О́ner • 19 Qazan, 2021

Alystaǵy aǵaıynnyń óner týyndylary – atamekende

97 ret kórsetildi

Pavlodarda elimizdegi «Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy» oblystyq fılıalynyń bastamasymen 14-15 qazan kúnderi «Qasıetti qazaq eli» halyqaralyq óner festıvali bolyp ótti. El Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan rýhanı-mádenı sharaǵa Túrkııa, Mońǵolııa, Reseı, Qytaı, О́zbekstan sııaqty alys jáne jaqyn shetelderde turatyn 40-tan astam qandas otandas qatysty.

Árıne, shette júrgen qazaq­tyń áý deıtin saǵynyshty únin estýge, indettiń kezinde úıden shyqpaı án-kúı tyńdaýdan qalǵan kópshilik bul mádenı sharaǵa asyǵa jetti.

Qaıta osyndaı sátterde ózi­mizdiń ulttyq mýzykalyq aspap­tardyń únin estip, bir demalyp qalatynymyz taǵy anyq. Shettegi qazaqtyń úninen dalanyń úni men rýhyn sezip, bir serpilip qalǵandaımyz. Elimizdiń ár óńiri­nen ulttyq ónerdi nasıhattap júr­gen elge oralǵan qandastar da shaqyryldy.

Sharanyń bastalýynda «Dú­­nıe­júzi qazaqtary qaýym­das­tyǵy» Tóraǵasynyń orynbasary Ádilbek Ybyraıym­uly, oblys ákiminiń orynbasary Aızada Qurmanovalar quttyqtaý­laryn aıtyp, qatysýshylarǵa sáttilik tiledi.

 – Bul – «Qasıetti Qazaq eli» ha­lyqaralyq óner festıvali Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyna sáı­kes «Qoǵamdyq kelisim sala­syn­daǵy memlekettik saıasatty júzege asyrý» sheńberinde ult­tyq mádenıet pen dástúrlerdi damytý, sheteldegi daryndy jas­tardy anyqtaý jáne olardy elimizge tartý múmkindikterine oraı ótkizilýde, – deıdi Aızada Qurmanova.

Al halqymyzdyń qoldan­baly qolóneri nomınasııasynyń je­ńim­pazdary Anar Juraǵat, Tol­ǵanaı Jolaqova, reseılik Artyq­baı Smaǵulov, ózbek­stan­dyq Álibek Nyshan­baevtar ózderi jasaǵan túrli buıym, zattary­men kórmege qatysty. О́zbekstandyq Jaras­qan Merzamýratov, Moń­­­ǵolııadan kelgen Danagúl Isa­hýl, Shamshyraq Haýtaılar mú­sháı­ra jeńimpazdary atan­sa, Oryn­bordan kelgen Áıgerim Nur­lan­qyzy termeniń árbir sózin kórer­menge kóneden jetkizip, tógiltip bir oı sala bildi.

– Biz bul shaqyrýdy qýana qabyl aldyq. Ánimizdi, jyr-termemizdi atamekendegi qazaqqa, elge jetkizgenshe asyqtyq. Kel­gen kúni uly Abaı atamyz­dyń eskertkishine taǵzym ettik. Bizdi Estaı atyndaǵy mádenıet saraıyn­daǵy saltanatty ashylý rásimi qatty tolqytty, – deıdi Á.Nur­lanqyzy.

Áıgerimmen birge elge oral­ǵan qandastardyń ul-qyz­­dary Bazarbaı Azamat, Seıit­q­ul Baqtııar, Sátjan Klas­hanuly da jyr-termelerin naqy­shy­na keltirip tamasha oryndaı bildi. Qytaıdan kelgen Mákesh Erlan, Saılaýbek Qýat­bergen, mońǵolııalyq Smaıyl Shuǵa, más­keýlik Temirlan Toqtar­baı­uly­nyń aıtqan ánderi de áýelep zor saǵynyshymen esimizde qaldy.

Túrkııalyq Gúlbýsa Shendýran «Vokal» nomınasııasy boıynsha festıvaldyń bas júldesin jeńip aldy. Ol Ankaradaǵy mem­lekettik konservatorııanyń opera synybynda oqıdy. О́t­ken­niń mýzykalyq qazynasyn, dástúrli jolyn jalǵastyrǵan ánshiler, kúıshiler, termeshiler mýzykalyq aspaptarynyń ún-áýenderimen jetkizip, salt-dás­túr sabaqtastyǵynyń murasy máńgilik ekenin pash etti. Bul kúni sheteldegi qandastar arasynda jıi aıtylatyn jyr-ter­meler, án-kúıler kóbirek oryn­daldy. Tyńdap otyryp, kóne, eski áýender kóshine qalaı ilesip ketkenińdi ańǵarmaı da qalasyń.

Ár tarapta, shetelde turyp jatqan qandastarymyzdyń án, kúı, terme, qolóner arqyly jetkizgen elge, jerge degen saǵynyshy – atamekendegi qazaq­tyń birligi men patrıo­tızmimen qosylyp, bir tilek ústinde ekenin de baıqaısyz.

Jalpy, «Dúnıejúzi qazaq­tary qaýymdastyǵy» oblys­tyq fılıalynyń basshysy, «Otan­dastar qorynyń» qandas­tardy aqparattyq qoldaý ortaly­ǵynyń meńgerýshisi Bolat Zaýyt­tyń aı­týynsha, bizdiń oblys orta­ly­ǵynda alǵash ret ótkizilgen bul halyq­aralyq fes­tıval – elimizde jyl saıyn uıymdastyrylatyn dástúrli máde­nı shara. Festıval Aq­parat jáne qoǵamdyq damý mı­­nıstr­liginiń tikeleı qoldaýy­­­men, «Otandastar» qory men «Dúnıejúzi qazaqtary qaýym­­dastyǵynyń» uıymdastyrýy­men ótip keledi. Bizdiń óńirde ótken sharaǵa oblys ákimdigi, oblystyq mádenıet, tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasy, qalalyq mádenıet jáne til­derdi damytý bólimi qoldaý kór­setken. Qorytyndy shara bary­synda «Qasıetti Qazaq eli» halyqaralyq óner festıvaliniń Gran-Prı ıegerleri men júlde­ger­lerine úsh atalym boıynsha arnaıy medaldar, dıplomdar men qarjylaı syılyqtar tabys etildi.

– Al basty maqsat – sheteldegi daryndy qazaq jastary­nyń qolónerdi, sóz ónerin, terme­shilik dástúrdi meńgerýdegi shyǵar­ma­shylyq sheberlikteri arqyly olar­dyń otansúıgishtik, rýhanı, ulttyq naqyshta jasalǵan buıym­daryn, kádesyılaryn, óleńder men oryndaýshylyq sheberligin atamekenge jetkizý. Eń bastysy, shetelderdegi qandastardyń elge oralýyna, qazaq jastaryn elimizdiń ýnıversıtetteri men óner kolledjderinde kásibı bilim alýyna múmkindik berip, jol ashý, – deıdi B.Zaýyt.

Iаǵnı sheteldegi daryndy qazaq jastaryna rýhanı jáne materıaldyq turǵydan qol­daý kórsetý. Sonymen qatar qandas­tarymyzdyń alys shetelderde tursa da, birtutastyǵy men otansúıgishtigin keńinen nasıhattaý kózdelgenin uqtyq.

Festıvalda termeshiler men dástúrli án oryndaýshy­lar, jaz­ba aqyndar men halyq­tyń qol­dan­baly qolóner buıym­dary­­nyń sheberleri arasynda ótip, úz­dik týyndylary kórer­mender­ge kórsetildi. Túrli buıym men káde­syılarǵa toly kórmede qyl­­qalam sheberleriniń qolynan shyq­qan san alýan polotnolar ilindi. Kórmeden kóshpendi qazaq­tyń tutynǵan zattaryn, kıgen kıimderin kóresiz.

Jarq-jurq etken órnekteri bar kóne sháýgim sývenırin kór­me­den satyp alyp, qolóner­shi­niń sheberligine qaıran qalyp, shet­tegi qazaq óneri aman bolsyn dep kúnde qarap júrmiz.

Sońǵy jańalyqtar

Qarsylasyn 7 raýnd boıy sabady

Kásipqoı boks • Búgin, 10:32

Indonezııada jer silkindi

Álem • Búgin, 09:32

Úshinshi jeńilis

Jekpe-jek • Búgin, 09:02

Josparyn joqqa shyǵardy

Kásipqoı boks • Keshe

Kópirden sekirip ólmek boldy

Aımaqtar • Keshe

Úzdik ondyqta Golovkın joq

Kásipqoı boks • Keshe

Mektep oqýshysy mert boldy

Aımaqtar • Keshe

Jekpe-jeksiz ótken alǵashqy jyl

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar