Ádebıet • 12 Qyrkúıek, 2021

Qubylys

362 ret kórsetildi

 

 Jazýshy Beksultan Nurjekeulynyń aıtýynsha, 1979 jyly aqyn qaıtys bol­ǵannan keıin jaryq kórgen bir ǵana «О́mir-ózen» kitabynyń kólemi (14 jarym baspa tabaq) kózi tirisinde jaryq kórgen bes kitabynyń kólemine para-par eken. Kózi tirisinde shyǵarǵan aýyz toltyryp aıtatyndaı eń úlken kitaby «Qudiretti komedııanyń» aýdarmasy men tańdamalysy «О́mirdastan» ǵana eken. «О́mirdastannyń» ózi ólerinen bir aı buryn ǵana jaryq kórdi, sondyqtan ony jurt aqyn qaıtys bolyp ketken soń oqy­dy. Soǵan qaraǵanda, «Taǵdyrdyń bir ja­ryt­paı-aq qoıǵany-aı!» – degendi aqyn aq­sha­ǵa ǵana qatysty emes, peıilge de ja­ry­ma­ǵandyqtan aıtqan bolý kerek».

 (Sońy. Basy 171-nómirde)

2001 jyly «Jalyn» baspasy aqyn mu­rasynyń er-turmanyn túgendep, ár qaı­sysynyń kólemi 20 baspa tabaqtan asatyn tórt tomdyǵyn oqyrmanǵa usyndy. Jany jibekteı názik lırıktiń qudiretti qalamynan týǵan shyǵarmalarynyń bári osy tórt tomdyqta qamtyldy degen kúnniń ózinde, Muqaǵalıdyń artyna qaldyrǵan ádebı murasynyń kólemi 80 baspa tabaqtan asyp túsedi. Sonda jyr súleıiniń kem degende alpys baspa tabaqtaı shyǵarmasy kózi tirisinde jaryq kórmegen bolyp shyǵady. Tipti odan da kóp bolýy ábden múmkin. Aqynnyń qyzy Sholpan jazýshy, jýrnalıst Qanat Tileýhanǵa bergen suhbatynda jetpisinshi jyldary ákesiniń baspaǵa bergen bir tom óleńderiniń ushty-kúıli joǵalyp, sol kúıi tabylmaı ketkenin aıtyp berdi. Sáti túsip sóılesken kezimde bul derekti uly Juldyz da rastady. Bilseńiz aıtyńyzshy, Muqa­ǵalımen bir dáýirde ómir súrgen aqyn­dardyń ishinde osynshama mol shyǵar­ma­sy kózi tirisinde jaryq kórmegen kim­der bar? Muqaǵalı Maqataevtyń 70 jyldyǵyna oraı ishi-syrty ádemi bezen­diri­lip, oqyrman ıgiligine aınalǵan ki­tap­tarǵa jazǵan Beksultan aǵamyzdyń alǵy­só­zinen uqqanymyz, bul tórt tomdyq ta aqynnyń artyna amanat etip qaldyrǵan búkil shyǵarmalaryn tolyq qamtı almapty. «Qolymyzǵa san qıly sebeptermen tús­peı qalǵan, nazarymyzdan tys qalǵan áli de shyǵarmalary, jazbalary tabylyp qa­lar. Onyń ár sózi áldebir shyndyqtyń betin asha ketýi múmkin. Muqaǵalıdyń aqyn­dyǵy, shyǵarmashylyq ǵumyry áli jan-jaqty zerttele qoıǵan joq, áli tek j­ı­naqtalýda».

Tolyq bolmasa da aqynnyń negizgi shyǵarmalary qamtylǵan tórt tomdyqtyń qo­lymyzǵa tıgenine de tabany kúrekteı jı­yrma jyl óte shyqty. Qudaıǵa shúkir, toq­sanynshy jyldardaǵy baıtal turmaq bas qaıǵy bolǵan, kitap oqymaq túgil, ta­ma­ǵymyzdy taba almaı qınalyp, «tar jol taıǵaq keshken» kúnder artta qal­dy. 

Búgindi tańda bıliktiń tesik qaltasy bú­­tindelip, úkimettiń rýhanı salaǵa, onyń ishin­de ádebıetke de kóńil bólip, qam­qor­lyq tanyta bastaǵany sónip bara jat­qan úmitimizdi qaıta jaqqandaı boldy. En­di­gi jerde, kezinde jaqsy bastalyp, qarjy tap­shylyǵynyń kesirinen orta jolda tu­ra­­lap qalǵan Muqaǵalıtanýǵa baılanys­ty jumystar qaıta qolǵa alynyp, qaıta jan­­dansa nur ústine nur bolar edi. Senim kúshti, rýh myqty, nıet túzý bolsa, alyn­baı­­tyn qamal joq.

Aqyn qaıtys bolǵannan beri ótken jarty ǵasyrǵa taıaý mezgil ishinde Muqaǵalı shy­ǵarmashylyǵy jan-jaqty saralandy ma? Andre Morýa, Stefan Sveıg, Romen Rollandardyń bar ynta-jigerin salyp Baıron, Balzak, Tolstoılardyń týyn­dylaryn taldaǵan eńbekterindeı qund­y kitaptar bizdiń ádebıetimizde Mu­­qa­ǵ­alıǵa baılanysty jazyldy ma? Ivan Býnınniń «Tolstoıdyń azattanýy» sııaqty óz ustazyn saǵynyp jazǵan esse­sindeı shyǵarmalar aqynnyń kózin kór­gen inileriniń qalamynan týdy ma? Qyryq bes jyl ishinde sahnalanǵan bir-eki dramalyq qoıylymda Muqaǵalı beınesi qan­shalyqty jan-jaqty ashyldy? О́z ul­tynyń ádebıetin halqyna tanytý úshin orystyń rejısserlary, ssenarısteri jylt ete qalǵan talanttaryna deıin aıaǵyn jerge tıgizbeı kókke kóterip, kórkem fılm­­derdi aıtpaǵanda, tutas serıaldar tú­si­rip tastady. Al biz bıyl ǵana, áıteýir áýpi­rimdep júrip, jazýshy Júsipbek Qor­ǵas­bektiń jazǵan ssenarııi boıynsha Mu­qa­ǵalı týraly áreń degende bir kórkem fılm túsirdik-aý!

«О́li razy bolmaı, tiri baıymaıdy» degendi biz basqalarǵa qaraǵanda jıi aıt­qandy unatatyn elmiz. Jıi aýyz­ǵa al­ǵanymyzben, kóp jaǵdaıda bizdiń só­zi­miz ben isimizdiń qabyspaı jata­ty­ny ókinishti. Bizdiń bul sózimizdi jú­re­gińizge aýyr ala kórmeńiz, biraq, dál qazaq­tardaı kózi tirisinde arǵymaqtan góri má­s­tekti qurmettep, ólgennen keıin de uly talant­tardan halqynyń mahabbatyn qyz­­ǵa­nyp, neshe túrli sózderdiń qolam­ta­syn qoz­dy­ra­tyn basqa jurtty óz basym bil­meı­min.

Zady, kez-kelgen eldiń óz ultynyń ke­meńgerine, ǵulama ǵalymyna, kórnekti qaı­ratkerine, syrshyl sýretkerine, talantty aqynyna kórsetetin qurmetine qarap, sol halyqtyń mádenıetin baıqap, zııaly qaýymynyń oı-óresin tanyp, adam­gershilik parasatyn baǵalaýǵa bolady. Balzak dúnıe salǵandaǵy fran­sýz­dardyń júregin jylatqan Gıýgonyń nemese Pýshkınniń qaıǵyly qazasynan keıin bir­neshe jyldan soń el aldynda sóılegen Dos­toevskııdiń sózin esińizge túsi­rip kóri­ńiz­shi. Danyshpan Gıýgo «Balzak uly­lar­dyń – eń alǵashqysy, tań­daý­ly­lardyń – eń úzdigi» dese, kemeńger Dostoevskıı orystyń uly aqynyn áýlıege teńep «Pýsh­kın ózimen birge o dúnıege uly jum­baqty alyp ketti» degen joq pa edi. Mádenıeti bıik elderdegi uly aqyndardyń bir-birine kórsetetin iltıpaty súısindirip qana qoımaı, olardyń murasyn zertteýge degen yqylasyńdy, shyǵarmalaryn oqýǵa degen qushtarlyǵyńdy oıatady. 

Qudaıym-aý! Dál búgingideı, usaq­talyp ket­peı turǵanymyzda bizde de mundaı kisi­lik, kesek minez boldy ǵoı. Boldy. «Qa­zaqtyń bas aqyny Abaı Qunanbaev. Onan asqan burynǵy-sońǵy za­manda qazaq dalasynda biz biletin aqyn bolǵan joq» (Ahmet Baıtursynov), «Maǵjan – kýltýrasy zor aqyn» (Júsipbek Aımaýytov), «At tuıa­ǵyn taı basar degen sóz kórkemóner dú­nıesine júrmeıdi. Budan bylaı Muh­tar­dyń ornyn ózinen qalǵan asyl murasy ǵana toltyrady. Muhtar bizge ornyn qal­­dyrǵan joq» (Ǵabıt Músirepov) dep uly­larymyzdyń daralyǵyn jazbaı ta­ny­ǵan, qazaqy bolmysymyzdaǵy Toly­baı synshylyqtyń qudireti qazir qaıda ketti?

Uly aqyndy qapysyz tanyp, shyn baǵasyn bere bilýdiń ózi ulylyq eke­nin bile tursaq ta, «ózimen birge o dú­nıe­ge uly jumbaqty alyp ketken» Mu­qa­ǵ­­a­lıy­myz týra­ly osyndaı para­satty sózdi aıtýǵa týra kelgende, nege búgin biz­diń kejegemiz keıin tarta beredi? Nege búgingi bizdiń Muqaǵalı týra­ly sózimiz uly aqynnyń araq ishkenin ósek­­tep, ishken-jegenin túgendegen, pen­de­shilik pysh-pysh áńgimelerdiń aýlasynan uzap kete almaı júr? Qudaı úshin, aı­ty­ńyz­shy nege?

Shyn mánisinde de Muqaǵalıdaı quby­­lys­tyń baǵalanbaýy, kólemi bir­neshe tom­nan asatyn óleńderiniń kózi tirisinde ja­ryq kórmeı, jibi túzý bir jyr jınaǵyn shy­ǵaryp bere almaǵan pendeshiligimiz, ju­­myssyz qaldyryp, shaqshadaı basyn sh­a­radaı etip qoıǵan osaldyǵymyz aqyn ól­gennen keıin bizdi oılandyrýǵa, uıaltýǵa tıis-tuǵyn. Biraq bári kerisinshe bolyp, uıa­lýdyń ornyna biz qazir «Muqaǵalı esh­kimnen qysym kórgen joq, jaǵdaıy jaq­sy boldy, kitaby jyl saıyn shyǵyp turdy» degen maǵynadaǵy sózdiń saýmalyn sapyryp, ant-sý iship aqtalyp jatyrmyz. Shyndyǵynda da jaǵdaıy jaqsy bolsa, nege ol tirshilikten túńilip, aqyr sońynda aýyr hálin tápishtep túsindirip, sharasyzdyqtan Qazaqstannyń birinshi basshysy Dinmuhammed Qonaevqa hat jazdy. 

Táýekeli sarqylyp, jaqsylyqtyń soń­ǵy sáýlesinen úmittengen Muqaǵalıdyń óz ha­tynda Qonaevtyń aldynda aqtalýǵa ty­ryspaı, óz boıyndaǵy kemshilikterdi jasyrmaı baıandaǵan adaldyǵy súısin­di­redi. «Men ózimniń ózekti órtegen óki­nish­ti saldyr-salaq ómirim týraly, týǵan ádebıetke qalaı kelgenim týraly, on eki jyl boıy qazaq keńes jyryna ne qos­qa­nym týraly, tirshiligimde (áıte­ýir shy­ǵar­mashylyq ta emes) súıingen jáne kúıingen sátterim týraly aıtqym ke­le­di...». «1973 jyly oqyǵym kelip, tilek bildirgenimde Qazaqstan Jazýshylar oda­ǵy meni Máskeýdegi Joǵary ádebı kýrs­qa jiberdi, degenmen keıbir óz basym­da­ǵy jeke kemshilikterime baılanysty oqýdy jalǵastyra almadym...». «Bá­rine de darıǵa aqyn júrek kináli. Áıtse de ba­rymdy salyp, eńbektendim. Bári­bir jeńil emes edi. Qol qalamnan qalt et­kende jaǵalaǵan jaǵympaz dostarmen, dál­dúrish aqyndarmen ishe bastadym. Olar­dyń yrqyna qalaı túskenimdi baı­qa­maı qalǵandaımyn. Álsin-álsin meniń serilik ómirim bastaldy. О́zim uıattan órtenip tursam da, qurdastarymnyń sál qýanyshtaryna silteıtin boldym. Ishkenimdi jasyrmaımyn, biraq úıime de, basqalardyń kúıine de zııan keltirgen joqpyn, al rýhanı jaǵyn qaıdam?! Bál­kim, meniń qamymdy jegender bolǵan shy­ǵar, óz-ózimdi ıttiń etinen jek kóre tu­ryp, áldenege qorynatyn boldym. Osyn­daı sátterde óz oılarymmen ońasha­da qalyp, poe­zııa pirine syıynatyn edim. Aılap jazý stolynyń janynda tapjylmaı otyr­dym. Tek, jyr ǵana meniń janyma daýa bolyp, dertimdi emdedi. Ol maǵan adal, taza qyzmet etti. Men de oǵan qa­ryz­dar bolyp qalǵanym joq.»

Muqaǵalıdyń bar qasiretin baıandap jazǵan hatynan uqqanymyz der kezinde ýa­qytyly jarna tólemegendikten SOKP qa­tarynan shyǵyp qalǵan. Árıne, dál qazir biz­diń qoǵamda partııa qatarynda bol­ǵan­nyń, bolmaǵannyń esh mańyzy joq. Al Keńes zamanynda partııadan shyǵarylý keleshegińdi tas-talqan etetin – úlken tragedııa. Partııa qatarynda joq adamǵa jurt qylmyskerdeı qaraıtyn.

Áńgimeni ret-retimen baıandaıtyn bol­saq, osyndaı qıyn jaǵdaıǵa qalaı ushy­raǵanyn aqyn óz hatynda Qonaevqa so­qyrǵa taıaq ustatqandaı etip túsindirip beredi. Eldiń birinshi basshysyn mazalap, uzaq jyldar boıy janyn jegideı jegen ýaıym-qaıǵysyn aıtyp hat jazýǵa aqyn alǵashqyda bata almapty.

Hatynyń basynda ol qarapaıym shar­ýa­­nyń shańyraǵynda dúnıege kelgenin til­ge tıek etip, soǵys kezinde áýletiniń qan­­daı qıynshylyqty basynan keshkenine qys­­­qasha toqtalady. Ákesi 1942 jyly qan maı­danda qaza taýyp, artynda kári she­she­si, áıeli men úsh uly qalǵan.

Internatta onjyldyqty bitirgennen keıin otbasynyń aýyr turmysy qolbaı­laý bolyp, Muqaǵalı joǵary oqý ornynda bilim alý múmkindiginen aıyrylǵan. Qara sha­ńy­raqtyń jalǵyz tireýi ózi bol­ǵan­dyq­tan, amalsyzdan túrli qyzmetterdi atqa­ryp, birneshe jyl jeti jyldyq mektepte us­tazdyq etken. Úılenip, balaly-shaǵaly bol­ǵan.

1962 jyly Muqaǵalıdyń ómirinde taǵ­­dyryn tyǵyryqqa tiregen jańa qıyn­dyq­tar bastalǵan. Aýdandar qosylyp, aqyn týǵan ujymshar eki shaqyrym jer­de­gi jańa qonysqa kóshiriledi. О́z úıińdi qı­ratyp, jańadan shańyraq turǵyzý kim-kimge de ońaı emes. Qoly uzyn emes, jaǵ­da­ıy tómen jandarǵa ekibastan.

Aýdan irilengen soń biraz qyzmet te qys­qaryp, Muqaǵalı jumyssyz qala­dy. Qaıtpek kerek? Áıeli, tórt balasy, anasy men inisin asyraýdyń qamyn qa­ras­tyrǵan bolashaq aqyn táýekeldiń ar­qa­nymen belin býyp, astanaǵa attanypty. Otyz somǵa qaladan bir bólmeni jaldap, tirshilik qamyn jasaýǵa kirisip «So­sıalıstik Qazaqstan» gazetine ádebı qyz­metker bolyp turady. Áıeli qazaq tili men ádebıetiniń mamany bolsa da mek­tepterden jumys tabylmaı qoıady. Ja­lǵyz adamnyń tabysy jeti birdeı jan­dy asyraýǵa jetpeı, muqtajdyqtan Mu­qa­ǵalıdyń turmysy aýyrlaǵan ústine aýyrlaı beredi.

Tirshiliktiń tartqyzǵan taýqymeti azdaı, altynshy synypta oqıtyn úlken qyzy apat­qa ushyrap qaza tabady. Taǵdyrdyń tálkegi munymen de bitpeı, birinshi mamyr merekesi qarsańynda aýylyna ketip, úsh kún keshikkeni úshin aqyndy jumystan shyǵaryp jiberedi. Basyna burynǵydan da beter aýyr kúnder týǵan beıbaq ormandaı teńselip, ne isterin bilmeı qapalanady.

«Sosıalıstik Qazaqstandaı» bedel­di basylymnan ketkennen keıin qyz­met­ke ornalasý da ońaı bolmaıdy. Alaıda, kele­shekten úmitin úzbegen aqyn bo­ıyndaǵy Qudaı bergen qabiletine senip, bir­jola shyǵarmashylyqqa den qoıady. Hal­qyna birneshe jyr jınaǵyn usynyp, Jazý­shy­lar odaǵyna múshelikke ótedi.

Birinshi basshyǵa jazǵan hatynda aqyn ke­zinde Jazýshylar odaǵynyń appara­tyń­da da, "Juldyz" jýrnalynda da qyz­met etkenimen, áriptesteriniń qarym-qaty­nasynan únemi salqyndyq sezip kel­genin jasyrmaı aıtady. Hatynyń sońyn «Ar­daqty Dımash aǵa! Men qyryq eki jasqa tolyp, jan tynyshtyǵyn bas­qa ta­raptan izdegenimdi túsindim. О́zime-ózim kelip, kinámdi jýyp-shaıyp, óz aqy­maq­tyǵymnan joǵaltqanymdy qal­py­na keltirýge kómektesińiz. Ajal aldynda tur­­ǵandaımyn, qutqara kórińiz!» degen aıa­­nyshty túıinmen aıaqtaıdy.

Muqaǵalıdyń sharasyzdyqtan jazǵan sońǵy haty aqyn taǵdyrynyń aýyr bol­ǵa­nyn taıǵa tańba basqandaı etip kórsetip turǵan joq pa? Soǵan qaramastan, áli kúnge deıin bizdiń ony mo­ıyndaǵymyz kelmeı, shyndyqty
moıyn­daýdan taısaqtaı beretinimizdiń sebebi ne? Onda turǵan ne bar? Adamzatty shyǵarmalaryna ta­byn­dyr­ǵan, álemniń uly aqyndary Emılı Dıkkınson, Edgar Po, Djon Kıtsterdiń talanty da ólgennen keıin moıyndaldy emes pe? Al biz qazaqtar kózi tirisinde qaı aqynymyzdyń qadirin bilip, talantyn tamyrshydaı tap basyp, tanı alyp edik.

Búgingi tańda kóp aıtylyp, jıi tal­qy­lanyp, daý-damaıǵa ulasyp, ádebı or­tanyń qyzyǵýshylyǵyn týǵyzyp jat­qa­nyna qaramastan, bizdiń oıymyzsha endi ondaǵan jyldardan keıin, Muqaǵalı mu­ra­­sy jalǵyz qazaqtyń ǵana emes, Sheks­pır men Baırondardyń týyndylaryndaı barsha adamzattyń ortaq ıgiligine aı­nal­ǵanda, mundaı áńgimelerdiń mańyzy bol­maı qalady. Mysaly, biz, qarapaıym adamdar Fırdoýsıdiń «Shahnamasyn» nemese Servantestiń «Don Kıhotyn» súı­si­nip oqyǵanymyzda, eki iri talanttyń óz týyndylaryn qandaı qıyn jaǵdaıda jú­rip jazǵanyn múlde esimizge almaımyz da ǵoı. Dál sol sııaqty memlekettik qyzmette júrip, ǵajaıyp dúnıeler jazǵan Ge­teni biz «Jas Verterdiń qasireti», «Faýst», «Batys-shyǵys dıvany» t.s.s. shy­­ǵarmalary arqyly qalaı baǵalasaq, ke­­leshekte Kekilbaevty tap solaı bılikke qyz­met etip, baraqat tirshilik keshkenine qarap emes, «Shyńyraý», «Báıgetory», «Ańyzdyń aqyry» sııaqty ǵajaıyp týyn­dy­­lary arqyly ǵana baǵalaıtyn bo­lamyz.

Pendeshilik tirlikke qatysty dúnıe­ler­diń bárin de ýaqyt typ-tıpyl etip joıyp jiberedi. Bárin de umytqyzady. Mártebeli ýaqyttyń kúshi jetpeıtin jal­ǵyz qudiret bar, ol aqyndyq júrekten týǵan - uly shyǵarmalar. Endeshe, qy­syr sózge qumartyp, pendeshilik arzan áńgimelerdi aldanyshqa aınaldyra bermeı, endigi jerde Muqaǵalıdyń uly týyndylaryn taldaǵan ǵylymı eń­bek­terdiń, monografııalardyń, kitap­tar­dyń jazylýyna jaǵdaı jasap, kıno­týyn­dylardyń túsirilýine múm­kin­dik týǵyzý qajet. Kartınalar saly­nyp, talan­tynyń kúrdeli tabıǵaty túr­li qyry­nan zerttelgen, aqyndyq bolmy­syn­­daǵy qaıshylyqtar jan-jaqty ashyl­ǵan dramalyq qoıylymdar sahnalanyp, kóre­r­menderdiń óz Muqaǵalıyn tabýyna kómek­tesýimiz kerek.

Árıne, Muqaǵalıdan abyzdyń, kúres­ker­diń, qaıratkerdiń beınesin somdap tyrashtanýdyń qajeti shamaly. Han-Tá­ńi­riniń muzbalaǵy ar aldynda shynyn aı­typ aqtalǵanda, ózin únemi dar aldynda turǵandaı sezinip, óz boıyndaǵy kem­shilikterdi de jasyrmaı aıta bilgen, jú­re­gi taza - adal aqyn.

 О́zimnen ózim asa almaı,

 О́zimdi ózim basa almaı,

 Aýyzdyq salǵan asaýdaı,

 Barar jer, basar izim joq,

 Buǵalyqtan bosanbaı,

 Baılaýda turam qashanǵy-aı!

 

 О́zimmen ózim alysyp,

 Bolmaıtyn jerde qarysyp,

 Jany ıgi jaqsy jandardyń

 Jaǵasyna jabysyp,

 Jamandyqpenen tabysyp,

 Jabylarmenen jarysyp,

 Sekildi kúndes abysyn,

 О́lápat meniń namysym.

 

 О́zimdi-ózim tanymaı,

 О́zgege kóńil jarymaı,

 Jaqsylyǵyma qorymaı,

 Jamandyǵyma nalymaı,

 Taýyqqa shashqan tarydaı

 Taýsylar boldy sharýa-aı!

 

 О́zimmen ózim júz jyrtyp,

 О́zime ózim muz búrkip,

 О́zimnen ósken palýanǵa

 О́z moınymdy úzdirtip,

 Tabyntqan meni taǵdyr-aı,

 О́zgege kózdi súzdirtip!..

Júreginiń ınedeıin taza emestigin jarııa etken kemeńger Abaıdan keıin shyn­dyǵyn jasyrmaı aıtyp, ózin-ózi áshke­re­leý­den qoryqpaǵan Muqaǵalıdan basqa qandaı aqyndy bilesiz. 1972 jyly, ıaǵnı, qyryqtyń qyrqasynan asqan shaǵynda jyr alybynyń júreginde týǵan osy óleń Mu­qaǵalıdyń boıynda aqyndyq qabi­let­ten bólek, áýlıelik qasıetterdiń de bolǵanyn aıǵaqtaıdy.

Áýlıelik Qudaıdyń nazary túsken adam­­darǵa ǵana qonady. Arab tilinen en­gen sózdiń maǵynasy qasıetti degen uǵym­dy bildiredi. Bul sóz Quran Kárimde Alla men paıǵambarǵa qatysty jebeýshi, jaryl­qaýshy degen mánde de kezdesedi. Al hadısterde jaqyn bolý degen maǵynada, ıaǵnı, Ýálı - Allaǵa jaqyn, dos, Allanyń meıiri túsken degen uǵymda ushyrasady.

Boıynda áýlıelik qasıet bar tulǵa júregin taza ustap, ózgelerden góri óz bo­ıyn­daǵy kemshilikterge kóbirek úńilip úl­ken jańalyq ashady, Allaǵa jaqyndaı tú­sip, múlde basqa túrge enedi.

Qapelimde baıqamaı júrgemin be?

Qanat bitip keledi kúnnen-kúnge.

Myna ómirden bir ketip,

bir keldim be?

Túsi bólek baıaǵy gúlderdiń de,

Kimderdiń de, kún menen túnderdiń de.

Osy men...

Álde basqa túrge endim be?

 

Bal aradaı shyqpaıtyn aınalamnan,

Baýyr, joldas, dos,

qurby qaıda qalǵan?

Qysyltaıań kezderde paıdalanǵan,

Joqty qýǵan qaıdasyń,

Qaıran arman?

 

Armysyń!

Esi durys mııat Kúnim!

О́lip qaıta tirilgen sııaqtymyn.

Jarqyn ómir, jan ómir, jasyl shýaq,

Aldaryńda senderdiń uıattymyn...

 

Alyp ushyp barady qanattarym,

Kúndi uzatyp, kútemin tań atqanyn.

Dál osyndaı sátińnen adastyrma,

Adastyrma, ótinem, jaratqanym!

 Áýlıe Pýshkın sııaqty Muqaǵalı da o dúnıege ózimen birge uly jumbaqty alyp ketti. Kóńilimizge medeý tutyp, basy­myz­dy dýalap, janymyzdy sıqyrlap tas­taǵan bul jumbaqtyń syryn biz áli ta­laı jyldar boıy sheshe almaı talqy­laı­tyn bolamyz. Qazaqtyń qara óleńin qudiret sanap, ádebıet áleminiń aspanynda juldyzy erekshe jarqyraǵan Muqaǵalı poezııasynan jalǵyz biz ǵana emes, ómirge keletin áli talaı urpaq rýhanı lázzat alady. Shamamyz jetip, qolymyzdan kel­­­genshe óz úlesi­mizdi qosyp, negizin qa­laý­ǵa áreket etip jatqan isimizdiń aıaq­syz qalmaı, keleshek­te Muqaǵalıtaný ǵy­lymynyń órisi ulǵaıyp, sóz óneriniń súbesi mol, soqtaly salasyna aınalatynyna senimdimin.

Muqaǵalı poezııasynyń jumbaǵyn ashqymyz kelip, jyr alybynyń óleń kitaptaryna qaıta-qaıta úńilgenimizde, biz tipti, uly shaıyrymyzdyń Shekspır, Dante, Pýshkın, Lermontov, Esenın­der­diń aqyndyq qudireti jetkize almaǵan sóz­derdi aıtyp ketkenin oqyp, qaıran qal­dyq.

Oıym bar meniń,

Oıym bar meniń erekshe.

Jaqsylyq jaýyp,

Dúnıeni mynaý sel etse,

Jaýyzdyqtardyń,

jamandyqtardyń barlyǵyn

Kórge alyp ketem kerekse.

Jalǵanǵa jaqsylyqtyń jańbyryn jaýǵyzý úshin, jaýyzdyqtardyń, jaman­dyq­tardyń barlyǵyn o dúnıege ózimen birge alyp ketýge daıar ekenin málimdegen syrshyl lırıkti biz tipti álem ádebıetinen de kezdestire almadyq. Sondaı-aq:

Jer!

Seniń esigińdi qaǵyp turmyn,

Sen besigim bolmasań, naǵyp týdym?!

О́z uıamdy ózime qımaısyń ba,

Nege munsha pendeńdi sabylttyrdyń?!

Jer!

Seniń esigińdi qaǵyp turmyn!

 

О́tti menen,

Bári de ótti menen,

Ulyńmyn tileýińdi kóp tilegen.

Jer!

Menmin...Adammyn ǵoı...

Aıasańshy!

Adammyn,

Kúnde seniń arqańdy tepkilegen.

 

О́zińniń sábıińmin qundaqtaǵan,

Túsindim...

Sensiz, Ana, kún joq maǵan..

Asylyp jaýyr qylǵan arqańnan da

Qoıynyń áldeqaıda qymbat maǵan! – degen muńly jyrdy da Muqaǵalıdan basqa aqyn jaza alǵan emes.

 

Amangeldi Keńshilikuly

 

Sońǵy jańalyqtar

Búgin birqatar óńirde úsik júredi

Aýa raıy • Búgin, 09:06

Uqsas jańalyqtar