О́ner • 06 Naýryz, 2022

Eh, Afonıa!

236 ret kórsetildi

Keńes ókimetiniń keritartpa saıasaty kimdi tálkektemedi deısiń. Mıllıondaǵan jazyqsyz adamdardyń taý-taý bop úıilgen bassúıekteriniń ústine turǵyzylǵan sosıalızm ıdeıasy kimdi rýhanı múgedek etpedi. Biz, jalpy, Keńes ókimetiniń kelmeske ketken elesimen kúresip ne utamyz degen oıdan alshaq bolýymyz kerek. Jalpy, tamyrlanǵan júıeni bir kúnde túbirimen qoparyp tastaý múmkin emes. Biz sııaqty kóp teperish kórgen ulttar onyń saldarymen áli de kúrese beredi.

 

Kollajdy jasaǵan Záýresh SMAǴUL «EQ»

 

«Eh, Afonıa!» dep aıaqtadyq kınokartınany... Áıgili rejısser Georgıı Danelııanyń ataqty «Afonıasy». Keńes adamy janynyń jasyryn qatparlaryn, ol batqan tereń ıirimderdi, jalpy, qoǵam keshken sharasyz halderdi jekelegen keıipkerlerdiń taǵdyrlary arqyly názik paraqtaǵan «Afonıa». Jalqaý Afonıa, qyrsyq Afonıa, aınalasyndaǵylarǵa qarsy Afonıa.

Júıege baǵynǵysy joq, basyn buǵaýǵa salyp kóp jumysshynyń biri bolǵysy kelmeıtin, áıelge basyn ekibastan ıip kórmegen Afonıaǵa áýelde kórermen retin­de súısine qoıý qıyn. Biraq rejısserdiń sheberligi de sonda, jemqor bolsa da, ishkilikke salynyp jumysyn júrdim-bardym isteıtin maskúnem deseń de, ujym­dyq talqyǵa kúnde túsetin Bor­shov A.N. – ǵa birte-birte ózińdi birtúrli jaqyn tuta bastaısyń. Onyń sebebi belgili de sııaqty. О́zimiz joǵaryda aıtyp ketkendeı, biz Keńes ókimetiniń elesimen kúresýshi urpaqpyz. Bizde sol ozbyr júıeniń kez kelgen salqynyn sezgen boıda oǵan qarsy agressııa oıanady. Afonıa bizge sol jaǵynan jaqyn personaj.

Eń qyzyǵy, atalǵan fılm sonaý 1975 jyly, Keńes ókime­tiniń antısovettik ıdeıalardy qalt jibermeıtin qyraǵy kózde­rinen qalaı ótip ketkenine tań qalasyń? Bas keıipker Afonıa, (Leonıd Kýravlev) qarapaıym qubyr jóndeýshi, santehnık dep oılaǵanyńyzben, qyzyldarǵa qyp-qyzyl qarsy qaharman.

Kınokartınaǵa ústirt qaraǵan adam áýelde bas keıipker Afonıany ómirde maqsatynyń joqtyǵynan beıshara kúıge túsken, ishkilikke salynyp, beıbereket ómir súretin buzylǵan adam dep topshylaýy múmkin. Biraq másele Afonıanyń «buzylǵandyǵynda» emes edi. Ol sol qoǵamnyń, naqtyraq aıtqanda, sosıalızmniń ótirik ósıetteri men jalań urandaryna súıenip, sapasyz boı kótergen nysandarynyń, sup-sur ǵımarattarynyń kúnde ja­rylatyn, kúnde tesiletin, kó­ringen jerinen sý atqylap esti shyǵaratyn eski qubyrlaryn jón­deýshi. Afonıa kimge jetedi? Anaý úıdiń qubyryn bitegenshe mynaý úıdiń qubyry qurtylady. Má­sele, saıası júıeniń, qoǵamdyq oı-sananyń «buzylǵandyǵynda» sııaqty.

Afonıa ol qubyrlardy jón­deýge esh qulyǵy joq, ony óz ishiniń shuryq-tesigi kóp mazalaıdy. Biraq ashyp aıtýǵa, kúrt sheshimder shyǵaryp jańa ózgerister jasaýǵa birdeme jibermeıdi. Onyń ne «birdeme» ekenin Afonıanyń ózi de bilmeıdi, aınalasynan suraıyn dese, ony jaqyn qabyldap jatqan jan joq. Rejısser sol «birdemeni» bas keıipkermen birge izdeıdi. G.Danelııa óz keıipkeri arqyly sol kezdegi Keńes adamynyń janyna úńilgisi keledi. Ol Afonıa arqyly Keńes ókimeti adamdarynyń degradasııasyn kórsetedi. Afonıa tipti ózi ómir súrip jatqan qoǵammen ózin baılanystyrǵysy kelmeıtin qaharman. Afonıanyń sondaı-aq soǵystan soń týǵan soqtyqpaly, soqpaqsyz urpaq ekenin de umyt­paýymyz kerek. Ata-anasyz ósken, jamaǵaıyn apasynyń qolynda er jetken egoıst.

Iá, Afonıa egoıst, biraq biz oılaǵandaı tikbaqaı, jatypisher, meıirimsiz, sezimsiz delquly emes. Fılmde mynadaı dıalog bar:

 «Znaesh, chto v tebe samoe plohoe Borshev? To, chto ty – rav­nodýshnyı» deıdi oǵan. Ras, Afa­nasıı de kúle alatyn, adamı qarym-qatynasy da baı, jaýapkershiligi de ájeptáýir, jaqsy jar súısem, kóp balam bolsa dep armandaǵan azamat. Aqyn Járken Bódeshtiń Jaıyr degen taýyn, kindik qany tamǵan ata­mekenin súıe-súıe, ańsaı-ańsaı, jyr­laı-jyrlaı, zaryǵa-zaryǵa aqyry: «Dertińnen kettim jaýy­r bop, Jaıyrdan basqa jaýym joq...» deıtini sııaqty, kóbine adam óziniń boıyndaǵy eń izgi, eń asyl qasıetterin aqyr sońynda óziniń jaýyna aınaldyrady. Afonıanyń álemdi alyp qushaǵyna qysyp súıer meıirimi, kópshildigi, aýylǵa degen ańsary, keńestengen orys­ty emes, dala orysyn saǵynǵan jany, erkindikti ańsaǵan ishki rýhy aqyry onyń osyndaı kereǵar minezine aınaldy. Afonıanyń úıinde teledıdar da, gazet te, radıo da joq. Ol da keıipkerdiń júıege degen qarsylyǵy.

Afonıany birden aqtap alý qıyn. Qashan kórseń bótelkeles dosy Fedýldyń (Borıslav Bron­dýkov) qasynda ándetip kele jatady. Kınosynshylardyń pikirinshe, júk tasýshy Fedýl da, keıinnen tanysyp, úıinde birge jatatyn shtýkatýr Kolıa da (Evgenıı Leo­nov) Afonıanyń alter egolary sııaqty. Ony fılm barysyn­da eki dosynyń Afonıaǵa talasatyn birneshe dıalogynan anyq baıqaýǵa bolady. Afonıanyń aldyn­da eki ǵana jol bar. Ne Fe­­dýlǵa aınalyp maskúnem bop ketý, ne qarapaıym qońyr tóbel tirshilik keship Kolıaǵa aınalý.

Árıne, ol eń sońynda Kolıa­nyń jolyn tańdaǵandaı bolady. Biraq. Kóp biraqtyń biri – Afonıanyń aldynan shyǵa beretin matrıarhat máselesi der edik. Fılmdi tolyq tamashalaǵan adam kınokartınanyń ón boıynan áıel zatynyń ústemdigin sezbeı qoımaıdy. Álgi Kolıany júnshe tútip úıinen qýyp jibergen de ústem áıel. Jumystaǵy bastyǵy da – kóshbasshy áıel. Bı alańyndaǵy áıelder de ózderiniń ústemdigin anyq baıqatady. Qol jýǵyshyn tegin jóndetip, ótirik qylymsyǵan ana bir qyz da Afonıany tómen tap dep baǵalaıdy. Kıno bastalǵan bette keıipkerimizdi ishinen shyn­taǵymen bir qoıyp taıyp turatyn qyz da erkekti erke dep turǵan joq. Ne kerek, Afonıaǵa bir ǵana qarsy kelmegen arý – ol dáriger Katıa (Evgenııa Sımonova). Qońyr kózdi, momyndyǵy qoıdan jýas, «Maǵan bireý qońyraý soǵypty, men ony siz dep oıladym» dep montıyp turǵan Katıa. Afonıa – óziniń ómirlik jary dep ony eń sońynda tabady, túsinedi. Qarap otyrsaq, Afonıa qarsylyqtarynyń ishinde demek áıel teńdigine degen de qyjyl bar.

Afonıanyń qarsylyǵyn taǵy bir anyq kórsetetin detal – onyń dalany basyna kóterip sóı­leıtin qatty daýysy. Biraq qan­sha qatty sóılese de Borshovty estip jatqan júıe joq, qoǵamnyń qulaǵy biteý. Sańyraý sosıalızm besjyldyq, onjyldyq josparlardy ǵana bekitip beredi, jekelegen qarapaıym adamdardyń aryz-shaǵymyn, oıyn, pikirin tyńdaýǵa esh nıetti emes.

 Eń qyzyǵy, kıno boıy bul nege qatty sóıleıdi dep otyrǵan adam onyń ózi týyp-ósken aýylyna baryp, bala kúnnen birge er jetken Egoza (Savelıı Kramarov) dosyn taýyp alǵanda túsinesiń. Ol da aıǵaılap sóıleıdi. Ashyq. Eń bastysy murnynyń astynan mińgirlemeıdi. Jalpy, kez kelgen adamǵa kerek minez sol ǵoı. Mińgir­lemeý. Afonıanyń daýys­y bizge osyndaı qarsylyq únin estirt­ke­ndeı.

Já, Afonıanyń aýylǵa barǵan sátine keleıik. Jalpy, Afonıa eshkimdi jaqsy kórmegen eken. Nege degenge keletin bolsaq, ol basqa áńgime. Adam keıde qoǵamda ketken óshin óziniń eń jaqyn janda­rynan alyp jatady. Afo­nıanyń qattylyǵy bálkim sol qattylyq. Onyń eshkimdi jaqsy kórmegenin jalǵyz tátesin jerleý­ge kelmegeninen-aq kórýge bolady. Joq, apasyn jaqsy kórmeıdi emes, jaqsy kóredi. Ylǵı túsine de kiretin, saǵynatyn... Boldy. Biraq ári qaraı áreketke barmaı­dy. Apasyna asyǵyp jetse, ony aıqysh-uıqysh shegelengen esik-terezeler qarsy alyp tur. Beıshara keıýana qansha jyl kútip, sarǵaıǵan sary terezeniń aldynda qartaıyp qaıtys bolǵan. Baıǵus apasynyń ony kúte-kúte eki jyl buryn ómirden ozǵanyn estigen Afonıa sharasyz halde otyra ketedi. Kórshisi kelip qolyna bir býma hat ustatyp tur. Ne hat deısiz ǵoı, tátesi Afonıaǵa hat jazyp, oǵan jaýapty Afonıanyń atynan taǵy ózi jazyp sońǵy jyldaryn óń men tústiń, aldaný men saǵynýdyń arasynda ótkizgen. Kári ananyń ol áreketin aýyldyń bári biledi, biraq ótirik bilmegen keıip tanytady.

Afonıa she? Sóıtken adamǵa topyraq salýǵa da kelmegen.

Jazýshy K.Paýstovskııdiń «Telegramma» degen áńgimesi bar. Jalǵyz qyzyn kári sheshe qatty kútedi. Qanshama hat jazady. Telegramma joldaıdy. Biraq mansap qýyp ketken jalǵyz qyzdan jaýap joq. Bir kúni álgi keıýananyń esigin túnde bireý qaqqandaı bolady. Júregi atqaqtap syrtqy esikke júgiredi. Sóıtse, esikti qaqqan aýladaǵy úıeńkiniń butaǵy eken. Osy jalǵyz qyzy dúnıege kelgen jyly ekken óziniń bıik úıeńkisi. Esikti qaǵyp tur. Qalada qyzmet qýyp kári sheshesin umytyp ketken qyz anasy qaıtys boldy degen telegrammany da kesh alady. О́kingenmen ne paıda? Aýyldaǵy álgi úıde bir túneıdi de, jylap-jylap qalaǵa qaıtady. Sol túni úıeńki esikti taǵy da qaǵady, biraq ony qyz estimeıdi.

Afonıany da Paýstovskııdiń kári sheshesi sııaqty apasy kúte-kúte ómirden ótken.Eki jyl buryn.

Jalpy, fılmde eki degen sıfr óte kóp oınatylady. Esterińizde bolsa, Afonıa tús kórgende de eki bala atpen shaýyp bara jatady. Ol eki bala bálkim – Afonıa men Egoza. Bálkim – fılm bastalǵan bette Afonıany tastap ketetin álgi qyz aıtatyn zaıa bolǵan eki jyl, bálkim kári sheshesi qaıtqaly ótken eki jyl... Afonıanyń ishinde aıtysyp-tartysyp júrgen Fedýl men Kolıa, alter-egolar da – ekeý. Aıtpaqshy, Afonıa talasyp júrip ózine ertip alǵan praktıkanttar da – ekeý. Jalpy, Afonıa ishinde eki adam.

Ne kerek, Afonıa bizge jańa­sha oıla, erkin qımylda, júıege biryńǵaı bas shulǵı bermeı qarsy pikirińdi qaımyqpaı aıt deıtindeı. Jumysqa enjar, esh­teńege zaýqy joq Afonıa saıy­p kelgende Oblomovtyń bir túri. Danelııanyń Afonıasyn osy turǵydan da taldaýǵa bolady.

Taǵy bir aıta ketetin jaıt –Afonıanyń jas ereksheligi. Eseptep kelgende onyń sol kezdegi jas mólsheri áli qyryqqa da jetpegen. Alaıda mańaıy tym kári. Egde erkekter. Afonıa tipti jeke kýáligindegi jas kezindegi sýretinen áldeqaıda qartaıyp ketken. Qasań júıe qaısar jigitti múldem basqa adamǵa aınaldyryp jibergen. Qa­jyǵan, qatty sóıleıtin, qatal Afo­nıa jymısa ǵana jas kúnine keledi.

Qoryta aıtqanda, «Afonıa» fılmi janry boıynsha komedııa­dan góri tragıkomedııalyq lenta deýge bolady. Kórýge ábden turarlyq, tipti qaıtalap kóre berýden jalyqpaıtyn ǵajaıyp kartına.

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda 109 jedel jelisi iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Qazaqstanda 158 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:03

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar