Tanym • 13 Qazan, 2021

Sýısıd sındromy: Ne isteý kerek?

285 ret kórsetildi

О́mirden baz keship, ózine ózi qol salý. Bul ne? Taǵdyrdyń basqa salǵan bolmashy qıyndyǵynan jaltarý ma? Bálkim, basyna túsken qandaı da bir qıyndyqty sanasy aýyr qasiret dep tanyp, sodan qutylýdyń jeńil jolyn izdegen kelte oıly adamnyń ushqalaq amaly ma? Álde, taǵdyrǵa táýbe keltirýdiń asa qajettiginen habarsyz jannyń oısyz sheshimi me? Imansyz nemese ımany álsiz adamdy boıyndaǵy jyn-shaıtany kózin baılap aparyp, bıikten ıterip jiberýi me, ne sý tuńǵıyǵyna batyrýy ma, ne ýystap dári ishkizýi me, ne qyl arqandy moınyna saldyryp qylqyndyrýy ma? Álde, aınaldyryp júrip almaı qoımaıtyn dert sekildi aýrýdyń bir túri me, ne qannan berilgen kesel me? Shynynda da, bul ne?..

Ýaqyt ótken saıyn arany ashyla túsken, toıymsyz, ǵylymda «sýısıd» dep atalyp ketken bul báleket jasyńdy da, jasamysyńdy da «jutyp» jatyr. О́limge óz erkimen ıyǵyn berip, jurt kózinen sytylyp tasaǵa shyqqannyń áp-sátte julynyn úzetin bul «ishki jaýdan» jyl saıyn álem boıynsha mıllıondaı adam kóz jumady eken. Buǵan qosa, jahanda bir jylda 20 mıllıonǵa jýyq adam ózin ózi óltirýge árekettenetin kórinedi. Bul sandardyń osynsha kóp bolýyna Qazaqstan da ózindik «úlesin» qosyp otyr. Olaı bolsa, elimiz ózine ózi qol salý sındromyn ózekti máselelerdiń biri, dáliregi – ekonomıkalyq, demo­grafııalyq shyǵyn, qoǵamdyq kóńil kúıdi tómenge tartatyn jaǵymsyz úrdis retinde qarastyryp, onymen el-jurt bolyp kúresýdiń utymdy jolyn aıqyndaýy qajet dep bilemiz.

Keshegi ata-babalarymyzdyń zamanynda ózine ózi qol salatyndar neken-saıaq, tipti múlde bolmaǵan de­sedi. О́ıtkeni salt-dástúrge, dinge berik­tigi, tyıymy, sol kezdegi týys­tyq qatynastardyń shynaıy­lyǵy, kimniń bolsyn basyna túsken aýyrt­palyqty qoǵamdasyp kóterip alý, bir-birin tyńdaı bilý mádenıetiniń joǵarylyǵy, otbasylyq qundylyq­tardyń qasterlenýi, árbir adamnyń óz ata-anasynyń, baýyrlarynyń aldynda aman-esen júrý jaýapkershiliginiń bıiktigi jáne basqa da mańyzdy jaǵ­daıattar ata-babalarymyzdy ózine ózi qol salý sııaqty jat qylyqqa ja­qyn­datpaq túgil, tipti ol týraly oılat­paǵan, ıaǵnı, ózine ózi qol salý pıǵylynan sanasy taza bolǵan.

Ata-babalarymyzdyń óz ómir­lerine ustyn etken berik qaǵıda­lary­nan  qatal taǵdyrdan qanshama soqqy jese de aınymaǵan. HH ǵasyrdyń ón boıynda nebir náýbetti kórgen qazaq ashtan buratylyp, eseńgirep, ózegi talyp ólgen, bala-shaǵasynyń, baýyrynyń, Qudaı qosqan qosaǵynyń, ata-anasynyń bir túıir dánge zar bolyp jantásilim etkenin kórip zar jylaǵan, «halyq jaýy» retinde ıttiń basyna tilemeıtin azaptyń neshe atasyn bastan ótkergen, qandy soǵysta ajal tónip tursa da qaltyramaı, ómirden ózinshe mán izdegen, konslagerlerde bu dúnıeniń naǵyz tozaǵyna túsip, alys túkpirlerde aýyr eńbekke jegilip, eline qaıtý oryndalmas armany bolǵan, biraq basqa túsken taýqy­met­ten qutylýdyń sheshimi retinde ózine ózi qol salý amalyna júginbegen.

Búgingi qoǵamda da jeke basy óte aýyr qasiretke tap bolsa da ata-babalarymyz ustanǵan qaǵıdalary­men, hám boıyndaǵy ıman kúshimen Allanyń, salt-dástúrdiń tyıymynan attap ótpeı, talaılar sekildi bolmashyǵa bola synyp ketpeı,  basyndaǵy qaıǵysyn qaısarlyqpen kúrese júrip jeńip, qoǵamǵa da, óz or­tasyna da paıdasyn tıgizip júr­gender az emes. Olar – qapylysta erlerinen, ul-qyzdarynan aıyrylyp ańyrap qalǵan analar, jubaılary, perzentteri oqys oqıǵadan kóz jumyp qý basy qalǵan ákeler, ata-analarynan, týǵan baýyrlarynan ajal ajyratyp ketip, zar jylap jalǵyz qalǵan ul men qyz, oılamaǵan jerden múgedek bolyp qalǵan ne týǵannan táninde kináraty bar ár jastaǵy adamdar jáne taǵy basqalar.

Elimizde sýısıdke baryp ólgen­derdiń, ne ózine ózi qol salý áreketin jasaǵandardyń basym kópshiliginiń ómirden baz keshýge ıtermelegen sebep-saldarlaryn zerdelegende túı­genimiz mynaý boldy: olardyń basyna túsken is (emosııalyq kúıze­lister, psıhologııalyq faktorlar, otbasy problemalary, qarjy tapshylyǵy jáne t.b.) biz joǵaryda úlgi ete aıt­qan adamdardyń basyna túsken qıyn­dyqtardyń janynda túkke turǵysyz sekildi. Osyndaıda Allaǵa degen seni­min, ımandylyq kúshin, salt-dás­túr tyıymyn tý etip, qandaı qıyndyq kórse de moıymaı, erik-jigerin tanytyp júrgenderge razy bolasyń.

Qazirgi tańda tıisti organdar tarapynan sýısıdtiń arynyn basý amaldary qolǵa alynyp jatqanymen, olardyń oń áseri tómen. Máselen, bilim berý júıesinde 7 myńnan astam pedagog-psıholog kúndelikti ómirde qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan balalarǵa kómek kórsetedi. Alaıda olardyń basym bóligi sheteldik, onyń ishinde batystyq tanym-túsinikke, oılaý júıesine negizdelgen teorııalardan, zertteýlerden, tujyrymdardan, ateıstik kózqarastarǵa shyrmalǵan ıdeıalardan sýsyndaǵan. Olardyń osyndaı bilim-biligi qazaqstandyq áleýmetke, qazaq qoǵamyna zııanyn tıgizbese, biz kútkendeı paıdasyn bermeıdi desek, qatelespespiz. Son­dyqtan otandyq pedagog-psıho­log­terdiń batystan kelgen teorııalar men tujyrymdardyń, kózqaras­tardyń jetegine kózsiz erip ketpeý jaǵyn oılastyra otyryp, shyǵys danalyǵynan, halqymyzdyń ulttyq qundylyqtarynan, salt-dástúrinen, halyqtyq pedagogıkadan jaqsy deńgeıde habary bar mamandar daıarlaý máselesin qolǵa alǵanymyz jón. Mundaı mamandardyń dinnen de bilgeni mol bolǵany óte mańyzdy. О́ıtkeni sýısıdke qarsy kúreste ımamdardyń áleýetin paıdalaný da qajet bolǵanymen, olardy qosymsha tirek ete otyryp, negizinen, din salasynan habary mol psıholog mamandardyń qyzmetin paıdalanǵan oryndy. О́ıtkeni olar arnaıy shtattar negizinde tıisti oryndarda jumys isteıdi. Naqtylaı aıtqanda, biz sýısıdke qarsy is-qımylda jaq­sy nátıjege qol jetkizý úshin peda­gog-psıhologterdiń qyz­metine sú­ıengi­miz kelse, aldymen olar­dyń jan dúnıelerin, bilim-biligin, rýhanı ustanymyn batys­tyq emes, óz qo­ǵa­mymyzdyń bolmysy­na, óz hal­qy­­­myzdyń qundylyqtary­na sáı­kes­tendirý jaǵyn oılastyr­ǵany­myz jón. Sol úshin bolashaq pedagog-psıholog mamandardy daıarlaý, bul ba­ǵyttaǵy semınar-trenıngterdi ót­kizý isin ulttyq bolmys, kózqaras aıasynda uıymdastyratyn ýaqyt keldi.

Ádette, halyqtyq sanada sýısıdtiń beleń alýy eldegi áleýmettik-turmys­tyq jaǵdaıdyń tómendigimen baılanystyra qarastyrylady. Shyn mánin­de, muny durys kózqaras deý qıyn. О́ıtkeni birinshiden, halqymyzdyń áleýmettik-turmystyq jaǵdaıy talaı elden joǵary bolmasa tómen emes. Ekinshiden, halqynyń aýzynan aq maı aqtarylyp otyr dep eseptelinetin elderde de ózine ózi qol salýshylar sany damýshy ne damýy kenjelep qalǵan memleketterdikinen áldeqaıda kóp. Mysaly, sońǵy kezderi Majarstan, Fınlıandııa, Estonııa, Lıtva, Latvııa, Germanııa, Aýstrııa, Shveısarııa, Nıderland, Japonııa syndy memleketterde «sýısıd sındromy» asqynyp tur. DDU sýısıd kedeı elderde emes, damyǵan elderde kóp tirkeletinin aıtýda. Bul tusta ózine ózi qol salý sındromynyń órshýin materıaldyq turǵyda az qamtamasyz etilýden emes, qoǵam músheleriniń rýhanı ju­tań­dyqqa dýshar bolýynan izdegen jón sekildi. Naqtylaı aıtqanda, mádenı-rýhanı qundylyqtar shetke ysyrylǵan jerde adamdardyń ómirge degen qulshynysy tómendep, basy­na túsken kez kelgen isti taqsiret sanap, odan ólim arqyly qutylyp ketý ádisine júgingisi kelip turady. Ataqty áleýmettanýshy Emıl Dıýrkgeım «Qoǵamdyq qarym-qatynas álsiregen jáne adam boıyndaǵy senim men rýhanı qundylyq joıylǵan jerde sýısıd kóbeıedi», depti.

Mamandardyń zertteýine qara­ǵanda, ózine ózi qol jumsaý áre­keti kóbine ateıster arasynda kóp kez­d­e­se­tin kórinedi. Onyń sebebi – dinsiz­derdiń Allaǵa jáne aqyretke ıman keltirmeýlerinde. Osy arada bir kóńil aýdararlyq jaıt, halqy Islam dinin jappaı ustanatyn elderde sýısıd óte tómen: 100 myń adamǵa shaqqanda 0,1 adam. Al ózge dinderdi ustanatyn qoǵamdarda bul sındrom joǵary: 100 myń adamǵa 11,2 adamnan keledi.

Iá, sýısıdke barlyq dinder qarsy. Solardyń ishinde Islam dininiń ózine ózi qol salý áreketine degen ustanymy óte qatal. Sondyqtan da sýısıd máse­le­siniń sheshimin Islam dininen izdeý tıimdi sııaqty. О́ıtkeni ózine ózi qol jumsaý – Islamda óte aýyr kúná. Bul Jaratqannyń peshenege jazǵa­nyna qarsy shyǵý. Alla taǵala «Son­daı-aq bir-birińdi (óz-ózderińdi) óltir­meńder. Shúbásiz, Alla senderge óte meıi­rimdi. Kimde-kim osy aıtyl­ǵan­dardy qasaqana istep, shekten shyǵyp, ózine hám ózgelerge qııanat jasaıtyn bolsa, biz ony shyjǵyryp azaptaý úshin alapat otqa tastaımyz. Bul Alla úshin op-ońaı» (Nısa, 29-30),  deıdi.

Negizinde, ózin ózi óltirý – kóbine asqynǵan egoısterdiń isi. Ondaılar ózgeni emes, ózin ǵana oılap, basyna túsken isten ólim arqyly azat bolýdy ǵana oılaıdy. Olar sońynda ańyrap qalatyn ata-anasyn, baýyrlaryn, et jaqyndaryn qaperine de almaıdy.

Islam dini ómirdegi qıynshylyq­tardy jaı ǵana synaqtar dep túsin­diredi, onyń artynan jaqsylyq bolatynyn uqtyrady. Bul óz kezeginde Alladan úmit úzdirmeıdi, sabyr saqtatady, ózin ózi óltirýden tyıady.

Elimizde atalǵan jaǵymsyz úr­dis­tiń beleń alýyna burynǵy ateıs­tik qoǵamnyń saldarlarynyń azaı­maı otyrǵany, qoǵamdaǵy rýhanı jutańdyq jáne Islam dininen habarymyzdyń azdyǵy áser etip otyr. Sol úshin elimizde osy baǵytta jan-jaqty zertteýler júrgizý qajettigi aıqyn kórinip tur.

Sýısıd qurbany bolǵandardyń joı­dasyz amalyna, ózine ózi qol salý­ǵa boı aldyrǵandardyń áreket­terine olardyń ata-analary, muǵalim­deri, kórshileri, birge júrgen joldas­tary jáne osynaý qaterli úrdisti aýyzdyqtaı almaǵan memleket te jaýapty. Memleket qoǵamdy sýısıd sındromynan «emdeý» isin óz deńgeıinde uıymdastyrýy qajet.

Bizdiń qoǵamda Islam dini keń taraǵan. Bul – bizdiń baǵa jetpes múm­kindigimiz. Biraq osy qolda bar áleýet­ti tıimdi paıdalaný isinde kinárat­tar bar. Osy kináratty joıý basty mindetterdiń biri bolýǵa tıis.

Iá, bizdiń ata-babalarymyz ózine ózi qol salǵandarǵa salqyn ári teris qara­ǵan. Olardyń múrdeleri bólek kó­mil­gen degen sóz bar. Basqa elderde de, máselen, Grekııada ózin ózi óltir­gen adamdardyń máıitin órtep jibe­retin bolǵan. О́tken ǵasyrlarda Eýro­panyń birqatar memleketinde ózin ózi óltirgen adamdardy dinı kóz­qaras­pen qyl­myskerler dep eseptegen eken. Bú­ginde basqasyn aıtpaǵanda, qoǵa­my­myzda sýısıdpen ólgenderge degen kózqaras aıqyn emes. Mundaı sanattaǵy qazany tabıǵı nemese túrli sebeptermen bolǵan qazamen qatar qarastyramyz.

Qaıdan engeni belgisiz, el ishinde sýı­­sıd­ke barǵandardyń janazasy shy­ǵa­­rylmaýy kerek degen sóz jıi aıty­lady. Shyn máninde, solaı ma? Olar­dyń janazalary oqylyp jatyr. Mu­ny keıbir aǵaıyn ımamdardyń sharı­ǵat talabyn buzýy dep qaraıdy. Shyn máninde, bulaı topshylaý durys emes.

QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi meńgerýshisiniń orynbasary Hasan Amanqul: «Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy shyǵarǵan «Janaza jáne jerleý rásimderi» kitabynda ózin ózi óltirgen adamnyń janazasy týraly bylaı delingen: «Adam bala­synyń óz ózine qol jumsaýy – adam­dyq turǵydan da, din turǵysynan da úlken kúná. О́ıtkeni jan – Alla­nyń adam balasyna bergen eń qasıetti amanaty. О́z ómirin qııý – sol amanatqa jasalǵan qııanat ári úlken kúná. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kóptegen hadıste ózine qol jumsaǵan adamnyń úlken kúnáǵa batatynyn, tozaqta azap shegetinin aıtqan. О́zine qol jumsaý burynǵy úmbette de tyıym salynǵan. Bir hadıste: «Sizderden burynǵy úmbetter arasynda jaralanǵan bir adam aýrýyna shydaı almaı qolyn pyshaqpen kesip, qan toqtamaı qansyrap óldi. Sonda Alla taǵala: «Qulym men bergen janymdy qoldan aldy. Men oǵan jumaqty haram (maqurym) ettim», degen. О́zin ózi óltirgen adamnyń janazasyn Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) oqymaǵandyǵy aıtylady (Múslim rıýaıat etken). Alaıda sahabalarǵa ózin ózi óltirgenge janaza namazyn oqýǵa tyıym salmaǵan. Sondyqtan burynǵy ýaqytta bizde kúnániń aýyrlyǵyn bildirý ári basqalarǵa sabaq bolý maqsatynda ózine qol jumsaǵan adamdardyń janazasy oqylmaǵan. Al búginde QMDB mundaı janazalardy kóp adam jınamaı, barynsha tezirek ótkizý kerektigin aıtady. Bul da jastarǵa jáne rýhanı óresi tómen kisilerge ǵıbrat bolary anyq», deıdi.

Qalaı desek te, qoǵamymyzda ózine ózi qol salý sındromyn boldyrmaý mańyzdy. Bul jalpyhalyqtyq mindet ekenin qaperden shyǵarmalyq.

Sońǵy jańalyqtar

Omıkron álemniń 20 memleketinen tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 00:00

Altaı úzdikteri anyqtaldy

Aımaqtar • Keshe

Bir oblys «qyzyl» aımaqta tur

Koronavırýs • Keshe

Uly dala muralary

Elorda • Keshe

Eki júlde – «egemendikterde»

Egemen Qazaqstan • Keshe

Tbılısıde top jardy

Sport • Keshe

Kardıng shabýyly

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar