Qarabaqtyń búgingi kelbeti: Qaıta damý men jańǵyrý joly

Túrkııa, Qazaqstan, Qyrǵyz Respýblıkasy, О́zbekstan, Majar­stan, sonymen qatar Ser­bııa, Bosnııa jáne Gersegovına, Soltústik Makedonııa elderinen kelgen BAQ salasynyń 20-dan astam qyzmetkeri úsh kún­ge sozylǵan sapar bary­synda Ázerbaıjannyń Fı­zý­lı, Jábraıyl, Agdam aýdan­darynda jáne Shýsha, Gánjá qalalarynda bolyp, aýmaqtarda júrgizilip jatqan jumyspen jáne eldi mekenderdi damytý josparymen tanysyp qaıtty.

Shırek ǵasyr boıy toly­ǵymen nemese jartylaı Ar­me­nııanyń baqylaýynda bolǵan óńirlerdiń búgingi ahýaly jaıly aıtpas buryn, bir jyl bu­ryn­ǵy oqıǵaǵa sheginsek. Byl­tyr qyrkúıektiń aıaǵynda Ázer­baıjan men Armenııa ara­syndaǵy Qarabaq daýy qaı­ta shıelenisip, qaqtyǵys bas­talyp, onyń sońy áskerı is-qı­myldarǵa ulasqany esimizde. Eki el arasyndaǵy bul janjaldyń tamyry ýaqyt turǵysynan ne qundylyqtar jaǵynan bolsyn tereńde jatyr. 44 kúnge sozyl­ǵan soǵys 2020 jyly qara­shada toqtap, taraptar ortaq kelisimge kelgen-di. Ázer­baıjan, Armenııa men Reseı bas­shylary qol qoıǵan qujatqa sáı­kes armıan áskeriniń baqy­laý­ynda bolǵan aımaqtar qaı­ta­ry­lyp, qos tarap óńirdegi turaq­tylyq pen beıbitshilikti saqtaýǵa ýaǵdalasqan.

Sheteldik jýrnalıster sa­pardyń alǵashqy kúni Ázer­baı­jannyń Fızýlı aýdanyna attandy. El astanasy Baký­den 360 km qashyqtyqta orna­lasqan aýdandy mınadan ta­zar­tý jumystary qarqyndy júrip jatyr eken. Alǵashqy aıal­dama Fızýlı aýdanynyń Gar­ga­bazary aýyly boldy. Aý­dan degenimiz – bizdińshe oblys­ty bildiredi. Arnaıy uıymdas­ty­rylǵan baspasóz jıynyn­da Ázerbaıjan Respýblı­ka­synyń mınadan tazartý jónin­degi agenttiginiń (ANAMA) sýpervaızeri Natıg Asadov Fı­zýlı-Jábraıyl jolyn m­ınadan tazartý jumystary kezeń-kezeńmen júrip jatqanyn baıandady. Saperlerge kómek retinde arnaıy úıretilgen ıtter de jumyldyrylǵan.

«Biz Fızýlı aýdanynyń Gargabazary aýylyndamyz. Munda Fızýlıden Jábraıyl aýdanyna baratyn joldy mınadan tazartyp jatyrmyz. Jol ýchaskesiniń birinshi bóli­gindegi (3,4 km) jumys aıaqtaldy. Ol jerde jol salynyp, tıisti jumys atqarylyp jatyr», dedi ANAMA ókili Natıg Asa­dov. Onyń aıtýynsha, jumys­tyń ekinshi jáne úshinshi kezeń­deri de aıaqtalyp qalǵan. Odan bólek jýrnalısterge zalal­syz­dandyrylǵan mınalar men sna­rıadtardyń túrleri tanys­tyryldy.

Aýdandy qalpyna keltirý jumystary áskerıler tazart­qan aýmaqta asfalt tóselip, jol salýdan bastalyp jatqany birden baıqalady. Bul – jyl­dar boıy tirshiliksiz qalǵan el­di mekenderdi jan-jaqty da­my­typ, ómir súrýge qolaıly etý­ge jáne halyqty tezirek qo­­nys­tandyrýǵa baǵyttalǵan ju­­mys­tardyń bastapqy bóligi.

«Qarabaqtyń áýe qaqpasy» degen atqa ıe bolǵan, jeti aıda boı kótergen Fızýlı halyq­­aralyq áýejaıy da osy ta­zartylǵan aýmaqta ornalasqan. Jaqynda ǵana synaq retinde alǵashqy jolaýshylar ushaǵyn qabyldaǵan zamanaýı áýejaı – Qarabaqta salynady degen úsh áýejaıdyń biri. Ázerbaı­jan­dyqtar joba Qarabaqtyń qaıta jandanyp, turǵyndar men qonaqtardyń jıi keletin mekenine aınalýyna sep bolady degen senimde.

Toppen ári qaraı jolǵa shyǵyp, Jábraıyl aýdanyna aıaldadyq. Munda da Fızýlı­de­gideı tirshiliktiń belgisi joq. Aýmaqta áskerı rejim qatań saqtalǵan. Jol Jábraıyl arqy­ly Ázerbaıjannyń máde­nı astanasy atanǵan Shýsha qala­syna tústi. Fızýlıdaǵy halyq­aralyq áýejaı bolashaq­ta dál osy Shýshaǵa keletin týrıs­terdi qabyldaýǵa arnal­ǵan eken. Qalaǵa mádenı asta­na degen ataq Ázerbaıjan Prezı­denti Ilham Álıevtiń buıry­­ǵymen berilgen. Maqsat – qa­la­nyń tarıhı kelbetin qal­py­na keltirip, burynǵy dań­qyn qaı­tarý jáne dástúrli maz­mun­­dy mádenı ómirdi qaıta jań­ǵyrtý.

Qarabaq jotasynyń ete­gin­de, teńiz deńgeıinen 1368 metr bıiktikte ornalasqan qala­ǵa je­týdiń ózi ońaı emes. Jo­ǵary-tómen oıysyp otyra­tyn jol taýdyń ushar basyna kóterilgendeı áser qaldy­rady. Shýshanyń osyǵan deıin kór­gen mekenderden ózge beınesi men erekshe kórinisi birden baı­qalady. Qatysýshylardy qaladaǵy mádenı-tarıhı oryn­dar­men tanystyryp, júrip jat­qan qurylys jumystaryn kór­setti. Eń aldymen, Ázer­baı­jan men Túrkııanyń memle­ket basshylary Shýsha deklara­sııa­syna qol qoıǵan ortalyq alań­ǵa bet aldyq. Kerýensaraı, Han saraıy sekildi tarıhı-máde­nı eskertkishterdi aralap kórdik. Jergilikti BAQ ókil­deri qalanyń tarıhı arhıtek­tý­ralyq nysandary saqtalyp, týrısterge arnalǵan kórnekti oryndarǵa aınalatynyn habar­lady. Alańnyń ortasynda qal­pyna keltirilip jatqan ǵıma­rat jergilikti bılik ókil­derine berilmek. Osylaısha Shý­shanyń týrızm ortalyǵyna aına­la­tyndaı áleýetine kýá bol­dyq. Qatysýshylar sondaı-aq Yukhari Govhar Agha meshitin­de bolyp, qalanyń baı tarı­hyna qanyqty. Munda Ázer­baı­jannyń birqatar kórnekti ǵa­lymdary men mádenıet qaırat­kerleri dúnıege kelgen eken. Tarıhı-mádenı baılyǵy men tabıǵı sulýlyǵynyń arqasynda Shýsha Ázerbaıjannyń sım­voly dese de bolady. Jergi­likti turǵyndar qalany «Ázer­baı­jan mádenıetiniń, án óneriniń besigi» dep te ataıdy eken.

Sheteldik qonaqtarǵa XVIII ǵasyrda Qarabaq handyǵyn jaýlardan qorǵaý maqsatynda salynǵan Shýsha bekinisi de ta­nystyryldy. Taýly aımaqtyń tamasha tabıǵatyna tamsanǵan BAQ salasynyń ókilderi tań­danysyn jasyrmady. Aıt­paqshy, Shýsha qalasynyń ataýy da qalanyń taza aýasyna baı­lanysty eken. Shýsha, ıaǵnı qazaqsha aýanyń «shıshadaı» taza ekenin bildiretinin estidik.

Ázerbaıjannyń jaýhary – Shýshadan keıin eldiń ekinshi úlken qalasy – Gánjáǵa jol tart­tyq. Bul – Qarabaq daýyna qa­tysy joq, alaıda qaqtyǵys nátı­jesinde zardap shekken qala­lardyń biri. Túrkııa, Qazaq­stan, Qyrǵyz Respýblıkasy, О́zbekstan, Majarstan, sony­men qatar Serbııa, Bosnııa jáne Gersegovına, Soltústik Make­donııa elderiniń BAQ sala­synyń ókilderi jarylys bolǵan kópqabatty úılerdiń birinde bolyp qaıtty. Qaıǵyly oqıǵa saldarynan 20-dan astam beıbit turǵyn qaza bolǵan. Jergilikti bılik ókili qalada bolǵan ózge de jarylystar týraly baıandap berdi.

Sapardyń sońǵy kúni kelisimge deıin jartylaı Arme­nııa­nyń baqylaýynda bolǵan Agdam aýdanynda ótti. Agdam qala­syndaǵy tarıhı oryndardy aralap, óńirdi damytý týraly josparmen tanysýǵa múm­kindik týdy. Ol týraly BAQ ókilderine Ázerbaıjan Pre­zı­dentiniń Agdam aýdanynyń okkýpasııadan azat etilgen bóligi, sonyń ishinde Agdam qa­la­syndaǵy arnaıy ókili Emın Gýseınov keńirek aıtyp berdi.

«Qalany qalpyna keltirý jumystarynyń qanshalyqty aýqymdy ekenin kórip otyrmyz. Agdam aýdany aýmaǵynyń úsh­ten ekisi okkýpasııada bol­dy. Biz barlyq jergilikti jáne halyqaralyq tıisti qury­lym­darmen tyǵyz jumys istep jatyrmyz. Sonymen qatar, qalpyna keltirýge baılanysty barlyq máselelerdi retteıtin úılestirý shtaby quryldy», dedi Emın Gýseınov.

Onyń aıtýynsha, aldaǵy qalpyna keltirý jumystary aıasynda túrli máselelerdi she­shý úshin onnan astam jumys toby qurylǵan. Prezıdenttiń óńirdegi arnaıy ókili qalanyń zamanaýı, eldegi iri qalalardyń birine aınalatynyn basa aıtty.

«Biz Qarabaqty, sonyń ishinde Agdamdy jumaqqa aınal­dyr­ǵymyz keledi. Qala eń ozyq halyqaralyq standart­tarǵa sáıkes qalpyna keltiri­ledi. Qala halqy júz myńǵa jýyq adamdy quraıdy jáne geo­­grafııasy eki esege jýyq ke­ńeı­­mek. Aýmaǵy 1,5 myń gek­tar­ǵa sozylatyn Agdam Ázer­baı­jan­daǵy tórtinshi iri ári zama­naýı qalaǵa aınalady», dep atap ótti ol.

Agdam aýdany eldegi jyl boıy kún kózi eń kóp túse­tin aýdandarynyń biri eken. Sol sebepti aımaqtyń kún ener­gııasyn óndirý turǵysynan úlken áleýeti bary aıtyldy. Agdam­nyń Qarabaq ekonomı­kalyq aımaǵyna kiretini belgili. Emın Gýseınov Keńes zama­nynda munda 17-ge jýyq túrli kásiporyn jumys istegenin aıta kelip, qalany qalpyna keltirip qana qoımaı, kezinde qashýǵa májbúr bolǵan halyqtyń qaıta oralýyna jaǵdaı jasaý úshin memleket barlyq kúsh-jigerin jumsaıtynyna sendirdi.

Osylaısha, Túrki Keńesine múshe jáne baqylaýshy mem­le­ketterdiń BAQ ókilderine ar­naıy uıymdastyrylǵan úsh­kúndik saparda Qarabaqtyń qazirgi kelbetin óz kózimizben kórip, bolashaǵyna úńilgendeı boldyq.