Ádebıet • 14 Aqpan, 2022

Járken aqyn jalǵyz ba?

853 ret kórsetildi

«Jalǵyzdyq — úıińde telefon turyp, saǵattyń shyryldaýy». Aktrısa Faına Ranevskaıanyń osy bir sózinde jyldar boıy, tipti ǵasyrlar boıy biz sarsań bolyp izdep júrgen ómir súrýdiń maǵynasy jatqandaı seziledi. Myna ǵalamda jalǵyzdyq fenomeni haqynda oılanbaǵan aqyl ıesi kemde-kem shyǵar. Menińshe, ol týraly oılanýdyń ózi Jalǵyzdyqqa bastaıtyn jol sııaqty. Japan dalada kóktegi bultpen jarysyp, aýyq-aýyq áldebir áýenge basyp, bir saparǵa ketip bara jatqan jalǵyz atty jolaýshyny kórgen bolarsyz, mine, onyń aty – Jalǵyzdyq. Alysta, málim bir qalada teńizdeı tereń oıyn tar bólmege, aq paraqqa syıǵyza almaı arpalysyp otyratyn aqyndy bilersiz, endeshe, onyń da aty – Jalǵyzdyq.

Sózdiń shyny kerek, bizde jalǵyzdyq týraly jyr jazbaǵan aqyn neken-saıaq. Ataqty Máshhúr Júsiptiń ózi bul taqyrypty aınalyp ótpegen. Áıtpese ol: 

«Úsh aǵash, basyn qossa, mosy bolar,

Kóp bolsa, jylqyshynyń qosy bolar!

Talaı qyz: «Jalǵyz qalǵyr!», dep aıtqan-dy,

«Jalǵyz qal!» – degen qarǵys osy bolar!»

dep óleńdetpes te edi. 

Al aqynda jıi kezdesetin bul hál týraly bard ánshi atanyp ketken Tabyldy Dosymov: «Sharshaǵan shylymymnyń shoǵyn, qarashyǵyma sóndirdim» , dep jyrlaıdy. Kim qalaı tógildirip jyrlasa da, onyń óleńindegi jalǵyzdyqtyń úni birden ańǵarylyp turady. Bylaısha aıtqanda, parasatty adamdar óz ómiri men taǵdyrynan, qýanyshy men qaıǵysynan lázzat alatynyn eskermeı tura almaısyz. Bizdiń bul maqalamyzdyń keıipkeri aqyn Járken Bódeshuly bolmaq. Onyń esti jyrlarynyń negizgi aýany – jalǵyzdyq, jalǵyzdyq bolǵanda, ózinshe áýeni men bolmysy bar uly jalǵyzdyq.  

Ol árbir asqaq jyry arqyly barlyq qudiretti jáne qundy dúnıelerdiń jalǵyzdyqtan turatynyn eskertip otyrǵan sııaqty. Iаǵnı talant ta, aqynnyń ózi de, sózi men ómiri de jalǵyzdyqtan quralǵanyn joqqa shyǵara almaısyz. Bul týraly Járken Bódeshulynyń ózi «Jalǵyzdyq Qudaıdan keıin aqynǵa jarasady» dep ashyq aıtady. Aqynǵa degeni ózi emes, ózegin taldyryp óleń jazǵan, onysy ǵasyrlar sorabynan, zaman kóshinen, ýaqyt synynan aman ótetin sóz ıesi. Sosyn ol «Jalǵyzdyq» dep poema jazdy, onda búı dedi:

«Bul jalǵanda kim jalǵyz?!

Aq boryqtaı Aı jalǵyz, Aıdan nurly Kún jalǵyz.

Jarqyrap turǵan Sholpan da jalǵyzdyǵyn seziner,

Tań aldynda kóz iler...

Jyr bop máńgi jasarǵa, Abaı jalǵyz qashanda.

Abaı jalǵyz bolǵasyn, ekeý emes Maǵjan da.

Aspandy bult torlaıdy, jaýynsyz jer sorlaıdy.

Abylaı han jalǵyz bolǵansyn, Buhar ekeý bolmaıdy.

Mahambet jalǵyz qubylys, Isataı oqys burylys.

Aqjaıyq kózdiń jasyndaı, Qaroı topyraq bir ýys...

Qııal – qyran, aqyl – shyń.

Maıdansyz qaıtpas jaý beti.

Sen de, jalǵyz batyrsyń. Er Baýkeń Momysh áýleti». Aqynnyń «Bul jalǵanda kim jalǵyz?» dep sóz bastaýy sanaǵa salmaq túsiredi, biraq tereń oıǵa jeteleıdi. Biz ár shyǵarmasyn súıip oqıtyn Bernard Shoý: «Jalǵyzdyqtan úles alyp, ózińe paıda keltire alý – daryn». Sheksiz qýatyn, qarymy men bilimin óleńge arnaǵan aqyn da osy – Járken Bódeshuly. Qadaý-qadaý ǵasyrlardyń júgin, tarıhtyń sózin jalǵyz ǵana poemaǵa arqaý etip, ultynyń basynan keshken qasiretin aq qaǵaz ben qońyr sııa arqyly ádiptegen jan talant emeı nemene?

«... Jalǵyzdyqtyń azabyn Shákárimdeı tartqan kim?

Jalǵyz qudyq túbinde jalǵyz qýrap jatqan kim?

Jalǵyz taýdyń qýysyn qysy-jazy panalap,

Jalǵyz balǵa. Tórt taǵa. Jalǵyz atyn taǵalap.

Tobylǵy sap, jez býnaq, jalǵyz qamshy sabalap...

Jalǵyz qystaý. Jalǵyz meńireý tas úıde:

Jalǵyz shyraq. Jalǵyz tósek. Jalǵyz jastyq.

Jalǵyz Quran. Jalǵyz quman.

Jalǵyz sharshy jaınamaz.

Bes namazyn oqıdy. Kúńirenip bilikti ul,

Tyńdaıdy ony saı-sala,

Orman toǵaı, Tymyq qyr.

Jalǵyz jarly as úıde:

Jalǵyz oshaq. Jalǵyz qazan. Jalǵyz shómish.

Jalǵyz kóseý. Jalǵyz tabaq. Jalǵyz kese.

Jalǵyz qasyq.

Jalǵyz sháýgim. Bári-bári jalǵyzdan.

Jalǵyz júrek. Jalǵyz qalam. Jalǵyz jan».

 Taǵy sol uly jalǵyzdyqtyń ólmes jyry. Táńirge betin buryp, ultyna júregimen berilgen Shákárimniń shyn keıpi, jalǵyzdyǵy  ulttyń jalǵyzdyǵy ekenin sezinbeýge sharasyzbyz.   

«Jalǵyzdyq jaqsy, biraq jalǵyzdyq jaqsy ekenin aıtatyn adam kerek» deıdi Onore de Balzak. Járken Bódeshuly jalǵyzdyqtyń da jaqsy qasıet ekenin aq qaǵazǵa, odan ary oqyrmanyna, el-jurtyna aıta aldy. Onyń óziniń de, sóziniń de túpki maqsaty – osy.  Eki jyl buryn aqyn týra birinshi qarasha kúni telefon shaldy. Tutqanyń ar jaǵynan: «Áı, bala, habarsyz kettiń ǵoı, aıtpaqshy, búgin qaı aıdyń qaı kúni, tamyzdyń biri me?» , dep sańǵyrlaı sóıledi. «Joq, aǵa, búgin qarashanyń biri ǵoı» dedim, telefonnyń ar jaǵynda únsizdik ornady. Sálden soń: «E, úıde qury jatqan adam ýaqyttan ta adasyp qalady eken ǵoı» dep kúrsindi. Osy oqıǵanyń ózi Járken aqyn men jalǵyzdyqtyń qanshalyqty egiz bolyp úndesip ketkenin túsindiredi. О́tken jyly ol kisi týraly «Járken Bódesh +  óleń =  jalǵyzdyq» degen maqala jazdym, gazetten sol maqalany oqyǵan aqyn: «Kezinde Oralhan Bókeev maǵan: «Túbi sen men týraly jazasyń, men sen týraly jazamyn» dep aıtyp edi, sol sózdi saǵan aıtqym keledi» degen jyly sózin aıtty. Osy bir sóz oıymda qalyqtap, Qazyǵurtqa shókken kemedeı miz baqpaı turyp alǵaly qashan?! Jalǵyzdyqty jyrlap qana qoımaı, ózine serik etken aqynnyń jyrlary poezııa maıdanynda da dara bolyp qalary daýsyz. «Adam jalǵyzdyqta ǵana ózine qaıtady» deıtin Artýr Shopengaýerdiń sózin Járken Bódeshulynyń eshkimge uqsamaıtyn ómiri men óleńderi dáldep berdi. О́leńge adal, ómirge ókpe aıtpaǵan ol Rene Dekart sııaqty jalǵyzdyqty uly qalalardan ǵana emes, aınaladan, adamdardyń bolmysynan, týǵan jeriniń taý-tasynan, ultynyń tarıhy men oǵan qaryzdar zamana aǵysynan izdedi. Tapty da. Sosyn sony jyrlady. О́leńdegi uly qasiretti, jalǵyzdyqtaǵy sansyz mehnatty júregimen kótere bilgen aqynnyń ár sózi búgin, erteń, tipti máńgilik oqyla bermek. Oǵan taǵy sol jalǵyzdyqtyń ózi kýá-dúr.  Múmkin bireý «Járken Bódeshuly jalǵyz ba?» deýi múmkin, ıá, ol – jalǵyz. О́leńdegi ózgeshe bolmysymen, qýatymen, týǵan jerge degen sarqylmas saǵynyshymen, tipti jyraýlyǵymen ǵana jalǵyz.

Sońǵy jańalyqtar

Jańa baǵyt

Saıasat • Keshe

О́rt: qaýip pen saqtyq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Jańa kólikter tabystaldy

Aımaqtar • Keshe

Qobyz ulyqtalǵan kesh

Qoǵam • Keshe

Esirtkige esirgender

Qoǵam • Keshe

El qorǵany er Bógenbaı

Tarıh • Keshe

Ultqa qyzmet etýdiń úlgisi

Ádebıet • Keshe

Tulǵa týraly týyndy

Ádebıet • Keshe

Jolbarys jymy

Ádebıet • Keshe

Jıyrmasynda jalyn keshken

Poezııa • Keshe

El senimin jalǵaǵan joba

Ekologııa • Keshe

Jelaıaqtar Astanada jınalady

Jeńil atletıka • Keshe

Jádiger bolyp jetken alǵys

Jádiger • Keshe

Jánibekti jekpe-jekke shaqyrdy

Kásipqoı boks • Keshe

Otpan taýdaǵy salbýryn

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar