Aımaqtar • 10 Qarasha, 2021

Jaıyqta tildiń jaıy qalaı?

79 ret kórsetildi

Batys Qazaqstan oblysy turǵyndary­nyń 92 paıyzy mem­le­ket­tik tildi meńgergen. Jaqynda júrgizil­gen áleýmettik zertteý nátıjesin jarııa etken oblystyq tilderdi damytý basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Svetlana Ǵanıeva osylaı dep málimdedi.

О́ńirde qazaqtardyń úlesi 80 paıyzdy quraıdy. Al joǵa­rydaǵy kórsetkish jumsartyp aıtqanda «qaǵaz júzinde ǵana bar jetistik» emes pe? Sońǵy kezde elimizde memlekettik til­diń qolda­nysyna baıla­nys­ty birneshe jaǵymsyz oqıǵa bol­dy. Kórshi memleket «Qazaq­stan­da orys tiline qysym ja­sa­ǵan» birneshe tulǵany persona non grata jarııalap, el aýma­ǵyna kirýine tıym saldy. Laýa­zymdy tulǵalar birneshe má­limdeme jarııalap, BAQ betin­de qyzý talqylaý júrdi. Mine, osy jaǵdaılar Reseı Fede­ra­sııasynyń 5 gýbernııasymen shek­tesetin Batys Qazaqstan oblysyna qalaı áser etti?

– Joq, bizdiń óńirde memle­kettik til saıasaty jospar boıynsha júrip keledi. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń «Qa­zaq­stan Respýblıkasyndaǵy til saıasatyn iske asyrýdyń 2020-2025 jyl­darǵa arnalǵan memlekettik baǵ­dar­lamasy» bar. Elbasynyń «Bola­shaq­qa baǵ­dar: rýhanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» at­ty maqa­la­laryndaǵy ulttyq sana, úshtil­dilik jáne latyn álip­bıine kóshý talaby, ult­tyq qundylyqtardy saqtaý baǵy­tyndaǵy máseleler de basty nazarymyzda. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Táýelsizdik bá­rinen qym­bat» atty maqalasynda: «Mem­le­kettik tildi bilý – Qazaq­stan­nyń ár­bir azamatynyń paryzy. Mindeti dep aıtý­ǵa bolady» de­gen edi. Endeshe qazaq tili­­niń barlyq salada damyp, ulttyq birlik­tiń ustyny bolýy úshin kún saıyn eń­bek etip kelemiz, – deıdi bizdiń kú­digi­mizdi seıiltip Svetlana Ǵanıeva.

Kóp keshikpeı El Táýel­siz­diginiń 30 jyldyǵyn atap ótkeli otyrmyz. Alys­qa barmaı-aq dál osy 30 jyl bederine qa­rasaq, Batys Qazaqstan oblysynda til saıasatynda qansha ózgeris boldy! Qara­kózi 10 paıyzdan aspaıtyn Oral qalasy adam tanyǵysyz ózgerdi. Búginde óńirde jumys istep turǵan 372 bilim ordasynyń 68%-y memlekettik tilde qyzmet etedi eken.

«Biz memlekettik tildi oqyp-úıre­nemiz degen nıeti bar adam­ǵa barlyq jaǵ­daıdy jasap qoı­dyq. Sonyń nátı­jesinde soń­ǵy úsh jyl ishinde 4 myńǵa jýyq adam tegin til kýrsyn támam­dady. Qazaq tiliniń ult­aralyq qarym-qatynas qura­ly retindegi mańyzyn nasıhattaý úshin «Memleket­tik til – táýelsizdik sımvoly», «Me­niń Otanym – Qazaq Eli» jáne «Maqal – sózdiń máıegi» baı­qaýlaryn, «Tilge qurmet – el­ge qurmet» chellendjin, «Men qazaqsha sóıleımin» aksııa­syn uıym­dastyrdyq. Osy sha­ra­larǵa 500-den astam ózge ult ókil­i qatysty», deıdi Svet­lana Ǵanıeva.

Bıyl Batys Qazaqstan ob­lys­tyq til­derdi damytý bas­qarmasy janynan «SóıleTime» klýby ashylǵan eken. Onyń da maqsaty – qazaq tilin jetil­dir­gisi kelgen ózge etnos ókilderine kó­­­mek­­tesý, qazaq tilin grammatıkasyz, tur­­mystyq deńgeıde aýyzeki sóıleýge úıretý. Klýb músheleri halyqqa qyzmet kór­se­tý oryndarynda – kitapha­na, ashana, shashtaraz, vokzal, emhanalarǵa baryp, er­kin suhbat júrgizip, qyzyq táji­rıbe jasaǵan. Osyndaı 14 suh­bat­tyń beınerolıgi daıyn­da­lyp, áleý­mettik jelilerde ­ja­rııalandy. Túrli áleý­mettik nysandarǵa baryp, halyq­qa mem­lekettik tilde qyzmet kór­setý qajet­tigin nasıhattaǵan «SóıleTime» klýby músheleri túrli ult ókilderinen quralǵan. Sondyqtan da olardyń qazaq tilin damytý týraly talap-tilegi oń qabyldanǵan.

Reseı Federasııasy demek­shi, ol el­de turatyn qazaq dıasporasy ókil­derimen ádebı-mádenı baılanys sońǵy jyldary júıeli jolǵa túsken. Re­seı qazaqtarynyń ulttyq bire­geıligin saqtaý, rýhanı já­ne tarıhı-mádenı murany nyǵaıtý, sondaı-aq olarǵa ana tilin úırenýde ádistemelik jáne uıym­­dastyrýshylyq qol­­daý kórsetý maq­sa­tynda Altyn kópir halyqaralyq fes­­tı­vali birneshe jyldan beri uıym­das­tyrylyp júr.

Bıyl osy sharaǵa Reseı Fe­dera­sııasynyń Samara, Sara­tov, Orynbor, Qorǵan oblys­tarynan qazaq jastary shaqy­rylǵan edi. Atajurtqa aıaq bas­qan qyz-jigitter jergilikti lıngvıst ǵa­lymdarmen, ólke­tanýshylarmen, qol­óner baǵy­tynda qyzmet etetin kási­bı ma­mandarmen, oraldyq jas­tar qoǵam­dyq uıymdary kósh­­bas­shylarymen kez­desip, túr­li taqyryptyq sharalarǵa qa­tys­ty. Festıval aıasynda olar oblys aýma­ǵyndaǵy tarıhı-má­denı nysan­darǵa saıahat jasap, ulttyq aspaptar, ulttyq bı, ulttyq sándik-qoldanbaly óner haqynda sheberlik sabaqtary ótti.

Sonymen qatar 2021 jyldyń naý­ryz aıynan bastap ana tilin meńgerýge nıet bildirgen Reseı Federasııasynda turatyn qa­zaq dıasporasy ókilderine onlaın 100 saǵat, oflaın 8 saǵat kóle­minde qazaq tilinen A2 deń­geıinde 25 adamǵa arnalǵan tegin sabaq júrgizilgen.

Mine, munyń bári Batys Qazaq­stan obly­synda mem­­leket­­­tik tildi damy­tý isi shekara syr­tyn­daǵy qan­das­­tarymyzdy da qamtyp jat­qanyn kórsetedi.

О́ńirde memlekettik mekemeler 2006 jyldan bastap qazaq tilinde is júrgizýge kóshken bo­latyn. Qazir oblys boıyn­sha qujat aınalymyndaǵy mem­lekettik tildiń úlesi 2021 jyl­dyń 3-toqsanynda 96 paıyzdy quraǵan.

Til saıasatynyń mańyzdy baǵy­ty­nyń biri – ulttyq onomastıka. Egemen­dikke qol jet­kizgen 1991 jyldan bú­ginge deıin óńirde ıdeologııalyq tur­ǵydan eskir­gen nemese mán-maǵy­nasyn joǵalt­qan 5 aýdan, 95 eldi meken, 1726 kóshe ataýy óz­ger­tilgen! Oral qala­syn­daǵy 832 kóshe­niń 627-si (75%) ulttyq reńkte.

– Oral qalasynda jeke­le­gen azamattar tarapynan mem­lekettik tildiń qol­da­­­nylýyna baılanysty ta­lap-tilek bolsa, qalaı qabyl­da­nady? Bul má­selede daý-damaı týyndaǵan joq pa? – dep sura­dyq biz ob­lystyq til basqar­masy basshy­synan.

– Bul máseleni biz Batys Qazaqstan oblysynyń Kásip­kerler palatasymen birlesip sheship kelemiz. Palata men til basqarmasy arasynda áriptes­­tik jóninde 5 jylǵa memorandým­ǵa qol qoıylǵan bolatyn. Son­dyqtan jekelegen azamattar, «Til ınspeksııasy» músheleri anyqtaǵan kemshilikter bolsa, ony joıýǵa Kásipkerler pa­latasy tikeleı aralasady. «Qa­zaqstan Respýblıkasyndaǵy til týraly» zańy­nyń 21-ba­bynyń oryndalýy da uda­ıy baqylanýda. «Til ıns­pek­­sııa­synyń» da negizgi maq­saty kásip­ker­lerdiń ­aıybyn ashý emes, til zańy bu­zylǵan jer­de úkimettik emes me­ke­me­­lerge, kásiporyndar men qala tur­ǵyn­daryna aqparattyq jáne ádisteme­lik kó­mek berý, aq­parattyq-nasıhat­tyq ju­mys júrgizý arqyly memlekettik til­­­diń qoldanylý aıasyn ke­ńeıtýge jáne qazaq­­sha tildik or­tany damytýǵa yqpal etý, – deıdi Svetlana Ǵanıeva. Bıyl oral­dyq «Til ınspeksııa­sy» eriktiler toby oblys orta­lyǵynda ornalasqan 300-ge jýyq nysanǵa ádistemelik kó­mek kór­setip, kemshilikterdi túzetý maq­­­satynda eskertý hat, jadynamalar tarat­qan.

Uly oıshyl Shákárim Qu­daı­berdi­uly­nyń bir shyǵar­ma­synda: «Támam jan­nyń minin aıt, Jalǵan aıtpaı shynyn aıt, Aıap, ishiń jylyp aıt – Adamdy bastyr ilgeri» deıtin joldar bolýshy edi. Shynynda da kózge túsken kemshilik, min týraly aıaý­shylyqpen, ishiń jylyp otyryp aıtylsa, onyń áseri de bólek bolady eken.

 

Batys Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Sal-seriniń sońy

Qazaqstan • Keshe

Jazda lager jetispeıdi

Qoǵam • Keshe

Alash ardaqtysyn túrki álemi ulyqtady

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Bizdiń Saıyn

Ádebıet • Keshe

Shavqat jeńiske jetti

Sport • Keshe

Maǵjannyń qarasózderi

Ádebıet • Keshe

Saf aýadaǵy serýen

Egemen Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar