Ádebıet • 09 Qyrkúıek, 2021

Qubylys

296 ret kórsetildi

«Naǵyz aqyndardyń ómiri ólgennen keıin bastalady» degen, el arasynda mátelge aınalyp ketken támsil bar.

Fransııa halqy Balzakty sońǵy saparyna shyǵaryp salǵanda, Parıjdi qylyshynyń emes, qalamynyń qudiretimen baǵyndyrýǵa sert bergen sýretker qabiri basynda Gıýgonyń dýaly aýzynan shyqqan ataly sózdiń aıtylǵanyna 170 jyldan asypty. Sodan beri san urpaq aýysyp, dúnıe-maıdannyń qııan-keski shaıqasynda tán qınalǵanda, jan da qosa shyńǵyryp, talaı-talaı qundylyqtardy oı eleginen ótkizip, qaıta saralaǵanymyzǵa qaramastan, áli kúnge deıin uly aqyndardyń shyǵarmashylyq ǵumyrynyń baıandy da, berekeli bolýyna ólgen soń ǵana jol ashylýy ómirdiń jazylmaǵan zańdylyǵyna aınalǵandaı.

Ádette, álemnen úılesim izdegen eki aıaqty sanaly tirshilik ıesiniń sheńberden shyqpaı, adaldyq pen aramdyqty tarazy basynda teń ustaǵandaı keıipte júretin jan­darǵa búıregi buryp turatyny jasyryn emes.

Jumaqtan qýylyp, Jer betinen ba­qyt izdep adasqan adam tabıǵaty solaı ja­ra­tylǵan, onyń kóńili turaqtylyqty jaqsy kóredi, jany álemmen jarasymda bolǵandy qalaıdy. Al naızaǵaıly qara bulttaı otty jyrlary júregimizdi jandyryp jibere jazdaıtyn minezi shataq, shaıqy shaıyrlardyń kóbisi ómirde de keń dúnıege sımaı alasuryp, noqtaǵa basy matalyp, asaý taǵdyrymen arpalysyp, fánıden ótedi. Aýyzdyqtaýǵa kónbeıtin mundaı tarpańdardyń dám-tuzy taýsylǵan kúnge deıin jurtqa jaǵyp, jaqsy atty bolýy ekitalaı. Shyndyǵynda da resmı bılik qyryn qaraǵany úshin ústinen birneshe qylmystyq is qozǵalǵan Danteler men basynan dos túgil dushpan sózin asyrmaı, ajalyna asyqqandaı alasuryp, aqyry dýelde qaza tapqan Pýshkın men Lermontovtardyń kózi tirisinde eldiń súıkimdisi bolýy múmkin be edi?

Syrshyl sýretker qaıtys bolǵan soń onyń ómir saparyndaǵy áreketiniń bári toqtap, artyna mıras etip ketken rýhanı qazynasy, shyǵarmalary ǵana qalady. Ýaqyt ótken saıyn kúni keshe ǵana sonshalyqty mán berip, jaǵymyz talǵansha talqylap kelgen pendeshilik taqyryptardyń mańyzy joıylyp, sanadan sypyrylyp, birte-birte oqyrman talantty tulǵany saıası kózqarasy, istegen qyzmeti, dúnıeni dúrliktirgen dańqyna qarap emes, shyǵarmalary arqyly ǵana baǵalaı bastaıtyn bolady. Eger sýretker oqyrman sezimine áser etetin kemel týyn­dylar jaza almasa, myna qý tir­shi­lik­te qol jetkizgen tabystary – is­te­gen qyzmeti, alǵan ataǵy, marapaty men syılyqtarynyń bári ádiram qa­la­d­y. En­di­gi jerde shyǵarmańnan alatyn lázzat­tan basqa áńgimeniń oqyrmanǵa keregi sha­maly.

«At basy altyn berse tabylmaǵan, Sy­ba­ǵam qaıda meniń alynbaǵan?» dep aqyn­dyq qudiretiniń baǵalanbaǵanyna nazalanyp, júregin jaralaǵan jan qaıǵysyn óleńimen emdegen Muqaǵalı Maqataevqa jer basyp júrgende memlekettik deń­geı­degi syılyqtar túgil, kishi-girim ma­ra­pat­tardyń biri de buıyrmapty. Shy­ǵar­ma­shy­lyq keshi de ótpepti. Búginde bıliktiń shú­len taratqandaı bolyp eldiń bárine úles­tirip jatqan orden, medalderiniń bi­rin de ol almapty.

О́lgen soń ómirinde berýge qımaǵan ataq-dańqtyń bári ony ózi izdep tapty. Tom-tom kitaptary shyqty. Jyr-mu­ra­sy eń kóp oqylatyn tulǵaǵa aınaldy. О́kpe­let­kender arýaǵynan keshirim su­ra­dy. Kózi tirisinde qadirin bilmegen jurt, endi onymen bir zamanda ómir súr­ge­ni­men maqtanyp, estelikter jazyp ketti.

«Amanat» atty kitabynyń Memlekettik syı­lyqty ıelenýi de elimizdiń rýhanı ómi­rin­degi aıtýly oqıǵa boldy. 1999 jyly halyq qalaýymen oǵan Qazaqstannyń eń joǵary syılyǵy berilgende, marapat Maqataevtyń emes, Maqataev marapattyń már­tebesin kóterip jibergendeı bir áser kó­ńi­limizde nyq ornyǵyp qalǵan. Naızaǵaı jyrlary Rýh aspanynyń bıiginde aq almastaı jarqyldap, áserli ánderi qazaq da­lasyn terbegen syrshyl lırıkke eli­miz­diń eń bedeldi syılyǵy berilgende jurt máz bolyp, talantynyń esh te bolsa kesh baǵalanǵanyna qatty qýandy. Tiri­ler­di ólgenderdiń arýaǵymen jarystyryp qoıýdyń durys emes ekenin ishteı moıyndaǵanyńmen:

Tamuqqa barady alyp, myna qurǵyr,

Qulaýǵa pás-aq qalyp turaǵym tur.

Qýanyp ótem be dep kelip edim,

Tún saıyn ońashada jyladym kil.

 

Jurtym-aý, jylaýdyń da sebebi bar,

Nege sonsha aldymnan keledi jar?

Sen kelip selbespeseń,

qaıran jurtym,

Sendelip eki ortada óledi jan, – dep dármensizdikten kúızelip, halyqtan qaıran kútip, jal­ǵannan jaqsylyq dámet­ken aqynǵa, nege el-jurtynyń ólgennen ke­ıin osy syılyqty áperýge sonshalyqty ys­tyq yqylas tanytqanyn túsinýge de bo­l­ady.

 Aqynnyń eń uly synshysy – halyq. Jyr aly­bynyń ańyzdyq beınesine tabynyp, óz qııaldarynda onymen kúnde syrla­syp, óleńderin ólip-óship oqyp, arýaǵyn razy etkisi kelgen halyq talabynyń bári du­rys, bári oryndy, bári zańdy. Qalyń qa­zaqtyń kóńil-kesesine sımaı aqtarylǵan rııa­syz mahabbaty rızashylyq sezimińdi týǵyzyp, shyn súısindirgenimen, «shirkin-aı, osynshama kól-kósir qurmettiń bir ushyǵyn ol kózi tirisinde kórgende ǵoı» degen syńaıdaǵy bir ókinish otynyń tutanyp, ózegińdi órteıtin kezderi de bar.

Amal neshik, áldekimderdiń aldynda qul­dyq uryp aqtalǵysy, aıaqtarynyń as­tyn­da taptalǵysy kelmeı, basyn taýǵa da, tasqa da soqqan minezdi aqynnyń ómiri óleń-otyna órtenip óldi. Qazaq poe­zııa­sy­nyń jaryq kúnindeı bolyp jar­qy­raǵan Muqaǵalı Maqataev 1976 jyly bar-joǵy 45 jasynda kóz jumyp, máńgilik mekenine attanyp ketti.

Qarasaz, qara shalǵyn óleńde óstim,

Jyr jazsam, oǵan jurtym

eleńdestiń.

О́lse, óler Muqaǵalı Maqataev,

О́ltire almas alaıda óleńdi eshkim, – dep egilip syr tolǵaǵan birtýar aqynnyń áde­­bı ortaǵa tanylyp, burqyratyp óleń jaz­ǵan shyǵarmashylyq ǵumyry qam­­­­shy­nyń sabyndaı kelte ómirinen de qys­qa boldy. Bar-joǵy on bir jyldaı ýaqyt. Mine, osy azǵantaı merzim ishin­de tilinen bal men ý tamǵan syrshyl lı­rık­tiń «Ilıch» (1964), «Armysyńdar dos­tar» (1966), «Qarlyǵashym keldiń be?» (1968), «Mavr» (1970), «Darıǵa-júrek» (1972), «Aq­qýlar uıyqtaǵanda» (1974), «Shýaǵym me­niń» (1975) kitaptary shyǵyp, jyrsúıer qaýymnyń júrek tórinen oryn aldy. «О́mirdastan» tańdamalysy 1976 jyly «Jazýshy» baspasynan jaryq kórgenimen, aýrýhana tósegine tańylyp, derti asqynyp, aýyr hálde jatqan aqyn, janary jáýdirep, syrtqy muqabasyn ǵana qolymen ustap, kitap bolyp shyqqannan keıingi qyzyǵyn kóre almaı dúnıe saldy. Bir sózben aıtqanda, Muqaǵalı mıl­lıon­daǵan adamdardyń aýzyn ashyp, kózin jumǵyzǵan kemel týyndylaryn 34 pen 45 jas aralyǵynda jazyp, azǵantaı ýaqyt ishinde júrek qoınaýynan tapqan qun­dy qazy­nasynyń baǵasyn berýdi keler ur­paq­qa, ıaǵnı, myna bizge amanattap ketti.

Qazynam bar.

Bireýge bersem be eken?!

О́kpeleıdi-aý bermesem,

Bersem, bóten.

Bar baılyqty qoınyma tyǵyp alyp,

Álde myna qúmdardaı ólsem be eken!?

 

Qazynam bar,

Bireýge qısam ba eken!?

Renjıdi-aý qımasam,

Qısam, bóten.

Álde myna daladaı bar baılyqty

Bir ózim ıemdenip, jısam ba eken!?

 

Qazynam bar.

Táýekel, satsam ba eken?!

О́zińdikin ózgege satsań, bóten.

Álde myna taýlardaı búrkenip ap,

Búk túsip, teris qarap jatsam

ba eken?

 

Qazynam bar.

Qısapsyz shekteledi.

Qyzǵanady bireýler, jek kóredi.

Bermeımin de, satpaımyn,

kórsetpeımin!

Alam deseń,

Aldymen zertte meni...

On bir jyldaı ýaqytta aqyndyq jú­rek­ten týǵan rýhanı baılyqtyń qansha­lyq­ty qundy ekenin osy joldar aıqyn ańǵartyp turǵandaı.

Kózdi ashyp-jumǵansha óte shyǵatyn qas-qaǵym mezgil ishinde túrli baspalardan Mu­qa­ǵalıdyń segiz kitaby jaryq kórip úlge­ripti. Bir qaraǵanda mundaı keńshilik kez-kelgen aqynnyń mańdaıyna buıyra ber­meıtin sırek baqyt sııaqty bolyp ta kóri­n­edi. Áıtkenmen, osyǵan oraı aıtylyp jatqan pikirler bir-birine qaıshy kelip, eldi ekiudaı sezimniń qushaǵynda qal­dyryp júr.

Zamandastarynyń biri Muqaǵalıdyń ómirden kóp jaqsylyq kórmegenin, syba­ǵa­­synan aıyrylyp, shómishten qaǵyl­ǵa­nyn aıtsa, ekinshileri, kerisinshe, qo­ǵam­nan shettetilip, beınet tartqanyn joqqa shy­ǵaryp, ony dáleldep jantalasýda. Mundaı kezde shyndyqtyń shylbyrynan ustaı almaı, kimniń sózine senip, kimniń ja­ǵyna shyǵaryńdy bilmeı basyń qatyp, daǵ­daryp qalatynyń ras.

Biz Muqaǵa­lıdyń zaman­dasy­ emes­­piz. Aqyn­­men dámdes bolǵan qa­lamgerlerdiń estelikterin oqyp, sol dáýirdiń tynysyn sezip, kartınasyn kóz aldymyzǵa eles­tetkenimizben, dál olar­daı shyn­dyq­tyń teńizine tereń boı­laı almaımyz. Soǵan qaramastan, ádebıe­tim­izdegi Mu­qaǵalıdaı som altyndy jete tany­ma­ǵan, laıyqty baǵasyn bere almaǵan qur­dastary men zamandastarynyń shyn­dy­ǵyna kúmándanýǵa bizdiń de haqymyz bar. Sondyqtan da biz kóp jaǵdaıda eldiń sózinen góri, júreginiń túbine kir saq­tamaǵan syrshyl lırıktiń jyrla­ry­na júginip, aqıqatty bytyradaı shashylyp jatqan shyndyqtardan emes, aqynnyń taǵ­dyrly týyndylarynan izdeımiz. Mu­qa­ǵalıdyń kúndeligin oqyp shyq­qa­ny­myzda, osy tańdaǵan joly­myz­dyń durystyǵyna kózimiz jete tústi. «Eger bir kezderde meniń ómi­rim, shyǵarmashylyǵym áldekimniń kóńilin aýdara qalsa, olarǵa bylaı der edim: «Meniń qymbatty dostarym! Eger sender shynymen meniń ómirbaıanymdy, shyǵarmashylyǵymdy zerttemek bolsańdar, onda men ne jazsam, sonyń bárin túgel oqyp shyǵýdy umytpaǵaısyńdar. Meni óz óleńderimnen bólip qaramaýlaryńyzdy ótinem».

Rasynda da, ózi týraly aqynnan asy­ryp kim aıta alady? Júrek syryn, názik janyn kim odan artyq túsinedi? Te­reń­de tunyp jatqan daýyl kúıdi, ter­betip, týla­typ qozǵaıtyn aqyn týyndylary tur­­ǵanda shyndyqty basqa jaqtan iz­deý­de qandaı qısyn bar? Biz úshin kózi tiri­sinde bireýisi talantyn moıyndap maq­ta­ǵan, ekinshisi beımálim sebeptermen sy­naǵan, úshinshisi qadirin bilip aıaǵan, tór­tinshisi tasadan tas atqan, besinshisi qo­ly­nan kelgenshe kómektesip, altynshysy aıaq­tan shalǵan – aǵa, ini, qurdastarynyń shyn­dyǵynan góri, óz ómirin óleńmen ór­­nektegen aqyn aqıqaty bárinen de ma­ńyz­dy, qymbat bolýy tıis qoı. Al biz­diń oqyǵan óleńderimiz Muqaǵalıdyń ja­­ǵasy jaılaýda júrmegenin dáleldep, qaıta kerisinshe, ómiriniń aýyr bolǵanyn aı­ǵaı­lap jetkizip, kókiregi qars aıyryla jaz­dap jylap tur.

Janarymdy tumanmen tumshaladym,

...Serippesi úzilip tur sadaǵym.

Jigitinen qazaqtyń dos taba almaı,

Qyz da bolsań men saǵan muń shaǵamyn.

Aýyrlar dep oılap pa em

munsha halim...

 Úmittiń sońǵy jibi úzilip, bir biteý, meńireý qabyrǵaǵa tirelgendeı bolyp shara­syzdyqtan aıtylǵan, ne degen muńly sózder! Dosqa jarymaı, ómirdiń dýman­dy bazarynan jylap qaıtqannan asqan qandaı qasiret bar, myna dúnıede. Pana­syz, sorly jetimdeı eńiretip, názik janyn oıran etken mundaı qaıǵynyń shań­daq daýyly jalǵannan jubanysh izdep ja­byr­qap, amalynyń joqtyǵynan ajal ar­qa­nyna moınyn sozyp qulazyǵan aqyn jú­re­ginde ǵana soǵady.

Aqyn bolyp nesine jaratyldym,

Arasynda qap qoımaı qara túnniń.

Qasıetin sezem dep Ana tildiń,

Qaýyrsyny qalmady qanatymnyń.

Qý tirlikke qul bolyp, aıań basyp,

Qulashymdy jaıa almaı baratyrmyn.

 

Momyn edim, jaqsy edim, uıań edim,

Attap óttim olardyń qııa belin.

Endi, mine, qaýqarsyz qur ashýdy,

Jııa bergim keledi, jııa bergim.

Mańdaıymnan sıpaǵan bir jan bolsa,

Endi qalǵan ómirimdi qııar edim.

Taǵdyrynyń aıanyshty da, aýyr bol­ǵa­nyna qalamyn qasiretiniń qanyna malyp otyryp jazǵan, súıekten ótetin aqyn sóz­deri­nen artyq sizge qandaı dálel kerek? Aqyr­ǵy amanatyn aıtqandaı bolyp jyr­la­ǵan, ómir shyraǵy sónip bara jatqan aqyn shyndyǵyna nege qulaq asqymyz kel­meıdi?

Ne kúıde júrgenimdi kóresiń be?

Men sónip baratyrmyn, senesiń be?

Qaı maıdannan oralǵan jaýyngermin,

Jaradan saý-tamtyq joq denesinde.

Muqaǵalı sózdiń kıesi baryna senip, boıtumaryndaı qasterlegen, qadirin jaqsy bilip ony qalaı bolsa solaı ońdy-soldy shashyp qoldana bermegen, Qu­daısyz qoǵamda ómir súre otyryp, Al­lany aýzynan tastamaǵan, júregine ıman qarlyǵashy uıa salǵan – tekti talant. Maımyldan jaratylǵanyna kúmán­danyp, qazaq aqyndarynyń ishinen Adam Ata men Haýa Ana taqyrybyn alǵash­qy bolyp jyrlaǵan – sezimtal lırık. Jáne jaratylysqa jan bitirgen perish­te sulýlyqty kózimen kórgendeı sýret­tep, bir-birinsiz ómir súre almaıtyn qaı­ta­lan­bas eki qubylys – áıel men erkektiń ońa­sha qalǵandaǵy sátin kesteli tilmen kór­kemdep, qalaı áserli, ádemi jetkizgen de­seıshi.

Ne keremet bizdi munda tastaǵan?!

Ol da menen, men de odan jasqanam.

Aınalaıyn Adam Ata, Haýa Ana,

Aldymenen qaısyń ediń bastaǵan?

 

Álde, sen be, aınalaıyn Haýa Ana,

Qaýyzyn ashqan gúlge usap qaraǵan?

Adam Ata, álde sen be aq gúlden,

Nár alǵandy tirshilikke balaǵan.

 

(Aıtarym bar senderge

men maqtanyp),

Sender batqan kúnáǵa biz batpadyq,

Turǵan bolar, áıteýir, bir ot janyp,

Janyp baryp, janyp

baryp toqtadyq.

 Alpysynshy jyldary óleń ólkesine dúbirletip kelip, qoltańbasyn qaldyryp, kıeli shańyraqqa bir-bir ýyq bolyp qadal­ǵan Muqaǵalı zamandastarynyń qaı-qaı­sy­sy da osal emes. Biraq ádebıettiń alyp muhıtyna óz arnasymen kelip qosylǵan aqyn­dardyń ishinen dinin satpaıtynyn jurt­qa jarııa etip, paıǵambarymyz Mu­ham­med (ǵ.s.) úmbeti ekenin Muqaǵalı ǵana jama­ǵatqa batyl aıta aldy.

Qaımaǵy buzylmaǵan qaıran dinim,

Qaımaǵyń byt-shyt boldy

qaıdan búgin?!

Qubylaǵa bet alyp qol qýsyryp,

Sájdege jyǵylatyn qaıda kúnim?

 

Satpaımyn, satqan emen dinimdi men,

О́lmeıtin, óshpeıtuǵyn kúnim bilem.

Tappaıtyn kúnde tynym,

túnde tynym,

Musylman Muhammedtiń úmbetimin.

 

Muhammedtiń úmmeti musylmanmyn,

Paıǵambarym qoldaıdy qysylǵan kún.

Alsyn taǵalam ant etem, ant etemin,

Alla esimin júrekten ushyrǵan kún»

Endeshe myna bizdiń, jaýhar jyrlary erkimizdi bılep, et-júregimizdi eljiretip, sezi­mimizdi jaýlap alǵan Muqaǵalıdyń mıl­lıondaǵan oqyrmandary tar kezeńde de Al­lasyna sıynyp, asyl dinin umytpaǵan áýlıeniń:

Dostyqqa júrmin,

Dostyqqa júrmin qumartyp!

О́lgeli júrmin,

О́zime-ózim min artyp...

Jaýyzdyń baryp, janyna

ýázir bolǵannan,

Dostardyń baryp, aýlasynda

ólgen myń artyq,

– dep ózegin órtep, ómirin ók­sit­­ken ókinishti óleńimen jetkizgen ja­naı­qaıyna qalaı kúmán keltiremiz? Dú­nıe­­den dos tappaı, seń soqqandaı sendelgende jalǵyz serigi júregimen ǵana syrlasyp, qı­nalyp, qapalanyp, qusalyqtan qaı­ǵy­ryp ólgen muńlyqtyń sózine senbeýge bola ma?

Júregińiz bar bolsa, Muqaǵalıdyń­ ın­tım­­dik lırıkasyn aıtpaǵanda, tabıǵatqa til bitirgen jaýhar jyrlary­nan da aqyn ja­­n­yn jegideı jegen ókinishti sezbeý, ta­laı­­syz taǵdyrynyń basyn shalǵan qaıǵy-qasirettiń munaryn baıqamaý múmkin emes qoı.

Kúz sekildi bıylǵy kóktem maǵan,

Kúreńitip turady...

Netken jaman?!

Keshe ǵana

Keremet keshken ǵumyr

Búgin maǵan sekildi ótken zaman.

Nemese:

Jas tereksiń japyraq jaıa almaǵan,

Biz – jolaýshy saıańda aıaldaǵan.

Biz ketemiz, qalasyń, tuldyr terek,

Salqyn bola almady saıań jaman.

Sondaı-aq:

Myna kelgen jazym ba –

aq tańym ba?!

Qaıta oralǵan qusym ba baqtaryma?

Qarǵys aıtyp otyr ma qarlyǵashtar,

Meniń júdeý keshegi shaqtaryma?!

Muqaǵalı poezııasynyń lırıkalyq «meni» jaryqqa úıir kóbelekteı ózdiginen otqa túskenimen, ekinshi jaǵynan, kez-kelgen aqynnyń eń uly baılyǵy – rýhanı qazynasy, óleńderi emes pe degen oı da keledi keıde basyńa. Kóńili kóbe­lekteı alyp-ushqan aqyndardyń jıi-jıi otqa qanatyn kúıdirip alyp ja­t­atyny qalypty qubylys emes pe, táıiri. Shyǵarmalarynyń tasqa basylyp, kitap bolyp shyǵyp, halyq ıgiligine aınalǵanynan artyq aqynǵa qandaı mártebe, qandaı baqyt kerek? Endeshe segiz jyr jınaǵyn oqyrmanǵa usynyp úlgergen Muqaǵalıdy músirkeýge bizdiń moraldyq qaqymyz bar ma?

Árıne, Qudaı bergen qabiletin qur­met­tep Muqaǵalıǵa bir syılyq nemese ataq ápere almaǵanymyz aqynnyń emes, bizdiń arymyzǵa syn bolarlyq uıatty is. Biraq aıtyńyzshy, bılikke kórsetken qyzmetin buldap, qos-qostan syılyq alyp, ataqqa toımaǵan qalamgerlerdiń qaısysy tarıhta qaldy? Aqyndy óner shyńyna shyǵaratyn shyǵarmalary ǵoı. Kózi tirisinde dańqtary dúnıeni dúrliktirip memleketimizdikin aıt­pa­ǵanda, odaqtyq, halyqaralyq deń­geı­­degi syılyqtardyń birinen soń birin qaldyrmaı alǵan, ataǵynan at úrikken aqyn­dardyń pendeshilik tabystary esim­deriniń umytylmaýyna sebeptese al­dy ma? Nege jurt olardyń emes, ataq pen syı­lyqty dámetpek túgil, jat jurt­ta qal­ǵandaı bolyp, basyna baq qusy qonbaı ońashada jalǵyzsyrap jylaǵan Muqa­ǵa­lı­dyń jyrlaryn qumartyp oqıdy? Kún­de­likti kúıbeń tirshilik, kúıki ómirdiń qulyna aınalyp ketpeı, máńgilikpen ǵana syr­lasyp, uly adam bolyp ómir súrýdiń qıyn taǵdyr ekenin aqynnyń ózi de mo­ıyn­­dapty.

Taǵdyr deımiz,

 Taǵdyr deımiz ashyna,

Talaq taǵdyr, kúıbeń tirlik aldaıdy.

Aqymaqtyń baq bop qonyp basyna,

Aqyldydan aýlaq keter, barmaıdy.

 

Kózden aqsa júrektegi qan-jylǵa,

Tabyna kep taǵdyr deımiz

janshylyp.

Bile tura ury arbekesh – taǵdyrǵa,

Ýaıymdy ustatamyz qamshy ǵyp.

 

Taǵdyr deıtin bos sóz, bos sóz,

jarandar,

О́tirikke sanańdar!

Taǵdyryńdy jasaıtyn da adamdar.

Taǵdyryńdy búldiretin adamdar!

Áıtkenmen, turmys-tirshiligi qıyn bolǵanymen, segiz kitaby shyqqan aqynnyń shyǵarmashylyq taǵdyry aýyr boldy degendi aıtýǵa aýzyń barmaıtyny da ras.

Segiz kitap syrt kózge az olja emes­teı kó­rin­genimen, kólemi sábıdiń ala­qa­­nyndaı ǵana shaǵyn, pyshaqtyń qy­ryn­daı jyr jınaqtaryn kórip, qolyńa ustaǵanda kóńiliń qońyltaqsyp, alǵash­q­y oıyńnan aınyp, aqyn talantyn qur­met­tegen qoshemettiń biz oılaǵandaı zor bol­ma­ǵanyna kóziń jete túsedi. Jyr sú­leıi­men bir zamanda ómir súrgen ózge eldiń kórnekti shaıyrlary Rasýl Ǵam­zatov, Qaısyn Kýlıev, Evgenıı Evtýshenko, Andreı Voznesenskıılerdi halqynyń qalaı tóbesine kótergeni eldiń bárine aıan. Al ardy janynan da bıik qoıyp, aqyndarymen maqtanǵanda ózge ulttardy shań qaptyryp ketetin myna bizdiń, shyǵar­ma­shylyq qabileti olardan artyq bolmasa, bir mysqaldaı da kem emes Muqaǵalıdaı taý tulǵanyń jibi túzý bir jyr jınaǵyn du­rystap shyǵaryp bere almaǵanymyz el­digimizdi aıtpaǵanda, azamattyǵymyzǵa syn emes pe?

Kórnekti aqyn, ári ǵalym Ábdildá Táji­baev jyr súleıiniń qaıtys bolǵanyna bir jyl tolǵanda «Lenınshil jas» (qazirgi «Jas Alash») gazetiniń 1977 jylǵy 26 naý­ry­zyndaǵy sanynda úlken maqala jazyp Muqaǵalı óleńderine sholý jasaı kelip «...oqyrman qaýym aqynnyń jaryq kórmegen tamasha óleńderi óte kóp ekenin bile bermeıdi» degen-tuǵyn. Poezııaǵa tórelik aıtyp, ókshesin basqan ini­siniń talantyn birinshi baǵalaǵan Áb­dil­­da aqsaqaldyń sózine qaraǵanda, Mu­qa­ǵalıdyń túrli sebeptermen kitap­ta­ry­na enbeı qalǵan týyndylary óte kóp bol­ǵanǵa uqsaıdy. О́nimdi eńbek etkenine qara­mastan, aıryqsha talant ıesi ekenin tap basyp, tanı almaǵanymyzdy akademık synshy Muhamedjan Qarataev ta 1981 jyly Muqaǵalıdyń 50 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty jınalysta jasaǵan baıan­damasynda aıtyp ketipti. Osyǵan oraı, artyna sonshama mol mura qaldyrǵan aqynnyń kitaptary nege jupyny bolyp shyqty degen zańdy suraqtyń jaýabyn izdeýdiń reti de, jóni de kelip tur.

 

Amangeldi Keńshilikuly

(Jalǵasy bar)

Sońǵy jańalyqtar

Altaı úzdikteri anyqtaldy

Aımaqtar • Keshe

Bir oblys «qyzyl» aımaqta tur

Koronavırýs • Keshe

Uly dala muralary

Elorda • Keshe

Eki júlde – «egemendikterde»

Egemen Qazaqstan • Keshe

Tbılısıde top jardy

Sport • Keshe

Kardıng shabýyly

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar