Árıne, shette júrgen qazaqtyń áý deıtin saǵynyshty únin estýge, indettiń kezinde úıden shyqpaı án-kúı tyńdaýdan qalǵan kópshilik bul mádenı sharaǵa asyǵa jetti.
Qaıta osyndaı sátterde ózimizdiń ulttyq mýzykalyq aspaptardyń únin estip, bir demalyp qalatynymyz taǵy anyq. Shettegi qazaqtyń úninen dalanyń úni men rýhyn sezip, bir serpilip qalǵandaımyz. Elimizdiń ár óńirinen ulttyq ónerdi nasıhattap júrgen elge oralǵan qandastar da shaqyryldy.
Sharanyń bastalýynda «Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy» Tóraǵasynyń orynbasary Ádilbek Ybyraıymuly, oblys ákiminiń orynbasary Aızada Qurmanovalar quttyqtaýlaryn aıtyp, qatysýshylarǵa sáttilik tiledi.
– Bul – «Qasıetti Qazaq eli» halyqaralyq óner festıvali Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyna sáıkes «Qoǵamdyq kelisim salasyndaǵy memlekettik saıasatty júzege asyrý» sheńberinde ulttyq mádenıet pen dástúrlerdi damytý, sheteldegi daryndy jastardy anyqtaý jáne olardy elimizge tartý múmkindikterine oraı ótkizilýde, – deıdi Aızada Qurmanova.
Al halqymyzdyń qoldanbaly qolóneri nomınasııasynyń jeńimpazdary Anar Juraǵat, Tolǵanaı Jolaqova, reseılik Artyqbaı Smaǵulov, ózbekstandyq Álibek Nyshanbaevtar ózderi jasaǵan túrli buıym, zattarymen kórmege qatysty. О́zbekstandyq Jarasqan Merzamýratov, Mońǵolııadan kelgen Danagúl Isahýl, Shamshyraq Haýtaılar músháıra jeńimpazdary atansa, Orynbordan kelgen Áıgerim Nurlanqyzy termeniń árbir sózin kórermenge kóneden jetkizip, tógiltip bir oı sala bildi.
– Biz bul shaqyrýdy qýana qabyl aldyq. Ánimizdi, jyr-termemizdi atamekendegi qazaqqa, elge jetkizgenshe asyqtyq. Kelgen kúni uly Abaı atamyzdyń eskertkishine taǵzym ettik. Bizdi Estaı atyndaǵy mádenıet saraıyndaǵy saltanatty ashylý rásimi qatty tolqytty, – deıdi Á.Nurlanqyzy.
Áıgerimmen birge elge oralǵan qandastardyń ul-qyzdary Bazarbaı Azamat, Seıitqul Baqtııar, Sátjan Klashanuly da jyr-termelerin naqyshyna keltirip tamasha oryndaı bildi. Qytaıdan kelgen Mákesh Erlan, Saılaýbek Qýatbergen, mońǵolııalyq Smaıyl Shuǵa, máskeýlik Temirlan Toqtarbaıulynyń aıtqan ánderi de áýelep zor saǵynyshymen esimizde qaldy.
Túrkııalyq Gúlbýsa Shendýran «Vokal» nomınasııasy boıynsha festıvaldyń bas júldesin jeńip aldy. Ol Ankaradaǵy memlekettik konservatorııanyń opera synybynda oqıdy. О́tkenniń mýzykalyq qazynasyn, dástúrli jolyn jalǵastyrǵan ánshiler, kúıshiler, termeshiler mýzykalyq aspaptarynyń ún-áýenderimen jetkizip, salt-dástúr sabaqtastyǵynyń murasy máńgilik ekenin pash etti. Bul kúni sheteldegi qandastar arasynda jıi aıtylatyn jyr-termeler, án-kúıler kóbirek oryndaldy. Tyńdap otyryp, kóne, eski áýender kóshine qalaı ilesip ketkenińdi ańǵarmaı da qalasyń.
Ár tarapta, shetelde turyp jatqan qandastarymyzdyń án, kúı, terme, qolóner arqyly jetkizgen elge, jerge degen saǵynyshy – atamekendegi qazaqtyń birligi men patrıotızmimen qosylyp, bir tilek ústinde ekenin de baıqaısyz.
Jalpy, «Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy» oblystyq fılıalynyń basshysy, «Otandastar qorynyń» qandastardy aqparattyq qoldaý ortalyǵynyń meńgerýshisi Bolat Zaýyttyń aıtýynsha, bizdiń oblys ortalyǵynda alǵash ret ótkizilgen bul halyqaralyq festıval – elimizde jyl saıyn uıymdastyrylatyn dástúrli mádenı shara. Festıval Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń tikeleı qoldaýymen, «Otandastar» qory men «Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń» uıymdastyrýymen ótip keledi. Bizdiń óńirde ótken sharaǵa oblys ákimdigi, oblystyq mádenıet, tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasy, qalalyq mádenıet jáne tilderdi damytý bólimi qoldaý kórsetken. Qorytyndy shara barysynda «Qasıetti Qazaq eli» halyqaralyq óner festıvaliniń Gran-Prı ıegerleri men júldegerlerine úsh atalym boıynsha arnaıy medaldar, dıplomdar men qarjylaı syılyqtar tabys etildi.
– Al basty maqsat – sheteldegi daryndy qazaq jastarynyń qolónerdi, sóz ónerin, termeshilik dástúrdi meńgerýdegi shyǵarmashylyq sheberlikteri arqyly olardyń otansúıgishtik, rýhanı, ulttyq naqyshta jasalǵan buıymdaryn, kádesyılaryn, óleńder men oryndaýshylyq sheberligin atamekenge jetkizý. Eń bastysy, shetelderdegi qandastardyń elge oralýyna, qazaq jastaryn elimizdiń ýnıversıtetteri men óner kolledjderinde kásibı bilim alýyna múmkindik berip, jol ashý, – deıdi B.Zaýyt.
Iаǵnı sheteldegi daryndy qazaq jastaryna rýhanı jáne materıaldyq turǵydan qoldaý kórsetý. Sonymen qatar qandastarymyzdyń alys shetelderde tursa da, birtutastyǵy men otansúıgishtigin keńinen nasıhattaý kózdelgenin uqtyq.
Festıvalda termeshiler men dástúrli án oryndaýshylar, jazba aqyndar men halyqtyń qoldanbaly qolóner buıymdarynyń sheberleri arasynda ótip, úzdik týyndylary kórermenderge kórsetildi. Túrli buıym men kádesyılarǵa toly kórmede qylqalam sheberleriniń qolynan shyqqan san alýan polotnolar ilindi. Kórmeden kóshpendi qazaqtyń tutynǵan zattaryn, kıgen kıimderin kóresiz.
Jarq-jurq etken órnekteri bar kóne sháýgim sývenırin kórmeden satyp alyp, qolónershiniń sheberligine qaıran qalyp, shettegi qazaq óneri aman bolsyn dep kúnde qarap júrmiz.
