Aımaqtar • 18 Qańtar, 2022

Ákimder sheshpegen másele áleýmettiń ashý-yzasyn týǵyzady

131 ret kórsetildi

Elimizdiń ekonomıkalyq-álýmettik damýyna qatysty atqarylatyn ister jańa baǵytqa oıysqany anyq. Osy tusta aımaqtardaǵy qordalanǵan máselerdiń de bar ekenin aıtýymyz kerek. Onyń ishinde jergilikti atqarýshy organdar men buqara halyqtyń arasyndaǵy ózara baılanystyń tıisti deńgeıde bolmaýynyń saldarynan áleýmettiń ashý-yzasyn týǵyzatyn jaǵdaılardyń jıi kezdesetini jasyryn emes.

Mundaı ótkir máseleniń kún tártibine shyqqanyn jaqynda ǵana Memleket Basshysy Qasym-Jomart Toqaev atap aıtqan bolatyn. «Memlekettik basqarý salasy keshendi reformalaýdy qajet etedi. Kadrlyq áleýettiń tómendigin, formalızmdi, jemqorlyqty jáne kadr turaqtamaýyn moıyndaý kerek. Sondyqtan halyqtyń memlekettik bılik ınstıtýttaryna senimi tómen» degen Prezıdent  aımaqtardy damytý barysynda teńsizdiktiń oryn alǵanyna da erekshe toqtaldy. «Jasyratyny joq, kóbine keı óńirdi qoldaý deńgeıi turǵyndardyń naqty suranysyna emes, naqty bir ákimniń «salmaǵyna» baılanysty. Bul damýdaǵy teńgerimsizdikke jáne azamattardyń narazylyǵyna ákeledi» degen Qasym-Jomart Toqaev qalyptasqan jaǵdaıdy retteý úshin Úkimet pen ákimderdiń elmen etene jumys istep, halyq únine qulaq asýdy taǵy da mindettedi. Demek, aımaqtaǵy áleýmettik problemalardyń sheshilýine áýelden jaýapty bolyp kelgen ákimder korpýsy endi jańa júıedegi jumysyn qordalanǵan máselerdi sheshýden bastaýy tıis.

О́kinishke qaraı, aımaqtarda jyldar boıy jınalyp qalǵan kúrdeli jaǵdaılar bar. Onyń ishinde jergilikti atqarýshy bıliktiń tikeleı aralasýymen sheshiletin másele shashetekten bolmasa da, jetkilikti. Al dál osy kepten Almaty oblysy da arylmaı turǵany ókinishti. Sondaı mysaldyń birin Almaty qalasynyń irgesindegi Besaǵash aýylynyń turǵyndarynyń janaıqanynan kórýge bolady. Aýyz sý zardabyn ábden tartqan turǵyndar byltyr Talǵar – Almaty tas jolyn jabýǵa deıingi áreketke bardy. Aǵaıyn bul isteriniń zańǵa qaıshy ekenin bile tura, basqa amaldary qalmaǵanyn aıtady. Iаǵnı, aýyz sý tapshylyǵy taý etegindegi aýyldyń negizi máselesine aınalyp ketken. Ásirese, jaz aılarynda bir jutym taza sýǵa zar bolǵan halyq sońǵy 3 jyl boıyna aýdan ákimdiginiń tabaldyryǵyn tozdyrǵanymen is bir taban bolsa da ilgeri jyljymaǵan. Odan beri Talǵar aýdanynda úsh ákim aýysyp úlgeripti. Osy aýyldyń turǵyny Almagúl Qurmanbaeva jyl saıyn qaıtalana bergen problemadan ábden mezi bolǵan turǵyndar joldy jabýǵa deıin barǵanyn aıtady. Sondaı-aq, besaǵashtyqtardy jergilikti bıliktiń «aýyz sý aýyldyń bir kóshesine ǵana turaqty berilmeıdi, basqalardyń jaǵdaıy jaqsy...» dep joǵaryǵa jóneltetin jeldirtpe jaýaby ábden ashyndyrǵanǵa uqsaıdy. Anyǵynda, búginde aýyldyń bir kóshesi emes, taǵy 3 kósheniń turǵyndary aýyz sýǵa zárý bolyp otyr eken. Munan bólek, qubyrmen keletin sýdyń qysymy óte tómen bolǵandyqtan barlyq úıdegi turǵyndar tirshilik nárin ydysqa jınap alyp, ishýge májbúr eken. Ári bul jaǵdaı jazdyń eki aıynda turaqty túrde qaıtalanady-mys. Al aýyldaǵy ortalyqtandyrylǵan sý júıesine «Tasqumsý» seriktestigi ıelik etetin kórinedi. Olardyń da óz ýáji bar. Aýyl ishindegi qubyr jelisiniń deni eskirip, shirigen. Jyl saıyn jóndeýge kóp qarajat jumsalyp otyr. Qarjyny da turǵyndar óz qaltasynan shyǵaratynyn da aıtady.  Munyń bárinen aýdan ákimdigi habardar,  al Besaǵashtaǵy aýyz sý máselesin tolyq sheshý úshin aýyl ákimdigi jobalyq-smetalyq qujattamany ázirlep, aýdanǵa ótkizgen. Oǵan da 3 jyl bolypty. Biraq, naqty sheshim qabyldanbaǵanǵa uqsaıdy. Qazir joba respýblıkalyq kommıssııanyń zerdelýinde jatyr-mys. Jobalaýyna ǵana 24 mln teńge jumsalǵan baǵdarlamany Úkimet bekitse, Besaǵashtaǵy 7 shaqyrym sý qubyry jańalanady eken. Ákimdiktiń esepteýinshe oǵan 3 mlrd teńge qarajat bólinýi tıis. Biraq, turǵyndar 3 jyl boıyna aýyzben aıtylǵan ýádeniń oryndalaryna kúmánmen qaraıdy.

Sondaı-aq, osy aýyldaǵy Mádenıet úıiniń kúrdeli jóndeý jumysynyń 3 jyldan beri aıaqtalmaı otyrǵany da turǵyndardy qynjyltady. 2018 jyly «Aýyl – el besigi» jobasymen qolǵa alynǵan qurylys jumystary nysannyń kezdeısoq jaǵdaıda órtenip ketýinen keıin múldem toqtap qalǵan bolatyn. О́tken jyldyń sońynda Almaty oblysynyń ákimi Qanat Bozymbaev Talǵar aýdanynda bolǵanda Besaǵash aýylynyń ınjenerlik ınfraqurylymmen qamtylý jaǵdaıymen tanysqan. Demek, bul aýyldyń áleýmettik problemasyn atqarýshy bılik jaqsy bilip otyrǵany anyq.

Aıtpaqshy, osyǵan uqsas áleýmettik problema Qapshaǵaı qalasynyń aýmaǵyna kiretin Qosqudyq aýylynda da bar eken. Aýyl turǵyndary osyǵan deıin ózderin tolǵantqan máselege tushymdy jaýap almaǵandaryn aıtyp, oblys ákimine shaǵymdanǵan bolatyn. Ol aýylǵa da aımaq basshysy Qanat Bozymbaev arnaıy barǵan-dy.  Sol joly aýyl turǵyndary oblys ákimine sheshimin kútken birqatar máseleleri bar ekenin jetkizgen. Iаǵnı, jańa sý qubyry tartylǵanymen aýylda aýyz sýǵa qosylý men úzdiksiz sý berýde qıyndyqtar áli bar. Aýyldaǵy mektepte ashana joq, sportzal jertólede ornalasqan, al bastaýysh synyp oqýshylary beıimdelgen ǵımaratta oqyp júr. Aýyldyń feldsherlik-akýsherlik pýnktiniń mamandary burynǵy meshit ǵımaratynda otyr. Eldi meken kóshelerinde jaryq shamdary joq. Jaıylymdyq jer jetispeıdi. Balalar men jastardyń bos ýaqytyn paıdaly uıymdastyrýǵa yqpal etetin mádenıet úıi kerek. Aýyl turǵyndary uıaly baılanys sapasyzdyǵyna, jol jóndelmegenine shaǵym bildirgen-di. Al Bozymbaev aýyl turǵyndarynyń máselesin sheshýge ýáde bergen. Endi ol ýádeniń oryndalýyna ýaqyt tóreshi.

 

Almaty oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar