Ádebıet • 06 Qyrkúıek, 2021

«Uıqydaǵy» uıqysyz áıel

276 ret kórsetildi

Osyǵan deıin ádebıet salasy boıynsha úsh birdeı Nobel syılyǵy laýreatynyń otany sanalatyn Japon ádebıeti biz úshin qyzyqty hám jumbaq bolyp keledi. Kúnshyǵys elinde qalam ustap júrgenderdiń ishinde qazir Harýkı Mýrakamıdiń esimi jıi atalady. Nobel syndy alpaýyt syılyqqa jylda usynylsa da, joly bolmaı kele jatqan Mýrakamı bizdiń oqyrmandarǵa bóten emes. Onyń «Norvegııa ormany», «Jaǵalaýdaǵy Kafka», «Komandordyń óltirilýi» sııaqty aty alysqa jetken shyǵarmalary dúnıejúzi oqyrmandary arasynda jaqsy baǵaǵa ıe boldy.

Bir sózben aıtqanda, Mý­ra­kamıdiń ereksheligi – bar­lyq shyǵarmasyn birinshi jaqpen jazyp, ómirdegi keı isterdi qaz-qalpynda sý­ret­teýi. Roman sııaqty úlken janr­ǵa nebári 29 jasynda qadam tastaǵan ol ár týyndysyn asa baıyppen, oımen oqyrmanǵa usyna bildi. Sol úshin de Mý­rakamı shyǵarmalary qa­zirgi Japon ádebıetin shetel oqyrmandaryna jaqyn­da­ta alǵan kóp oqylymdy týyndylar sanatynda.

Onyń «Uıqy» atty áńgi­me­si tún boıy kóz shyry­myn almaıtyn áıel týraly. Áń­gimeni oqı kele aldymen onyń ishki oılarymen tanysamyz, sodan keıin onyń qazirgi kúıge qalaı túske­nin sezinemiz. Bul shyǵar­ma­da áıel keıipkerdiń múlde uıyq­taı almaýy basty oqıǵa retinde sýretteledi. Meı­li fantastıkalyq oqıǵa re­tinde bolsyn, oqyr­man se­nýge májbúr. Tipti bolmasa ony basqa nárseniń sımvoly retinde túsin­di­rýge de bolady. Al basty keıipkerdiń uıyqtaý múm­kin­digin joǵaltýyna sebep bol­ǵan oqıǵaǵa qatysty alýan túrli boljam jasaı alamyz. Kóz shyrymyn ala­ıyn dese, tóseginiń janynda qu­my­ramen onyń aıaǵyna sý quıyp jatqan belgisiz qart kóz aldyna keledi. Bul oqı­ǵa­dan keıin áıeldiń minez-qulqy kenetten ózgeredi. Osy shyǵarmasynda Harýkı Mýra­­kamı basty keıipkerdiń áre­keti arqyly qazirgi adam­dar men biz ómir súrip jat­qan qoǵamnyń arasyn baı­lanystyrady. Kútpegen múm­kin­dikterdiń arqasynda úı sharýasyndaǵy áıel óziniń túngi ómirin beıtanys keńis­tik aıasynda ótkizedi. Bir qy­zy­ǵy, kúndizgiden múldem ózge­she álemde ol otbasy, ózi týraly oılarǵa batady, qala berdi ólimniń máni týraly da oı teńizine shomady.

 Keıipker birde: «Bul meniń uıqysyz 17-shi túnim», deıdi. Uıqysyz kúıde qarańǵy sátti ótkizý úshin áıel jasóspirim kezinde jaq­sy kóretin romanyn qaıta paraqtaıdy, anyqtap aıt­qanda, ataqty «Anna Kare­nınany» oqyp, ózin jáne uıqysyz túnin aldaıdy. Tolstoıdyń tartymdy romany men tátti shokolad onyń ermegine aınalady. Mýrakamı bir suhbatynda: «Minsiz jazý degen bolmaıdy. Minsiz úmitsizdik degen bar», deıdi. Anyq­tap oqysańyz, ol ár shyǵar­masyn minsiz jazýǵa um­tyl­ǵan syńaıly. Bizge oı salyp otyrǵan Harýkı Mýra­ka­mı­diń bul áńgimesi qoǵam­nyń sheginen shyǵý týraly sıýr­realıstik shyǵarma. Áńgimedegi on jeti tún uıyq­ta­maý kórinisi biz biletin ádettegi uıqysyzdyqqa uqsa­maı­­dy, óıtkeni onyń (keıip­ker­diń) oıy únemi oıaý. Ol kú­ıeýimen jáne ulymen birge turady. Kúndelikti ju­my­syn durys isteıdi. Tipti uı­qysyzdyǵy úshin dári­gerge de tekserilýden bas tartady. Osy arqyly avtor­dyń keıipker áıeldi uıqy­syzdyqqa dýshar etýi arqy­ly qoǵamnyń oıaý bolýyn aıtqysy kelgenin anyq túsi­ne­miz.

«Uıqyda» oqıǵalar bir túnde qaıtalandy. Keıipker qorqynyshty tús kóredi, qaıta oıanady, biraq sal bol­ǵan­daı ári-beri júre almaı qalady. Oqıǵa odan ári onyń qoǵamnan, otbasynan, dostarynan bólinýine jáne ózine tolyq kóńil bó­lýi­ne jalǵasady. Kórkem shy­ǵar­ma­da sóz, sóılemderdi ornymen qoldaný, tilge jeńil hám qarapaıym jazý da jazýshy úshin sheberliktiń bir túri. Bul qasıet Mýrakamıde jıi kezdesedi. Meıli onyń «Norvegııa ormanyn» oqyńyz, ár jazǵanyn jer betiniń árbir oqyrmany ońaı túsine alady. Sheberlik týraly jazýshy Ǵabıden Mustafın: «Sheberlik – sózdiń ornyn tabýda, mólsherin bilýde. Muny bilgenniń ár sózi altyn. Jalǵanda ne tereń? Sóz tereń, ne sulý? Sóz sulý. Ne ótkir? Sóz ótkir. Onyń bul qasıetterin adam adam bolǵaly beri paıdala­nyp keledi. Áli kúnge esh­kim shegine jete alǵan joq. Demek ár jazýshy óz tu­syn­da ózindik sóz ónerin kór­setýine ábden bolady. Kór­se­te almasa, kiná ózinde», dep jazady. Shynynda sóz­den ótkir eshteńe joq eke­ni ras. Shekspır de, Gıýgo men Dıkkens te, Tolstoı men Dostoevskıı, ózimizdiń Abaı men Áýezov te ózderi ómir súrgen qoǵamnyń bet-beı­nesin sózdiń ótkirligimen sal­maq­tap otyrǵan. Mýrakamı shyǵarmashylyǵyndaǵy tereń oı­lylyq álem oqyr­man­da­ry­nyń nazarynan tys qal­ǵan joq. Biz sóz etip otyr­ǵan «Uıqy» shyǵarmasy Mý­ra­­­kamı qalamynyń óz tu­syn, qoǵamyn shaǵyn ǵana epızodtarmen sýrettegeni shyndyq. Mýrakamıdiń qa­la­my búkil ómir boıy adam, qoǵam, mahabbat jáne izgi­lik taqyrybynda sóz qozǵa­ǵa­ny anyq baıqalady. Onyń umtylysy Tolstoıdy da, óz jerlesi Kobo Abeni de qaı­talamaıdy. Onyń oqyr­man­darynyń kóbi AQSh terrıtorııasynda ekenin aıtylady. Demek Mýrakamı shyǵarmashylyǵy Batysta áldeqashan tanylyp úlgergen minsiz týyndylar bolmaq. Sol úshin de Mýrakamı dáýiri oqyrman úmitin selge ke­tirmeıtin, ne jazsa da shy­naıy jazatyn qasıeti ar­qyly qoǵamǵa tushymdy jaýap bere alatyn oıdyń álemi. «Uıqydaǵy» uıqysyz áıel aınalamyzda bolyp jatqan ártúrli qozǵalystyń beınesi, Japon qoǵamynyń búgingi hali deýge de tıispiz. Shyǵarma ózeginde áıel – qoǵam, áıel – sóz, áıel – muń men qasiret, áıel  úmit bolyp jalǵasa beredi. Endeshe, siz osy týyndydaǵy keıipkerdiń kóz ilmeýin biz ómir súrgen qoǵamnyń, oıdyń, sananyń, qala berdi qııal men qalamnyń kóz ilmeýi dep oılaı berińiz.

Sońǵy jańalyqtar

Shymkentte taǵy bir aýdan qurylady

Qoǵam • Búgin, 16:58

Almatyda qant qymbattap barady

Qoǵam • Búgin, 16:45

Dollar baǵamy ósti

Qarjy • Búgin, 16:12

Uqsas jańalyqtar