06 Aqpan, 2014

Ult muratynyń uıytqysy

196 ret kórsetildi
12Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Qa­zaq­stan joly – 2050: bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» atty Qazaqstan halqyna Joldaýy qazirgi ýaqytta qo­ǵamda qyzý talqylaný ústinde. «Qazaqstan-2050» Strategııasyn jú­zege asyrý joldaryn jiliktep bergen Joldaý tyń ıdeıalar men sony baǵyttardy aıqyndap bergeni anyq. Sonyń ishinde, men úshin onyń bas­ty jańalyǵy – san jyldardan beri ult ıdeologııasyn temirqazyq etip be­rýi boldy. Ol – Máńgilik Elge aına­lý ıdeıa­syn basty muraty etken «Máń­gi­lik Qazaqstan» jobasynda jatyr. Qazaqstan halqyna arnalǵan Jol­daý ulttyq ıdeologııa men kemel­dengen el bolý jolynda atqarar ıgi bas­tamalarǵa toly. Memleket bas­shy­synyń árbir Joldaýy bir-birimen astasyp, baılanysyp jatatyny belgili. «Qazaqstan-2030» Strategııalyq damý baǵdarlamasyn usynǵan ýaqyttan beri Qazaqstan álemdik deńgeıge ózindik ustanymy men pikiri bar memleket retinde tanylyp, Elbasy usynǵan damý belesterin batyl qadamdar jasaı otyryp baǵyndyra bildi. Al bıylǵy Joldaýdyń basty ereksheligi – onyń mazmunynda qamtylǵan tyń ıdeıalar men ınnovasııalyq usynystardyń basyn biriktiretin, bir maqsat pen bir múddege toǵystyratyn «Máńgilik Qazaqstan» jobasynyń usynylýy dep bilemin. Bul joba – «Máńgilik El» atty ıdeıa arqyly eldi ymyraǵa uıys­tyratyn, iri maqsatqa jetý jolynda judyryqtaı jumyldyratyn ulttyq ıdeologııaǵa negiz bolary sózsiz. «Máńgilik Qazaqstan» jobasynyń astary tym áride jatyr.Esimizde bolsa, Elbasy N.Á.Nazarbaev «Qa­zaq­stan – 2050» Strategııalyq damý baǵ­darlamasyn alǵash jarııa etken tusta «Bul dúnıede bizdiń bir ǵana Otanymyz bar, ol – Táýelsiz Qazaqstan.Biz bola­shaqqa kóz tigip, táýelsiz elimizdi «Máń­gilik El» etýdi murat qyldyq» de­gen bolatyn. Sondaı-aq, jýyrda ót­ken Táýelsizdik kúni merekesine oraı sóılegen quttyqtaý sózinde de «Bas­ty ıgiligimiz – bizdiń qasıetti de laıyqty elimiz – Máńgilik El. On tórt myń shaqyrymnan astam talas tý­dyrmaıtyn shekaramyz bizdiń Otanymyzdy birtutas monolıtke shegendedi», – dep endigi maqsatymyz sol Máńgilik Eldigimizdi qundaqtap, HHI ǵasyrdyń bıik belesine shyǵarý ekendigin jetkizgen. Ile-shala bir aıdan keıin «Basty maqsat – Qazaqstannyń eń damyǵan 30 memlekettiń qataryna qosylýy. Ol – «Máńgilik Qazaqstan» jobasy, el tarıhyndaǵy biz aıaq basatyn jańa dáýirdiń kemel kelbeti» degen Elbasy bıylǵy Joldaýyn da osy kemeńger oıdan bastady. Mun­daı sáıkestik teginnen-tegin emes. О́ıt­keni, bul degenimiz tarıhı tamyry te­reńde jatqan, alysty kóregendikpen eńserýdiń ulyq oılaý júıesi. «Máńgilik Qazaqstan» jobasy – Qa­zaq halqynyń máńgilik el bolý jo­lynda san ǵasyrlar boıy abyz aq­sa­qaldardyń aq batasymen, aq jaý­lyqty ananyń aq sútimen, appaq júrekti perishte sábıdiń aq tileýimen júrip kele jatqan jolynyń shyǵar bıigi, alar asýy. Bilge, Tonykók, Kúl­tegin jyrlarynda aıtylǵan Túr­ki halqynyń joıylmaı el bolýy jaı­yndaǵy armandar, mine, búgingi kún­gi jańa ǵasyrdyń, jańa zaman urpa­ǵynyń aldynda óz jalǵasyn taýyp otyr. Búgingi Qazaqstan ege­men­dik­ke qol jetkizgenniń erteńine-aq dú­nıejúzi elderiniń aldynda Altaı men Atyraýdyń arasyn en jaılaǵan Qazaq eliniń beker el emestigin tanytý jolyndaǵy eńbek jalǵasyp keledi. Salıqaly saıasatkerdiń sarabdal us­tanymynyń arqasynda az ǵana ý­a­qyttyń ishinde Ortalyq Azııa el­deriniń arasynda boı túzegen, álem­niń alpaýyt memleketteriniń qata­ryna aryndap kirýge umtylǵan elge aınala bildik. Dúnıe júzinde táýelsiz memleketterdiń el bolyp qalyptasý ýaqyty men kóshi túzelgen merzimi Qazaqstanmen salystyrǵanda áldeqaıda uzaǵyraq. Qalaı bolǵan kúnniń ózinde de 22 jyldyń ishinde Elbasy aıtqan «nóldik» deńgeıden dúnıe júzi boıynsha damyǵan 50 eldiń qatarynan Qazaqstannyń nyq kórinýi – tańǵalarlyqtaı ǵajap qubylys. Endigi beles – 2050 jylǵa deıin Qazaqstandy damyǵan 30 memlekettiń qatarynan Máńgilik El retinde tanytý. Táýelsizdigimizdiń 20 jyldyǵyna oraı elordasy Astana qalasynda «Máń­gilik El» saltanatty qaqpasy ashyldy. Tuńǵysh Prezıdenttiń bastamasy­men boı kótergen qaqpa – jańa belestiń, jańa dúnıeniń esigi, ótken men kele­shekti baılanystyrýshy dáneker. Mine, sol Máńgilik Eldiń qaqpasy saly­nyp, búgingi kúni 2050 jylǵa deıin álem memleketteri sanasatyn, úni basym, bolmysy aıqyn, damyǵan memleketke aınalý – asa bıik mártebeli meje.Demek, Elbasy aıtpaqshy, «Qa­zaqstan-2050» Strategııalyq baǵdar­lamasynda «Babalardyń erligi, búgin­gi býynnyń eren isteri jáne jas ur­paq­tyń ja­sam­pazdyǵy arasynda sabaq­tas­tyq bolsa ǵana, biz «Máńgilik El» bolamyz». Al «Máńgilik Qazaqstannyń» álemge estiler úni men aıtylar sózi qazaq tilinde estiletini qýantady. Bıylǵy Joldaýda «Qazaqstannyń memlekettik tilinen góri, resmı tiliniń qoldanys aıasy keńeıip barady» degen sholaq oıly pikirdiń tamyryna balta shabyldy. Qazaq tili ǵylymnyń, bilimniń, tehnıkanyń, ınternettiń tiline aınalǵanyn dúıim jurtqa jetkizýi anyq shyndyqty kóp­shi­liktiń esine taǵy bir márte túsirdi. «Endi eshkim ózgerte almaıtyn bir aqı­qat bar. Ana tilimiz Máńgilik Eli­mizben birge Máńgilik til boldy! Ony daýdyń taqyryby emes, ult­tyń uıytqysy ete bilgenimiz jón» dedi Memleket basshysy. Qazaqstan je­rinde beıbit shańyraqtyń astynda ómir súrip jatqan kóptegen ulttardy uıystyrýshy birden-bir faktor – qazaq tili. Memlekettik tildi oqytyp-úıretý jumystarynyń nátıjeli atqarylyp otyrǵandyǵynan bolashaqta qazaq tilinde bilim alýshylardyń sany artyp, qazaq tildi mamandar baǵalanady dep aıtar edim. Úsh tuǵyrly til saıasatyn ustanýda qazaq tili orys jáne aǵylshyn tilderiniń kóleńkesinde qalyp qoıady degen kúdik pen kúmánniń seıilip, bul kúnde aqparat qazaq tilinde taralyp, álem jáne qazaq ádebıetteri toptastyrylǵan qazaq tildi saıttar men portaldardyń jumys isteýi, qazaq tildi oqý-quraldarynyń, ásirese, balalar ádebıetiniń kórkemdik sapasynyń artýy, qoǵamdyq oryndarda, halyqqa qyzmet kórsetetin mekemelerdiń jumys barysynyń qazaq tilinde júrgizilýi memlekettik tildiń deńgeıiniń ósip, qoldanys aıasynyń keńeıgendigin bek baıqatady. Sonymen qatar, respýblıkanyń ár aımaǵynda úzdik oqýshylardyń qabilet-qarymyn damytýǵa mol múm­kindik beretin Nazarbaev zııat­ker­lik mektepteri ashylyp, jumys is­tep jatqandyǵy qýanyshty jaǵdaı. El­basynyń bıylǵy Joldaýynda «Or­ta bilim júıesinde jalpy bilim bere­tin mektepterdi Nazarbaev zııat­kerlik mektepterindegi oqytý deń­geıine jetkizý kerek. Mektep túlekteri qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderin bilýge tıis. Olardy oqytý nátıjesi oqýshylardyń syndarly oılaý, ózindik izdenis pen aqparatty tereń taldaý mashyǵyn ıgerý bolýǵa tıis» dep qadap aıtqan sózi bilim berý sala­synyń mamandarynyń aldyna qoıylǵan úlken tapsyrma. Qazaq ne orys tildi mektepti bitirgen oqýshy bir ǵana tildi emes, úsh tildi meńgeretindeı sapaly bilimmen qamtamasyz etilýi – pedagog mamandardy daıarlaıtyn oqý oryndarynyń jumysyna berilgen júkteme dep aıtar edim. Sebebi, kásibı deńgeıi joǵary maman ǵana zaman aǵymyna qaraı beıimdelip, jańa tehnologııalardy jetik meńgerip, sabaq berýdiń ádis-tásilderin jetildire otyryp oqýshynyń qyzyǵýshylyǵyn oıata biletindigi sózsiz. Osy turǵydan alǵanda respýblıkadaǵy pedagogıkalyq kósh­basshy oqý ornynyń qatarynda tur­ǵan Qyzdar ýnıversıteti Joldaýda kórsetilgen bilim berýdiń ulttyq júıesin qalyptastyryp, damytý úshin bar kúsh-jigerin aıamaıdy. 2050 jylǵa deıingi damýdaǵy Qa­zaqstannyń joly kezeń-kezeńimen júzege aspaq. Shıkizat kózi ǵana bolyp tanylyp otyrǵan Qazaqstan daıyn ónim óndiretin memleketke aınalady. Joldaýda aıtylǵan mobıldik, mýltımedııalyq, nano jáne ǵaryshtyq tehnologııalar syndy adamzatqa qajetti ozyq úlgilerdi Qazaqstanda jasap shyǵarý úshin ǵylym salasyn damytý kerektigi sóz boldy. Ǵylymı izdenisterge qushtarlyqty oıatý mektep qabyrǵasynan bastalyp, joǵary oqý oryndarynda jalǵasyn tappaq. Osy turǵyda respýblıkamyzdaǵy árbir joǵary bilim beretin oqý oryndary óz bazasynda ǵylymdy damytýǵa úles qossa, ǵylymı jańalyqtar men izdenisterge der kezinde kóńil bólse, onyń adamzat ıgiligine paıdasy tııýine qoldaý bildirer bolsa, sózsiz Qazaqstan ǵylymy qaryshtap alǵa ketedi. Iаǵnı, jurt bolyp jumylyp kiriskende ǵana shyn nátıjege qol jetkize alamyz. Sondyqtan da zerek oqýshyny joǵaltyp almaı, sapaly bilim berip, naǵyz ǵalym, jańashyl, jańǵyrǵan tulǵa etip daıyndaý ustazdardyń moınyna artylar aýyr júk. Baqyrdyń ishinen altyn men almasty tanı bilmesek, biz úshin syr sandyqtyń kiltin tabý qıynnyń qıyny bolyp qala bereri sózsiz. «Qazaqstan-2050» Strategııasy – barlyq salany qamtıtyn jáne úz­dik­siz ósýdi qamtamasyz etetin jań­­ǵyrý joly. Bıylǵy Joldaý «Qa­zaq­stan-2050» Strategııalyq jos­pa­ry­nyń oryndalý baǵytyn aıqyn­daǵan, to­lyqtyrǵan, jiti túsindirgen arnaý bol­ǵany aqıqat. Sebebi, Stra­tegııa ja­rııalanǵaly beri bir jyl boıy biz ony zertteýmen, eksheýmen júrdik. Endi Elbasynyń ózi bas bolyp, ony qalaı oryndaý qajettigin aıqyndap berdi. Tek biz, kórsetilgen aıqyn baǵyttan aınymaýymyz kerek. Barlyq salany qamtyǵan mańyzdy qujat bilim berý salasyndaǵy taǵy bir túıtkildiń túıinin tarqatty. Pe­dagog eńbekaqysy men stýdent shákirt­aqysynyń ósetindigin jetkizgen Jol­daý, sondaı-aq, talapkerdiń mamandyq tańdaýda ustazdyq jolǵa shynaıy óz qalaýymen kelýin talpyndyra túspek. Sebebi, el ekonomıkasy turaqtanbaǵan, halyqtyń ál-aýqaty nashar kezde ustazdyq jolǵa bilim deńgeıi tómen, sánge aınalǵan mamandyqqa ilige al­maǵan shákirtter keledi degen jańsaq pikir qalyptasqany belgili. Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń jańa Joldaýy osy pikirdi odan saıyn seıiltip, ustaz már­tebesiniń artýyna zor múmkindik berip otyr. Keleshekte 2050 jylǵa deıin damý jospary boıynsha sapaly bilimmen qamtamasyz etetin zamanaýı damyǵan oqý oryndary men básekege qabiletti kásibı deńgeıi joǵary oqy­tý­shylar, óz mamandyǵynyń ıeleri árbir shańyraq balasyna saýatyn taǵy­lymmen oqytyp, keleshegine keń jol ashatyn bolady. Osy tarapta ári myqty pedagog, ári tárbıeli ana shańy­raq shyraqshylarynyń mereıi ústem bola bermek. Árbir salaǵa jiti toqtalyp, 10 il­kimdi ıdeıaǵa jiktegen Elbasynyń bas­ty maqsaty – ata-baba armanyndaǵy «Máńgilik Qazaqstan» jobasyn júzege asyrý. Túrki qaǵandarynyń, Qazaq handarynyń qalaýy, Abaıdyń armany, Alash qaıratkerleriniń dit­tegen maqsaty HH ǵasyrdyń aıaǵynda Qazaq eliniń basyna qonǵan baq – Táýelsizdikpen oryndaldy. Árbir aza­mat­tyń qolda bar eń asyl qazynasy, baılyǵy osy derbestik ekendigin El­basy árbir sózinde qadap aıtyp kele­di. Osy Táýelsizdikti ýysymyzdan shyǵaryp almaı, basymyzǵa táj, astymyzǵa taq ete bilýimiz úshin «Qazaqstan-2050» Strategııasynda kór­setilgen baǵyttar boıynsha júrer jo­lymyzdyń aıqyn baǵdaryn jasap alǵanymyz tıimdi. «Tórteý túgel bol­sa, tóbedegi keledi» nemese tórdegi ıiledi. Sondyqtan, ultty yntymaqqa uıys­tyratyn, bir shańyraqtyń astyn­da beıbit ómirin jalǵastyrýǵa mol múmkindik beretin – «Máńgilik El» ıdeıasy ulttyq murat bolyp, «Máń­gilik Qazaqstan» jobasy ulttyq ıdeo­lo­gııamyzdyń negizine aınalýyna qa­zirden bastap kúsh salýymyz kerek. Bul armanǵa toly ańyzdy aqıqatqa aı­naldyrýdyń naqty tetigi bolmaq. Dınar NО́KETAEVA, Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń rektory. ALMATY.
Sońǵy jańalyqtar

Qarsylasyn 7 raýnd boıy sabady

Kásipqoı boks • Búgin, 10:32

Indonezııada jer silkindi

Álem • Búgin, 09:32

Úshinshi jeńilis

Jekpe-jek • Búgin, 09:02

Josparyn joqqa shyǵardy

Kásipqoı boks • Keshe

Kópirden sekirip ólmek boldy

Aımaqtar • Keshe

Úzdik ondyqta Golovkın joq

Kásipqoı boks • Keshe

Mektep oqýshysy mert boldy

Aımaqtar • Keshe

Jekpe-jeksiz ótken alǵashqy jyl

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar