О́ner • 21 Qyrkúıek, 2021

Sıqyrly saz

153 ret kórsetildi

Arqa óńiri qashannan ónerge baı, saz qonǵan, sóz daryǵan ardaqty meken. Uly dalanyń san ǵasyr tarıhyn qobyz ben dombyranyń qý shanaǵynda sarnatqan nebir talant osynaý ólkeden ónerge at qosty. Árıne, saıyn Saryarqadan esken uly saryndar týraly aıtqanda bizdiń qulaǵymyzǵa ultymyzdyń tól aspaptarynan tógilgen qoıý saz birinshi bolyp jetetini ras. Alaıda biz orkestrlerdiń ishindegi eń joǵary dárejelisi – sımfonııalyq orkestr týraly da umytpaýymyz kerek. О́nerdiń kúrdeli bul salasy da Arqa dalasynan asqaq qaraıdy. Aıtalyq, Q.Baıjanov atyndaǵy Qaraǵandy konserttik birlestiginiń Erkeǵalı Rahmadıev atyndaǵy sımfonııalyq orkestri óziniń shırek ǵasyrdan astam tarıhynda talaı belesterdi baǵyndyrǵan irgeli ujym.

Osynaý shaǵyn jazbamyzda atalǵan orkestrdiń qysqasha tarıhyn tizbeleı ótip, óner ordasynyń negizin qalaýshylardan bastap, oǵan talmaı qyzmet etip kele jatqan qaıratker tulǵalar týraly tolǵanǵandy jón kórdik. Sebebi búgingi saıasat ónerdi ekonomıkanyń kóleńkesinde qaldyryp, rýhanı dárejemizdiń, adamı qundylyqtarymyzdyń kúnnen-kúnge quldyrap bara jatqany ashy da bolsa shyndyq.

Q.Baıjanov atyndaǵy Qaraǵandy konserttik birlestiginiń E.Rahmadıev atyndaǵy sımfonııalyq orkestri 1983 jyly qurylǵan bolatyn. Jalpy, orkestrdiń negizin Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty konservatorııasynyń túlekteri quraǵan eken.

Árıne, qarapaıym bizder úshin orkestr dep jalpylama aıta salýymyzǵa ońaı bolǵanymen, sahnadaǵy ár dybystyń óz aspaby, óz oryndaýshysy bar. Skrıpka, vıolonchel, kontrabas, fleıta, klarnet, fagot, valtorna, trýba, trombon, týba syndy kúrdeli aspaptardan shyǵatyn ár dybys bir-bir álem. Al endi solardy bir arnaǵa toǵystyryp tutas shyǵarmaǵa qııýlastyrý áste ońaı bolmasa kerek.

Orkestrdiń tuńǵysh dırıjeri jáne jastardyń tálimger-ustazy Qazaqstannyń halyq ártisi, professor Tólepbergen Ábdirashev bolypty. Búgingi tańda orkestrde kásibı kánigi sheber 65 mýzykant jumys istep, jylyna alpystan astam konsert beredi eken.

Orkestrdiń Oleg Semchenkov, Igor An­dreı­chenko, Tatıana Peredero, Irına Vorobeva, Aleksandr Sevostıanov, Balǵabek Smaǵulov, Múnıra Muhajanova sııaqty ártisteri Qazaqstan Respýblıkasynyń túrli nagradasymen marapattalypty. О́ner men mádenıetke qyzmet etip kele jatqan 38 jylda sımfonııalyq orkestr Batys Eýropanyń kóptegen mýzykasyn, jaýhar shyǵarmalaryn oryndaǵanyn da aıta ketken jón. Búginde bul óner ujymynyń repertýarynda 700-den astam qazaq halyq kompozıtorlarynyń, qazirgi avtorlardyń, álem jáne orys klassıkasynyń úzdik shyǵarmalary bar. Sonaý Gaıdn, Mosart, Bethoven, Brams, Shýbert pen Mendelsonnyń shyǵarmalarynan bastap, orys klassıkasy sanalatyn Glınkanyń, Mýsorgskııdiń, Borodınniń, Chaıkovskııdiń shyǵarmalarymen jalǵasatyn baı repertýar óz tyńdarmandaryn ár­qashan jalyqtyrmaı keledi.           

Orkestr shyǵarmashylyǵynyń aıryqsha bóligin Qazaqstan kompozıtorlarynyń mýzykasy quraıtynyn da umytpaýymyz kerek. Aıtalyq, orkestrge búginde aty berilgen E.Rahmadıevten bas­tap, Sh.Qajyǵalıev, E.Serkebaev, Ǵ.Jubanova, M.Saǵatov, Á.Bestibaev sııaqty keń tanylǵan, belgili qazaq kompozıtorlarynyń esimderi men shyǵar­malary orkestrdiń konserttik baǵdar­lamalarynan eshqashan túsken emes. Orkestrdiń Erkeǵalı Rahmadıevtiń atymen atalýy da – úlken tarıh. Erkeǵalı Rahmadıev degende kóz aldyńyzǵa ult ónerin zańǵar bıikke kótergen alyp tulǵa, sımfonııalyq janrdyń negizin qalaýshy qaıratker elesteıdi. Shyǵarmalarynyń bári búginde «Altyn qorda» tur. Ulttyq mýzykany jańǵyrtyp, 6 opera, ondaǵan daýysty sımfonııa men kantata jazyp, IýNESKO boıynsha moıyndalǵan tulǵa bizde buryn-sońdy bolmaǵanyn aıta ketý kerek. Qalı Baıjanov atyndaǵy konserttik birlestik pen osy sımfonııalyq orkestrdi saqtap qalýǵa da eńbegi sińgen ónerpaz.

Ár jyldary orkestrmen birlesip búkil álemge tanymal mýzykant-vırtýozdar da jumys istedi. Birqataryn atap ketsek, L.Vlasenko, E.Grach, A.Sevıdov, V.Pıkaızen, T.Grındenko, V.Se­lı­vohın, N.Úsenbaeva, J.Baspaqova, Z.Sot­kılava, M.Bısenǵalıev, A.Musahodjaeva, J.Áý­bákirova, G.Myrzabekova, Á.Dinishevter bolsa, dı­rıjerlerden Reseıdiń, Tatarstan men Qa­zaq­­stannyń halyq ártisi Fýat Mansýrov, Tatar­­stan Respýblıkasynyń halyq ártisi Renat Sala­vatov, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyq ártisi Tólepbergen Ábdirashev, Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkerleri Qanat Ahmetov, Imant Kosınshtar bar.

Sımfonııalyq orkestrdiń joǵaryda atalǵan áıgili dırıjerlerimen birlese jumys isteýiniń ózi ujymnyń kásibı deńgeıin ósirip, mýzykanttardyń oryndaýshylyq sheberligin shyńdaı túsedi. Or­kestrdiń bas dırıjeri Búkilreseılik konkýrstyń laýreaty Petr Grıbanovtyń úzdik iskerlik bas­shylyǵy men mýzykanttardyń joǵary kásibı sheberliginiń arqasynda búgingi tańda ujym dú­nıejúzine keń tanylyp, moıyndalǵan jáne Qazaqstan boıynsha eń úzdik orkestrdiń biri bolyp sanalady. Orkestr Fransııa, Ispanııa, Túrkııa, Germanııa, Qytaı, Reseı elderinde gastroldik saparlarmen bolyp, álemniń áıgili zaldarynda konsertter qoıyp, kórermenderdiń qurmeti men ystyq yqylasyna talaı márte bólenip keledi. Bir sózben aıtqanda, Qaraǵandynyń bul sımfonııalyq orkestri qazaqstandyq oryndaýshylyq ónerdi shetelderde laıyqty tanyta alyp kele jatqan, óz sheberlikterin shynaıy dáleldegen jáne ony kórsetýge árqashan daıyn joǵary kásibı deńgeıli ujym deýge bolady. Osy oraıda biz myna máseleni eskermeı kele jatqan sııaqtymyz. Osynshama talantty tulǵalar qyzmet etken, álemge uıalmaı tanystyra alar repertýary baı, tarıhy bar tamasha orkestrdiń osy ýaqytqa deıin akademııalyq ataq almaýy birtúrli yńǵaısyz. Mádenıet jáne sport mınıstrligi bul rette elimizdiń jaqsy atyn jahanǵa ár qyryna tanytyp kele jatqan ujym­dardy, jekelegen tulǵalardy árdaıym qoldap otyrǵany jón. Q.Baıjanov atyndaǵy Qaraǵandy konserttik birlestiginiń Erkeǵalı Rahmadıev atyndaǵy sımfonııalyq orkestrin qoldaý – ol jańa Qazaqstannyń jasampaz kelbetin qalyptastyrady. Onsyz da jyl saıyn túrli halyqaralyq jáne respýblıkalyq konkýrstardyń laýreattary atanyp júrgen kásibı ujymnyń alar asýlary áli de alda bolýy kerek.

Altaıdan Atyraýǵa deıingi ulan-ǵaıyr aýmaq­ty alyp jatqan atyrabymyzdyń mol ónerin meńzep kezinde etnograf ǵalym Grıgorıı Potanın: «Maǵan búkil qazaq dalasy án salyp turǵandaı bolyp kórinedi» depti. Sol sııaqty keń ólkemizdiń kendi shaharyndaǵy osynaý orkestrdiń de ár notasy qazaq dalasyn sımfonııanyń sıqyrly sazyna bólep keledi.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar