«Basqarý 4.0» júıesine boljam

Qolda bar ınstıtýttar tıim­di bas­qarylǵan kezde oǵan kóńil ból­genimiz joq. Bul eko­nomı­kany jáne áleýmettik tártip­­tiń is júzinde barlyq aspektisin qoldap otyratyn kórin­beı­tin ınfraqurylym. Al HH ǵa­syr­dyń ekinshi jartysyndaǵy «aı­tar­lyqtaı jaqsy basqarý» ta­bys­tyń ósýine jáne áleýmettik ty­nyshtyqqa jol ashty.

Degenmen qazirgi tańda kóp­te­gen adam basshylyqqa seni­min joǵaltty. Túrli túıtkil­der­diń kóbeıip, ony sheshý­degi ujymdyq sátsizdikke tap kel­­gen­dikten, kinálilerdi iz­deı bas­tadyq. Keıbireýler orasho­laq saıası kóshbasshylardy nus­qaı­dy. Endi biri «Davos adamyn», bas dırektorlardy aıyptaıdy. Al sharasyz, kóbeıip kele jat­qan azshylyq qazirgi apat pen qarańǵylyqtyń artynda elı­talyq qastandyqty kóredi.

Biraq shyndyq óte kúrdeli. Jahandyq táýekelderdi boljaı almaýymyz ben basqara almaýymyz negizinen jahandyq bas­qarýdyń sheshilmegen máse­lesine qatysty. Máselen, klımat­tyń ózgerýi jáne áleýmettik jik­te­lýdiń tereńdeýi ǵana emes, so­nymen qatar juqpaly aýrý­lardyń qaıta paıda bolýy, qaryz daǵdarysy jáne tehnologııalyq retteýdegi sátsizdik buǵan dálel. Instıtýttarymyz jáne olardyń basshylyǵy óz mindetine saı kelmeı tur.

Biz tarıhty jer silkinisine uqsas úlken oqıǵalar tizbegi retin­de qarastyramyz. Biraq ja­handyq basqarýdyń degradasııasy birtindep qulaýǵa aınaldy.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys­tan keıingi «Basqarý 1.0» keze­ńinde memlekettik jáne kor­po­ratıvtik basqarý «bir adamnyń» – saılanǵan nemese saılanbaǵan «kúshti kóshbasshy» jáne «bastyqtyń» erejesimen belgilendi. Kóshbasshylyqtyń bul túri aqparat quny joǵary, ıerarhııalyq bılik pen basqarý salystyrmaly túrde birkelki qyzmet etetin, tehnologııalyq jáne ekonomıkalyq jetistikter bárine paıda ákeletin qoǵamda jaqsy jumys istedi.

60-jyldardyń aıaǵynda paıda bolǵan «Basqarý 2.0» modeli materıaldyq baılyqqa basymdyq berdi. Ekonomıst Mılton Frıdman aıtatyn «aksıonerlik kapıtalızmi» men progressıvti jahandyq qar­jy­landyrýdyń órkendeýi­men tuspa-tus keldi. Tek aksıo­nerler aldynda esep beretin jańa basqarýshy tap ústemdikke jáne jahandyq deńgeıge shyqty. 2008 jylǵy jahandyq qar­jy daǵdarysy «Basqarý 2.0» júıesine aýyr soqqy bergenimen, oǵan qatysty birjaqty kózqaras koronavırýs pandemııasy bas­talǵanǵa deıin kún tártibinen túspeı turdy.

Koronavırýs indeti ákelgen áleýmettik jáne ekonomıkalyq silkinis «Basqarý 3.0» júıesine jol ashty. Qazirgi tańda daǵ­darysty eńserý sheshim qabyl­daýda basymdyqqa ıe. Kósh­bas­shylar operasııalyq oılaýǵa nazar aýdaryp, bolýy yqtımal máselelerge salystyrmaly túrde mán bermeıdi. Mundaı qysqa merzimdi, «synaý jáne qatelesý» tásili pandemııa men onyń áleýmettik-ekonomıkalyq quldyraýyn basqarýda kezdeı­soqtyqqa ıek artty.

Biraq pandemııa aıaqtalǵan soń bizge basqarýdyń jańa mo­delin engizý qajet. «Basqarý 4.0» júıesi aldyńǵy basqarýdan bir­neshe irgeli máselede erekshe­lenedi. Birinshiden, qysqa mer­zim­di daǵdarysty basqarýdy uzaq merzimdi strategııalyq jos­parlaýmen almastyrady. Pandemııa, áleýmettik-ekono­mıkalyq daǵdarystar jáne adam­dardyń psıhıkalyq den­saý­lyǵy sekildi qazirgi prob­lemalarǵa kóńil bólip qana qoı­maýy kerek. Sondaı-aq klı­mattyń ózgerýimen kúresý, bıo­alýan­túrliliktiń joǵalýy jáne adam áreketiniń saldarynan qorshaǵan ortaǵa kelgen zııandy joıý jáne eriksiz kóshi-qon sekildi áleýmettik máselelerdi sheshýge de kúsh salǵan jón.

Ekinshiden, «Basqarý 4.0» buryn basymdyqty ıelengen «týnneldi kózqaras» pen joǵarydan tómen kózqarasyn al­m­as­tyrýǵa tıis. Biz óte kúrdeli jáne ózara baılanysqan álemde ómir súrip jatyrmyz. Sondaı-aq qoǵamdaǵy árbir múddeli tarap­tyń róli men jaýap­kershiligi ózge­rýi kerek. Bıznes budan by­laı áleýmettik salaǵa jáne qor­sha­ǵan ortaǵa tıgizetin áserin eleý­­siz qaldyra almaıdy. Al úki­met endigi jerde barlyq máse­le­de jalǵyz ózi nátıje bere almaıdy.

Úshinshiden, ekonomıkanyń tar konsepsııasyna jáne qysqa merzimdi qarjylyq múddelerge ekpin berý toqtatylǵany jón. Onyń ornyna bıznes nemese úkimet úshin qoǵam men tabı­ǵattyń basymdylyǵy kez kelgen jańa basqarý júıesiniń negizi bolýy kerek. Qarjy men bıznes óte mańyzdy. Biraq olar qoǵam men tabıǵatqa qyzmet etýi qajet.

Álem ózgerdi, sonymen birge memlekettik jáne korpora­tıv­­tik basqarý da ózgerýge tıis. Qazirgi tańda «Tórtinshi óner­kásiptik revolıýsııa» jáne klımattyń ózgerýi sekildi  iri qurylymdyq ózgerister árbir sala men bılikke áserin tıgizedi. Blokcheın sekildi tehnologııalar ortalyqtandyrylǵan jáne ıerarhııalyq uıymdardyń ornyna ortalyqtandyrylmaǵan, avtonomdy qurylymdardy alyp keledi. Áleýmettik, eko­no­mıkalyq jáne sıfrly teńsiz­dikter artyp keledi.

Ázirge kóptegen kóshbasshy «Basqarý 2.0»-niń aksıonerlik kapı­talızm mentalıtetinde qa­lyp qoıǵan. Al keı qoǵamda áli kúnge deıin «Basqarý 1.0» jú­­ıesi bar. Koronavırýs qaýpi se­ıil­gen­she «Basqarý 3.0» júıe­si daǵ­da­rystyq mentalıtetpen kúre­sý­de basymdyqqa ıe bolady.

Biraq kóptegen kóshbas­shy basqarýdyń jańa dáýiri týra­ly oılanyp, áreket etýge kósh­ti. Olarǵa ekologııalyq, áleý­met­tik jáne basqarý (ESG) ól­shem­derin jaqtaıtyn bıznes bas­shylar, Fransııa prezıdenti Emmanýel Makron, Italııa premer-mınıstri Marıo Dragı sekildi saıası kóshbasshylar kiredi. Eń bastysy, jastar jaq­sy bolashaqty talap etedi.

Burynǵy dáýirdiń basqarý júıesin áli de qoldanatyndar mun­daı kóshbasshylardy ózger­geni úshin synǵa alady. Biraq biz belgisiz salaǵa kóz jiberip, ózderiniń múddesin kúıttemeıtin, klımattyń ózgerýimen kúresý jáne áleýmettik ádiletsizdikti joıý úshin naqty áreketke barýdy talap etetin kóshbasshylardy jaqtaýymyz kerek.

XXI ǵasyr buryn-sońdy bolmaǵan kóptegen synaq ákeledi. Eger HH ǵasyrdyń aıaǵynda jetken jetistikterimizge masat­tan­ǵanymyz sekildi biz balalary­myz ben nemerelerimiz de qýan­ǵanyn qalasaq, onda basqarý modeli damýǵa tıis.

Klaýs ShVAB,

Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń negizin qalaýshy jáne atqarýshy tóraǵasy, The Great Narrative: For a Better Future kitaby avtorlarynyń biri

Copyright: Project Syndicate, 2022.

www.project-syndicate.org