Pikir • 23 Qańtar, 2022

Birjaqty baılam hám batyl baǵdar

11955 ret kórsetildi

О́tken aptada elimiz úshin eleýli eki oqı­ǵa boldy, onyń biri Eýroparlamenttiń Qazaqstandaǵy jaǵdaıǵa qatysty qarary bolsa, ekinshisi Prezıdent Q.Toqaevtyń iri bıznes ókilderimen kezdesýi edi.

Beısenbi kúni Eýropalyq Parlamenttiń eli­mizdegi «Qaraly qańtar» oqıǵalary týra­ly Qazaqstanǵa qatysty birjaqty, ústirt qarar qabyldaǵany belgili. Jıyn barysynda áriptesterin baıyptylyqqa shaqyrǵandar da boldy. Bul rette Eýroparlamenttiń sheshimderi usynys retinde qarastyrylatynyn aıta ketken jón. Eýropalyq Parlament ádette beısenbi kúnderi Strasbýrgtegi plenarlyq ses­sııalarda «shuǵyl sheshimder» degen ataý­men aıyna eki ret qarar qabyldaıdy. Bul joly onyń qyryna Gonkong (QHR) pen Sýdan da ilikti.

Batys BAQ-tary bul týraly mardymdy eshteńe jazbasa da, bul oqıǵanyń elimizdiń bedeline nuqsan keltiretini belgili. Bul aıyp­taý­lardyń Qazaqstandaǵy demokratııalyq ınstıtýttardy damytý men adam quqyqtaryn saqtaý máselesi alǵa jyljyǵan tusta aıtyl­ǵany da ádiletsiz ekeni anyq. Bul oraıda beıbit sherýler men jıyndardy habarlama arqyly ótkizýge kóshý (qańtardyń basynda Qazaqstannyń batys óńirindegi beıbit sherýler osy tártipke saı ótti), aýyl ákimderin saılaý, saıası partııalardyń Parlamentke ótý sheginiń tómendeýi jáne olardy tirkeýge qoıylatyn talaptardyń jeńildeýi, Qazaqstannyń BUU-nyń Adam quqyqtary jónindegi komıtetine saılanýyn jáne ózge de ózgeristerdi atap aıtýǵa bolady.

Sol qaıǵyly kúnderde álemdik qaýym­das­tyqqa, Eýroparlament pen halyqara­lyq quqyq qorǵaý uıymdaryna jedel aqparat berip, oqqa ushqan sarbazdar týraly keńirek málimetter usynylsa, bálkim, atalǵan qarar qabyldanbaǵan bolar ma edi, kim bilsin. Dese de, Qazaqstanda júrgizilip jatqan jan-jaqty tergeýdiń aıaqtalýyn kútpesten, qarardyń osylaı qabyldanýy – qujat avtorlarynyń basynan beri birjaqty pikirde bolǵanyn aıǵaqtaıdy. Olardyń bul áreketterine «qos standart» degennen basqa teńeý tabý qıyn.

Bul rette AQSh-ta Kapıtolııdi basyp alǵandarǵa qarsy oq atylǵan shabýyldy eske alsaq jetkilikti. Osyǵan qarap Qazaqstanǵa taǵylǵan aıyptardyń túpki sebebi qarýly topqa oq atqanynda emes, kómek surap UQShU-ǵa júgingeninde bolyp turǵanyn boljaý qıynǵa túspeıdi. AQSh-tyń Memlekettik departamentiniń basshysy Entonı Blınkenniń dál osy máseleni belsendi túrde «naqtylaýǵa tyrysqany» da kezdeısoq emes, árıne. Eýroodaqtyń keıbir elde­ri­niń tarıhı tájirıbesin eskere otyryp, bul oqıǵaǵa qatysty oılaryn túsinistikpen qaraýǵa bolady. Alaıda UQShU – «Reseıdiń sınonımi» emes, onyń halyqaralyq qurylym ekenin de eskerý qajet. Ol mindetin atqaryp, el aýmaǵynan shyǵyp ketti. Osyǵan baılanysty biz Batystyń baısaldy bátýa jasap, Qazaqstanǵa qatysty dostyqqa saı kelmeıtin qadamdarǵa barmaýyna, sóıtip qarardy qaıta qaraýyna úmittenemiz.

Osy asyǵys, birjaqty sheshim qabyldanǵan kún­niń ertesine Prezıdent Q.Toqaev eldegi iri bıznes ókilderimen kezdesti, bizdińshe, eýro­palyq áriptesterimiz sonda aıtylǵan jaıttarǵa kóbirek nazar aýdarǵany jón. Jumadaǵy júzdesý Memleket basshysynyń Parlament Májilisindegi baǵdarlamalyq sózinde aıtylǵan «jańa qoǵamdyq kelisim» týraly tezıstiń jalǵasy boldy. Memleket múddesiniń bárinen joǵary turatynyn qaperge salǵan Prezıdenttiń ekonomıkany saýyqtyrý, sybaılas jemqorlyqqa qarsy aıaýsyz kúres júrgizý, qoǵamdaǵy ekonomıkalyq teńsizdik pen áleýmettik ádiletsizdikti joıý, áleýmettik lıftilerdiń «tyǵynyn ashý», tómengi jalaqyny kóterý, qarapaıym adamnyń ómir súrý deńgeıin jaqsartý sııaqty taqyryptardy alpaýyttar aldynda talap retinde qoıyp, ony oryndaý úshin naqty merzim belgileýi úlken ózgeristerdiń habarshysy ispetti. Sońǵy tolqýlar men sherýlerdiń áleýmettik ádiletsizdik pen kedeı­shilikke, baǵany birjaqty kóterýge, qoǵamdy jegideı jegen jemqorlyqqa qarsylyq retinde týyndaǵanyn eskersek, bul – mańyzdy qadam. Jalpy, qoǵamdyq-saıası ómirdi jańartý, áleýmettik ádiletsizdik pen jemqorlyqqa qarsy kúresýdi óziniń saılaýaldy baǵdarlamasyna engizgen Prezıdenttiń budan bylaı da adam quqyqtary men zań ústemdigine basymdyq beretini anyq.

Rasynda, qazir elimiz tarıhı jol aıy­ry­ǵyn­­da tur. Aldaǵy jyldar qoǵam úshin syndarly synaq bolmaq. Úlken ózgerister endi ǵana bas­talyp jatyr, alda bizdi memlekettiń, eko­nomıka men qoǵamnyń tereń transformasııasy kútip tur. Jańa Qazaqstan senimdi qadamdarmen qalyptasa bastady. Bul jolda Batys birjaqty baılamnan bas tartyp, batyl baǵdarymyzdy qoldaıdy degen oıdamyz.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar