Álem • 12 Qyrkúıek, 2021

Qarabaqtyń búgingi kelbeti: Qaıta damý men jańǵyrý joly

355 ret kórsetildi

Túrki Keńesine múshe jáne baqylaýshy memleketterdiń jýrnalısterimen birge jýyrda Ázerbaıjanǵa saparlap, Qarabaq pen otyz jylǵa jýyq armıan áskeriniń baqylaýynda bolǵan ózge de aımaqtardyń qazirgi ahýalyna kýá bolyp qaıttyq.

Túrkııa, Qazaqstan, Qyrǵyz Respýblıkasy, О́zbekstan, Majar­stan, sonymen qatar Ser­bııa, Bosnııa jáne Gersegovına, Soltústik Makedonııa elderinen kelgen BAQ salasynyń 20-dan astam qyzmetkeri úsh kún­ge sozylǵan sapar bary­synda Ázerbaıjannyń Fı­zý­lı, Jábraıyl, Agdam aýdan­darynda jáne Shýsha, Gánjá qalalarynda bolyp, aýmaqtarda júrgizilip jatqan jumyspen jáne eldi mekenderdi damytý josparymen tanysyp qaıtty.

Shırek ǵasyr boıy toly­ǵymen nemese jartylaı Ar­me­nııanyń baqylaýynda bolǵan óńirlerdiń búgingi ahýaly jaıly aıtpas buryn, bir jyl bu­ryn­ǵy oqıǵaǵa sheginsek. Byl­tyr qyrkúıektiń aıaǵynda Ázer­baıjan men Armenııa ara­syndaǵy Qarabaq daýy qaı­ta shıelenisip, qaqtyǵys bas­talyp, onyń sońy áskerı is-qı­myldarǵa ulasqany esimizde. Eki el arasyndaǵy bul janjaldyń tamyry ýaqyt turǵysynan ne qundylyqtar jaǵynan bolsyn tereńde jatyr. 44 kúnge sozyl­ǵan soǵys 2020 jyly qara­shada toqtap, taraptar ortaq kelisimge kelgen-di. Ázer­baıjan, Armenııa men Reseı bas­shylary qol qoıǵan qujatqa sáı­kes armıan áskeriniń baqy­laý­ynda bolǵan aımaqtar qaı­ta­ry­lyp, qos tarap óńirdegi turaq­tylyq pen beıbitshilikti saqtaýǵa ýaǵdalasqan.

Sheteldik jýrnalıster sa­pardyń alǵashqy kúni Ázer­baı­jannyń Fızýlı aýdanyna attandy. El astanasy Baký­den 360 km qashyqtyqta orna­lasqan aýdandy mınadan ta­zar­tý jumystary qarqyndy júrip jatyr eken. Alǵashqy aıal­dama Fızýlı aýdanynyń Gar­ga­bazary aýyly boldy. Aý­dan degenimiz – bizdińshe oblys­ty bildiredi. Arnaıy uıymdas­ty­rylǵan baspasóz jıynyn­da Ázerbaıjan Respýblı­ka­synyń mınadan tazartý jónin­degi agenttiginiń (ANAMA) sýpervaızeri Natıg Asadov Fı­zýlı-Jábraıyl jolyn m­ınadan tazartý jumystary kezeń-kezeńmen júrip jatqanyn baıandady. Saperlerge kómek retinde arnaıy úıretilgen ıtter de jumyldyrylǵan.

«Biz Fızýlı aýdanynyń Gargabazary aýylyndamyz. Munda Fızýlıden Jábraıyl aýdanyna baratyn joldy mınadan tazartyp jatyrmyz. Jol ýchaskesiniń birinshi bóli­gindegi (3,4 km) jumys aıaqtaldy. Ol jerde jol salynyp, tıisti jumys atqarylyp jatyr», dedi ANAMA ókili Natıg Asa­dov. Onyń aıtýynsha, jumys­tyń ekinshi jáne úshinshi kezeń­deri de aıaqtalyp qalǵan. Odan bólek jýrnalısterge zalal­syz­dandyrylǵan mınalar men sna­rıadtardyń túrleri tanys­tyryldy.

Aýdandy qalpyna keltirý jumystary áskerıler tazart­qan aýmaqta asfalt tóselip, jol salýdan bastalyp jatqany birden baıqalady. Bul – jyl­dar boıy tirshiliksiz qalǵan el­di mekenderdi jan-jaqty da­my­typ, ómir súrýge qolaıly etý­ge jáne halyqty tezirek qo­­nys­tandyrýǵa baǵyttalǵan ju­­mys­tardyń bastapqy bóligi.

«Qarabaqtyń áýe qaqpasy» degen atqa ıe bolǵan, jeti aıda boı kótergen Fızýlı halyq­­aralyq áýejaıy da osy ta­zartylǵan aýmaqta ornalasqan. Jaqynda ǵana synaq retinde alǵashqy jolaýshylar ushaǵyn qabyldaǵan zamanaýı áýejaı – Qarabaqta salynady degen úsh áýejaıdyń biri. Ázerbaı­jan­dyqtar joba Qarabaqtyń qaıta jandanyp, turǵyndar men qonaqtardyń jıi keletin mekenine aınalýyna sep bolady degen senimde.

Toppen ári qaraı jolǵa shyǵyp, Jábraıyl aýdanyna aıaldadyq. Munda da Fızýlı­de­gideı tirshiliktiń belgisi joq. Aýmaqta áskerı rejim qatań saqtalǵan. Jol Jábraıyl arqy­ly Ázerbaıjannyń máde­nı astanasy atanǵan Shýsha qala­syna tústi. Fızýlıdaǵy halyq­aralyq áýejaı bolashaq­ta dál osy Shýshaǵa keletin týrıs­terdi qabyldaýǵa arnal­ǵan eken. Qalaǵa mádenı asta­na degen ataq Ázerbaıjan Prezı­denti Ilham Álıevtiń buıry­­ǵymen berilgen. Maqsat – qa­la­nyń tarıhı kelbetin qal­py­na keltirip, burynǵy dań­qyn qaı­tarý jáne dástúrli maz­mun­­dy mádenı ómirdi qaıta jań­ǵyrtý.

Qarabaq jotasynyń ete­gin­de, teńiz deńgeıinen 1368 metr bıiktikte ornalasqan qala­ǵa je­týdiń ózi ońaı emes. Jo­ǵary-tómen oıysyp otyra­tyn jol taýdyń ushar basyna kóterilgendeı áser qaldy­rady. Shýshanyń osyǵan deıin kór­gen mekenderden ózge beınesi men erekshe kórinisi birden baı­qalady. Qatysýshylardy qaladaǵy mádenı-tarıhı oryn­dar­men tanystyryp, júrip jat­qan qurylys jumystaryn kór­setti. Eń aldymen, Ázer­baı­jan men Túrkııanyń memle­ket basshylary Shýsha deklara­sııa­syna qol qoıǵan ortalyq alań­ǵa bet aldyq. Kerýensaraı, Han saraıy sekildi tarıhı-máde­nı eskertkishterdi aralap kórdik. Jergilikti BAQ ókil­deri qalanyń tarıhı arhıtek­tý­ralyq nysandary saqtalyp, týrısterge arnalǵan kórnekti oryndarǵa aınalatynyn habar­lady. Alańnyń ortasynda qal­pyna keltirilip jatqan ǵıma­rat jergilikti bılik ókil­derine berilmek. Osylaısha Shý­shanyń týrızm ortalyǵyna aına­la­tyndaı áleýetine kýá bol­dyq. Qatysýshylar sondaı-aq Yukhari Govhar Agha meshitin­de bolyp, qalanyń baı tarı­hyna qanyqty. Munda Ázer­baı­jannyń birqatar kórnekti ǵa­lymdary men mádenıet qaırat­kerleri dúnıege kelgen eken. Tarıhı-mádenı baılyǵy men tabıǵı sulýlyǵynyń arqasynda Shýsha Ázerbaıjannyń sım­voly dese de bolady. Jergi­likti turǵyndar qalany «Ázer­baı­jan mádenıetiniń, án óneriniń besigi» dep te ataıdy eken.

Sheteldik qonaqtarǵa XVIII ǵasyrda Qarabaq handyǵyn jaýlardan qorǵaý maqsatynda salynǵan Shýsha bekinisi de ta­nystyryldy. Taýly aımaqtyń tamasha tabıǵatyna tamsanǵan BAQ salasynyń ókilderi tań­danysyn jasyrmady. Aıt­paqshy, Shýsha qalasynyń ataýy da qalanyń taza aýasyna baı­lanysty eken. Shýsha, ıaǵnı qazaqsha aýanyń «shıshadaı» taza ekenin bildiretinin estidik.

Ázerbaıjannyń jaýhary – Shýshadan keıin eldiń ekinshi úlken qalasy – Gánjáǵa jol tart­tyq. Bul – Qarabaq daýyna qa­tysy joq, alaıda qaqtyǵys nátı­jesinde zardap shekken qala­lardyń biri. Túrkııa, Qazaq­stan, Qyrǵyz Respýblıkasy, О́zbekstan, Majarstan, sony­men qatar Serbııa, Bosnııa jáne Gersegovına, Soltústik Make­donııa elderiniń BAQ sala­synyń ókilderi jarylys bolǵan kópqabatty úılerdiń birinde bolyp qaıtty. Qaıǵyly oqıǵa saldarynan 20-dan astam beıbit turǵyn qaza bolǵan. Jergilikti bılik ókili qalada bolǵan ózge de jarylystar týraly baıandap berdi.

Sapardyń sońǵy kúni kelisimge deıin jartylaı Arme­nııa­nyń baqylaýynda bolǵan Agdam aýdanynda ótti. Agdam qala­syndaǵy tarıhı oryndardy aralap, óńirdi damytý týraly josparmen tanysýǵa múm­kindik týdy. Ol týraly BAQ ókilderine Ázerbaıjan Pre­zı­dentiniń Agdam aýdanynyń okkýpasııadan azat etilgen bóligi, sonyń ishinde Agdam qa­la­syndaǵy arnaıy ókili Emın Gýseınov keńirek aıtyp berdi.

«Qalany qalpyna keltirý jumystarynyń qanshalyqty aýqymdy ekenin kórip otyrmyz. Agdam aýdany aýmaǵynyń úsh­ten ekisi okkýpasııada bol­dy. Biz barlyq jergilikti jáne halyqaralyq tıisti qury­lym­darmen tyǵyz jumys istep jatyrmyz. Sonymen qatar, qalpyna keltirýge baılanysty barlyq máselelerdi retteıtin úılestirý shtaby quryldy», dedi Emın Gýseınov.

Onyń aıtýynsha, aldaǵy qalpyna keltirý jumystary aıasynda túrli máselelerdi she­shý úshin onnan astam jumys toby qurylǵan. Prezıdenttiń óńirdegi arnaıy ókili qalanyń zamanaýı, eldegi iri qalalardyń birine aınalatynyn basa aıtty.

«Biz Qarabaqty, sonyń ishinde Agdamdy jumaqqa aınal­dyr­ǵymyz keledi. Qala eń ozyq halyqaralyq standart­tarǵa sáıkes qalpyna keltiri­ledi. Qala halqy júz myńǵa jýyq adamdy quraıdy jáne geo­­grafııasy eki esege jýyq ke­ńeı­­mek. Aýmaǵy 1,5 myń gek­tar­ǵa sozylatyn Agdam Ázer­baı­jan­daǵy tórtinshi iri ári zama­naýı qalaǵa aınalady», dep atap ótti ol.

Agdam aýdany eldegi jyl boıy kún kózi eń kóp túse­tin aýdandarynyń biri eken. Sol sebepti aımaqtyń kún ener­gııasyn óndirý turǵysynan úlken áleýeti bary aıtyldy. Agdam­nyń Qarabaq ekonomı­kalyq aımaǵyna kiretini belgili. Emın Gýseınov Keńes zama­nynda munda 17-ge jýyq túrli kásiporyn jumys istegenin aıta kelip, qalany qalpyna keltirip qana qoımaı, kezinde qashýǵa májbúr bolǵan halyqtyń qaıta oralýyna jaǵdaı jasaý úshin memleket barlyq kúsh-jigerin jumsaıtynyna sendirdi.

Osylaısha, Túrki Keńesine múshe jáne baqylaýshy mem­le­ketterdiń BAQ ókilderine ar­naıy uıymdastyrylǵan úsh­kúndik saparda Qarabaqtyń qazirgi kelbetin óz kózimizben kórip, bolashaǵyna úńilgendeı boldyq.

Sońǵy jańalyqtar

Kelisimde keleshek bar

Qoǵam • Keshe

Teńiz túısigi

О́ner • Keshe

Ańshylyq – asyl óner

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar