeli óner ujym­darynyń deni sol kezde quryldy. 1999 jyly elordalyq ónerpazdardyń qaty­sýymen saltanatty konsert ótip, ony Elbasy kelip tamashalady. Biz oǵan Almatydan birde-bir ónerpaz shaqyr­ǵan joqpyz. Sony qala basshysy Prezıdentke aıtqan bolýy kerek, saltanatty keshten keıin Ádilbek Rys­keldiuly telefon soǵyp, «Tólegen Elbasy bizge tapsyrma berdi. Endi elordadan opera jáne balet teatryn ashýymyz qajet» dedi. Sodan aqpan aıynda teatr qurý týraly Úkimettiń qaýlysy shyǵyp, jumys bastaldy.

– Bul burynǵy Kúlásh Báıseıitova atyn­daǵy opera jáne balet teatry ǵoı…

– Iá. Negizi mamandardyń aıtýyn­sha, opera jáne balet teatryn salý úshin biraz ýaqyt kerek eken. Al biz sonyń barlyǵyn jeti aıda daıyndadyq. Osy­ǵan ózim qaıranmyn. Teatrǵa burynǵy «Temirjolshylar» saraıy berildi. Ǵıma­ratty baryp kórsem, ábden tozyǵy jetken. Ony «Qazaqstan temir joly» ult­tyq kompanııasy óz moıyndaryna alyp, kúrdeli jóndeýden ótkizdi. Endi óner ujymyn jasaqtaý úshin sahna mamany kerek. Bizde bir balet ártisi, orkestr ne hor músheleri joq. Sodan qalaǵa Almatydaǵy Seleznev atyn­daǵy horeografııa ýchılıshesiniń gastroldik saparyn uıymdastyrdyq. Olar kelip, elordalyqtarǵa ónerin kórsetti. Qoıylymnan keıin jastardy jınap:«Jaqynda osynda opera jáne balet teatry ashylady. Soǵan bárińiz kelińizder. Bolashaqtaryńyz jańa óner ordasymen birge qalanady» dep jastarǵa bar jaǵdaıdy túsindirdik. Sol jastar tolyǵymen teatrda qaldy. Mine, búgingi álemge málim irgeli teatrdyń irgesin jas talantty qyz-jigitter qalady. Sol jyly qazan aıynda teatr shymyldyǵy M.Tólebaevtyń «Birjan-Sara» operasy men Chaıkovskııdiń «Aqqý kóli» baletimen ashyldy.

 

Qalany qazaqylandyrý qolǵa alyndy

– Bas shahardyń bilim men densaý­lyq salasy qalaı damydy?

– Aqmola astana bolǵan kúnnen bas­tap bilim men densaýlyq saqtaý salasyna erekshe mańyz berildi. Sol ýaqyttaǵy qalanyń turǵyny – 217 myń adam. Jergilikti ult 17 paıyzdy qurady. Bir ǵana qazaq mektebi boldy. Aldymen qalany qazaqylandyrý máselesi qolǵa alyndy. Til basqarmasy quryldy. Kóshe ataýlaryn aýystyrdyq. Ana tilimizde bilim beretin mektepterdi kóbeıtýdi oılastyrdyq. Memlekettik balabaqshalar kóptep boı kótere bas­tady. Aýrýhanalar men emhanalar qu­rylysy toqtaýsyz júrdi. 1999 jyly respýblıkalyq klınıkalyq aýrýhana paıdalanýǵa berildi. Burynǵy Sáken Seıfýllın atyndaǵy pedınstıtýt L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetine aınaldy. Burynnan tanymal Aqmola aýylsharýashylyq ınstıtýty Agrarlyq ýnıversıtet boldy.

Qazir shahardyń 70 paıyzyn jergilikti ult ókilderi quraıdy. Bul solaı bolý qajet. О́ıtkeni astana – qazaqtyń elordasy. Sol kezde jan-jaqtan jurt aǵylyp kóship kele bastady. Jalpy qalanyń damýyna árbir otbasynyń qosqan úlesi zor.

− Sol jyldardy jıi eske alasyz ba?

− Árıne. Birde Ádilbek Ryskeldiuly oılanyp turyp: «Tólegen, biz qandaı baqytty adambyz, Mıllıondaǵan adam­dardyń ishinen Elbasy bizge senim artyp, elor­danyń irgetasyn qalaýǵa tarıhı mindet júktedi» dep tolqyp aıtqany bar. Shyndyǵynda, men ózimdi baqytty adam retinde sezinemin. Osyndaı eki ǵasyr toǵysynda júzege asqan uly kóshtiń ortasynda júrip, elge qyzmet jasaǵanymdy − taǵdyrymnyń syıy dep baǵalaımyn. Jeti jyl qatarynan qala ákiminiń oryn­basary bolyp qyzmet atqardym. Odan keıin Parlament Máji­lisi úshinshi shaqy­rylymynyń depý­taty, Parlament Senatynyń depýtaty boldym. Búgingi kúnge deıin asta­na­nyń órkendeýine qolymnan kelgenshe úlesimdi qosyp kelemin. Elorda az ýa­qyt­ta mádenıet ordasyna aınalyp úl­gerdi.

− Búginde ónerge degen kózqaras ózgerdi, buǵan siz qalaı qaraısyz?

− Onyń bári zamannyń suranysyna baılanysty dep oılaımyn. Biz Keńes dáýi­rinde óstik, onda ónerge degen kóz­qaras basqasha boldy, klassıkalyq mý­zykaǵa kóńil bólindi. Qazir naryq kezeńi, bári qarjyǵa kelip tireledi. Sodan da bolar jeńil-jelpi dúnıe alǵa shyqty. Ol úshin bireýge ókpeleýge, syn aıtýǵa bolmaıdy. Bul máńgilik emes, adamzat tarıhynda osyndaı kezeńder bolǵan. Ýaqytsha nárse dep qabyldaımyn. Máńgilik degenimiz – klassıkalyq óner. Sonaý Qurmanǵazy, Dáýletkereı, Aqan seri, Birjan sal atalarymyzdan bastap, Muqan Tólebaev, Ǵazıza Jubanova, Nurǵısa Tilendıev, Shámshi Qal­daıaqov sekildi aǵa-apalarymyzdyń óneri halqymyzben birge jasaı bermek.

– Júrektiń názik qylyn shertetin shyǵarmalaryńyzdy jurtshylyq jaqsy kóredi. Qazir kóp kórinbeısiz, ne jazyp júrsiz?

– О́ner adamyna kóp kóriný mindet emes. Bir danyshpan «О́nerdi súıý ne bolmasa óziń arqyly ónerdi súıý degen bar» dep aıtqan eken. О́zim ónerdi jan-tánimmen jaqsy kóremin. Kompozıtorlyq – meniń mamandyǵym. Sol úshin Almaty mem­lekettik konservatorııasy men P.I.Chaıkovskııı atyndaǵy Máskeý mem­leket­tik konservatorııasynyń aspırantýrasyn bitirdim.

Keıingi jyldary aspaptyq mýzykaǵa shyǵarmalar jazyp júrmin. Máskeýden aspapty mýzykalyq 14 týyndym engen dıskim men «Jan Lýna» degen búr­kenshik atpen orys tilinde eki tomdyq jyr jınaǵym jaryq kórdi. Sondaı-aq Muqaǵalı Maqataev aǵamyzdyń óleńine jazylǵan sońǵy eki ánimdi, tanymal ánshiler Meırambek Bespaev pen Tolqyn Zabırova oryndap, tyńdarmannyń yqylasyna bólendi. Qysqasy, bir kún bos otyrmaımyn, shyǵarmashylyq izdenistemin.

− Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Azamat ESENJOL,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Kelisimde keleshek bar

Qoǵam • Keshe

Teńiz túısigi

О́ner • Keshe

Ańshylyq – asyl óner

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar