Jańa jaǵdaıdaǵy jahandyq qaterler

Pandemııa sıfrly transformasııaǵa jol ashty

Amerıkalyq ǵalymnyń aı­týyn­sha, qazir álemdik ekono­mı­kadaǵy negizgi prosester Azııa qurlyǵyna oıysyp otyr. Ras, pandemııa sary qurlyqtan ta­raǵanymen sońǵy eki jylda óńirde basym salalar boıyn­sha ındýstrııalyq dúmpý baı­qalady. Demek aldaǵy ýaqytta dú­nıe­júzilik ekonomıkanyń arhı­tektýrasyn qaıta qurylymdaý prosesi kútip turǵanyn ańǵarýǵa bolady deıdi ekonomıst.

«Bul ózgeristiń barlyǵy kóz aldy­myzda oryndalyp ja­tyr. Atap aıtqanda, qazir ekonomı­kanyń basym baǵyttary men qoǵamda sıfrly úderisterdiń qarqyn alǵanyn baıqap otyrmyz. Pandemııa osy ózgeristerdiń adam ómirine jyldam engizilýine áser etti. Aıtalyq, gıbrıdti jáne qashyqtan jumys isteý túrleri, sıfrly tehnologııany qamtıtyn alýan túrli qyzmetter, elektrondy kommersııa, telekonferensııalar, sondaı-aq densaýlyq saqtaý salasyndaǵy jáne basqa da kóptegen saladaǵy qyzmetter onlaın formatta usynylyp, bul qalypty qubylysqa aınaldy. Onyń artyqshylyǵy sol, pandemııa dáýirinde bul jańa múmkindikterge jol ashyp otyr», dedi M.Spens. Halyqaralyq sarap­shynyń piki­rine súıensek, ási­rese búgingi tehnologııalyq úr­dis­ter damyǵan zamanda densaý­lyq saqtaý júıesi men bıomedısına qyzmetteri baǵytynda­ǵy sapanyń artýy úl­ken jańa­lyq. Tutastaı alǵanda, tyń teh­nologııalar adamzatqa qo­l­­ǵabys etip, órkenıetti qoǵam qu­rý­­­daǵy bastamalarǵa serpin be­redi.

Zııandy qaldyq azaımaı tur

Alaıda kún tártibinde turǵan taǵy bir mańyzdy másele bar. ­Bul jahandyq klımattyń ózge­rýi. Eger de álem elderi dástúrli qýat kózderinen birjolata bas tar­­typ, ekologııalyq taza energe­tı­kaǵa basymdyq bermese, taıaý bo­lashaqta ornyqty damý kór­set­kishterine qol jetkizý qıyn­daı túsedi degen oıyn jetkizdi Nobel syılyǵynyń laýreaty.

«Damýshy elderge barǵan saparlarymda olardyń energııa quraýshy júıeleri kó­mir oty­ny sekildi paıdaly qaz­balarǵa táýeldi ekenin baıqa­dym. Álbette, munyń barlyǵy atmosferaǵa taraıtyn kómir­teginiń joǵarylaýyna áser etedi. Osydan 10 jyl buryn kún energetı­kasy negizgi qýat kó­zi re­tinde qa­ras­tyrylmaǵany bel­gili. Sebebi balama energııa kóz­­derin paıdalanýdyń úlesi az bo­latyn. Biraq ta bul naryqty 2010 jyldan bastap 2020 jylǵa deıingi aralyǵyn taldaıtyn bol­­­saq, balama energııa kózderin ın­vestısııalaýdaǵy qurylymdyq ózgeristerdi baıqaımyz. Osyǵan qaramastan bul baǵytta áli de kóp jumys isteý kerek. Nege de­seńiz, jyl sanap atmosferaǵa ta­raıtyn zııandy qaldyqtyń kó­lemi ulǵaıyp barady. Máselen, 2018 jyldyń ózinde aýaǵa 35 mlrd tonnaǵa deıin kómirtegi ta­raǵan. О́kinishke qaraı, bul kór­setkish tómendemeı tur», dedi amerıkalyq ekonomıst.

Shynaıy málimetter berilýge tıis

Ǵalym aıtqandaı, álem elderi qorshaǵan ortanyń lastanýyna baılanysty shynaıy derektermen bólisýi tıis. Jahandyq klımat máselesin aýyzdyqtamaı ekonomıkalyq órleý týraly aıtý­dyń ózi artyq deıdi sarapshy.

«Pandemııa aýadaǵy zııandy zat­tardyń mólsherin sál de bol­sa tejeıdi dep boljanǵan edi. Alaıda odan mardymdy ná­tı­je bolǵan joq. Sol sebepti qys­qa ýaqytta durys jolǵa turý qıyn­ǵa soǵady dep oılaımyn. Eger de postpandemııalyq kezeńde ja­handyq ekonomıkanyń úlesi 3%-ǵa artsa, onda jaǵdaıdy retteýge múmkindik bar. Árıne, ekonomıkasy damyǵan elderdiń bul kórsetkishke jetýi ekitalaı. Dese de Ortalyq Azııa elderi men Qy­taıdyń bul mejege jetýge qaý­qary jetkilikti dep oılaımyn. Tipti ósim 8%-ǵa ulǵaıýy da ǵa­jap emes. Iаǵnı maqsat 2040 jyl­ǵa qaraı kómirtektiń kólemin ­14 gı­ga­tonnaǵa nemese mıllıard­qa azaı­tý bolsa, onda durys esep jasaı bilý qajet. Sonda ǵana CO2-niń jahandyq ekonomıkadaǵy úle­sin baıqaımyz. Osy arqyly zııan­dy qaldyqtyń kólemin jylyna 7%-ǵa azaıtýǵa jol ashylady. Bul óte úlken kórsetkish. Son­dyqtan atalǵan máselege kelgende ádiletti bolyp, jaǵdaıǵa obektıvti túrde qaraǵan jón», dedi M.Spens.

Aımaqtaǵy azyq-túlik qaýipsizdiginiń kepili

Sheteldik ǵalymnyń sózin otan­dyq sarapshylar da qýattap otyr. Máselen, Sáken Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıka­lyq ýnıversıtetiniń basqarma tór­aǵasy Qaırat Aıtýǵanovtyń aıtýynsha, adamzat klımattyń ózgerýin tolyǵymen toqtata almaıdy. Alaıda halyqaralyq qaýymdastyqtyń aýyr ekologııa­lyq apattardyń aldyn alý úshin temperatýranyń ósýin tejeýge múmkindigi bar dep sanaıdy.

«Jahandyq klımattyń qu­by­­­lýynyń sebebi – atmosfe­ra­daǵy kómirqyshqyl gazy (SO2) konsentrasııasynyń joǵary­laýynda jatyr. Jerdiń ortasha jyldyq temperatýrasynyń jo­ǵarylaýy 0,75 gradýsty qurasa, keıbir óńirlerde onyń kórsetkishi áldeqaıda joǵary. Sondyqtan keıbir elder qatty ystyqtan, taǵy basqalary qatal qysqy mezgilden zardap shegip, bul azyq-túlik qaýipsizdigin qamtýǵa shynaıy qaýip tóndirýde. Boljamdarǵa sáıkes, álemde temperatýranyń 1°S-qa kóterilýi bıdaı, kúrish jáne júgeri ónimdiliginiń 10%-ǵa quldyraýyna ákeledi.

Qazaqstan aýmaǵynyń 75%-y ekologııalyq turaqsyzdyq táýe­­kel­derimen betpe-bet kelýi múm­­kin. Bul Ortalyq Azııadaǵy azyq-túlik qaýip­sizdigine jaýapty eli­miz úshin aıtar­lyqtaı prob­lema­lar týdyrýy da ǵajap emes», dedi Q.Aıtýǵanov.

Ormandy molaıtýdyń mańyzy zor

Qazaqstan parnıkti gaz­dyń kólemin azaıtý men kómirtek­tiń beıtaraptylyǵyna jetýge baılanysty mindettemelerdi qa­­byldaǵandyqtan osy baǵytta agro­­tehnıkalyq ýnıversıtet bir­qatar jumysty qolǵa alypty.

«Birinshiden, elimizdiń aýma­ǵynda ormandy jerlerdi ul­ǵaı­týǵa kóńil bólgenimiz abzal. Muny aǵash jáne buta tu­qym­daryn jersindirip, jedel ósirip jáne damytatyn tıimdi tehnologııalardyń kómegimen, sondaı-aq tabıǵı jáne antro­po­gendik qaýipterdiń týyndaý táýekelin baqylaý men baǵa­laýdyń zamanaýı ádisteri arqyly ormandardyń tozýyn azaıtyp, órtten qorǵaýǵa bolady.

Qazaqstanda orman búkil aýmaq­tyń 4,6%-yn nemese 12,9 mln gektar jerdi alyp jatyr. Or­man jamylǵysynyń 0,4%-ǵa ul­ǵaıýy qosymsha 2,9 mln tonnaǵa deıin kó­mirtektiń tómendeýine sep­tigin tıgizedi. Bul jumys Pre­zıdenttiń 5 jyl ishinde eli­mizde 2 mlrd-qa deıin aǵash otyrǵyzýǵa baılanysty tapsyrmasy aıasynda júzege asýda.

Ekinshiden, topyraq qunar­ly­lyǵyn saqtap, arttyratyn jáne jańa organıkalyq tyńaıtqysh­tar alýǵa qatysty, sol sekildi aýyl­sharýashylyq ónimderin ón­dirýde kómirtektiń eń tómengi shy­ǵaryndysyn qamtıtyn is-sharalar keshenin pysyqtaý (karbon fermalaryn uıymdastyrý modeli) boıynsha zertteýler júrgizilýde.

Úshinshiden, seleksııalyq pro­seste bıotehnologııanyń za­ma­­naýı ádisterin qoldanyp, bıo­­tı­kalyq jáne abıotıkalyq stress faktorlarǵa tózimdi ja­ńa suryp­tardy alý arqyly aýyl­sharýashylyq daqyldarynyń ónim­diligin arttyrý qajet», dedi ýnıversıtet basshysy.

Buǵan qosa oqý ornynyń bastamasymen geoaqparattyq júıeler men Jerdi qashyqtan zondtaý teh­nologııalaryn qoldaný arqy­ly aýyl sharýashylyǵy ósimdik­te­riniń jaı-kúıine jáne damýyna aýqymdy monıtorıng júr­­gizilip jatyr. Odan bólek, tabıǵı-klımattyq jaǵdaılardyń ózgerýin eskerip, keshendi model­deýdiń jáne ónimdilikti bol­jaý­­dyń jańa tásilderi iske asyrylýda.