Abaı • 30 Naýryz, 2022

Abaıdyń amanaty

99 ret kórsetildi

«Bilimdiden aıaman sózdiń maıyn,

Alty óleńmen bildirdim ánniń jaıyn» dep kesip aıtady hakim Abaı. Aqyn qazaq áni men óleńi qalaı óristeýi kerek degen maqsatta naqty jumys istep, oǵan ózi bastap kiriskenin baıqaý qıyn emes. 2016 jyly «Jalyn» baspasynan shyqqan Abaı shyǵarmalarynyń eki tomdyq tolyq jınaǵyn súzip shyqqanda, sol alty óleńin túgendegen boldyq.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Abaı ónerge qatysty alǵashqy týyn­dylarynyń biri – «О́leń – sózdiń patshasy» dep bastalatyn óleńin 1887 jyly jazypty. «Áýeli aıat, hadıs – sózdiń basy, Qosarly báıitmysal keldi arasy. Qısynymen qyzyqty bolmasa sóz, Nege aıtsyn Paıǵambar men ony Allasy» degen mysal keltiredi. «Qurannan keıin sózdiń patshasy – óleń» dep anyǵyn aıtyp tur. Solaı bola tura, «Qazaqqa óleń degen – bir qadirsiz» demeı me? Munda án týraly emes, qasıetti óleń haqynda tolǵandyrady oqyrmandy. О́leń, sóz jaıynda budan asyryp aıtý múmkin emes shyǵar. Osyndaı qasıetti ónerge kelgende qazaq arasynda beleń alǵan keleńsizdikti qatty synǵa alady.

Eldiń ádebıeti men áni qandaı bolsa, halyqtyń oı-órisi men dúnıetanymy da soǵan saı ózgeredi. Sábıdiń qulaǵyna áýeli án jetedi. Talbesik pen jerbesiktiń arasynda ánsiz ǵumyr joq adam balasyna. Abaı ándi óleńnen, óleńdi ánnen bóle-jarmaıdy. Bizdiń halyq ta «án men jyr» dep qosaqtap aıtady. Kóbine «án salasyń ba?» degennen góri «óleń aıtasyń ba?» deıdi. «Áýeli sóz bolǵan» (jazý) bolsa, qaripke jan bitirgen – daýys pen ún. Sondyqtan hakim án týrasynda óleń dep te aıta bergenge saıady.

«Bireýdiń kisisi ólse – qaraly ol» dep bastalatyn óleńin 1888 jyly jazypty.

«О́mirdegi qyzyǵyń bári óleńmen,

Oılasańshy, bos qaqpaı eleń-seleń».

Demek qýanyshty árlendirip, ajarlandyratyn, qaıǵyny shaıyp, seıiltetin de – óleń (án) degen sóz. Bul óleńdegi alǵashqy tórt shýmaq – adam ómirinde óleńniń orasan zor oryn alatyny týraly. Shildehanada aıtylatyn ánnen bastap joqtaýǵa deıin. О́leń bolmasa, ómir de joq. Solaı deıdi de

«О́leńdi aıtpaq túgil uǵa almaısyń,

Aıtsań da úddasynan

shyǵa almaısyń.

Sen bilmeıdi eken dep aıtpasyn ba,

Nege munsha siresip, qup almaısyń?» – dep bir synap alady da, aqyndar men ánshilerge, jalpy ónerpaz ataýlyǵa mynadaı talap qoıady:

«Syı dámetpe, berse –

alma esh adamnan,

Neń ketedi jaqsy

óleń sóz aıtqannan?

Súısinerlik adamdy qurmet qyl,

Aýlaq bol ánin satyp nárse alǵannan.

Kóp topta sóz tanyrlyq

kisi de az-aq,

Ondaı jerde sóz aıtyp,

bolma mazaq.

Bireýi olaı, bireýi bulaı qarap,

Túgel sózdi tyńdaýǵa joq qoı qazaq.

Maqsutym – til ustartyp,

óner shashpaq,

Nadannyń kózin qoıyp, kóńilin ashpaq

Úlgi alsyn deımin oıly

jas jigitter,

Dýman-saýyq oıda joq áýel

basta-aq».

О́nerge boılaı alǵan jannyń kókirek kózi ashylyp, oıy túzeledi. Oıy túzý adam­nyń aýzynan durys sóz shyǵady. Tili us­tarady. Iаǵnı halyqty adastyrmaıdy. Ne sóılese de anyǵyn aıtady. Munysy – aqyndyqqa ǵana emes, ánshilikke, sahnada júrgen ónerpaz ataýlyǵa qoıylǵan talap. Ártúrli oryndaýshylar men asabalardyń bárine qatysty ortaq mindet. Solardyń árqaısynyń jadynda júrýge tıis tujyrymdy sóz.

Abaıdyń ánniń ózegine túsip, tabı­ǵatyn barynsha qaýzap jazǵan óleńderi – «Kóńil qusy quıqyljyr shartarapqa» men «Qulaqtan kirip boıdy alar» týyndylary. «Men kórdim dúnıe degen ıttiń kótin» deıtin danyshpan ánge kelgende:

«Shyrqap, qalqyp, sorǵalap,

tamyljıdy,

Júrek terbep, oıatar basta mıdy.

Bul dúnıeniń lázzaty bári sonda,

Oısyz qulaq ala almas ondaı syıdy»

nemese

«Aqyldynyń sózindeı oıly kúıdi,

Tyńdaǵanda kóńildiń óseri bar»

dese, taǵy birde:

«Jaqsy ándi tyńdasań oı kózińmen,

О́mir sáýle kórseter sýdaı tunyq» dep masattanady. Abaı aıtqan, Abaı uqqan ánniń jaıy – osy. Joǵaryda atalǵan eki óleńdi oqyp, túısingen adam án degen sheksiz uǵymdy qorlap, dańǵazaǵa aınaldyrmas edi. Baqsaq, bul da Abaı zamanynan beri kele jatqan keseldi dert eken.

«Qur aıqaı baqyrǵan,

Qulaqqa án be eken?

О́nersiz shatylǵan

Kisige sán be eken?»

dep kúıinedi hakim.

Sóıte júrip, súıenishti de osy óleń­nen tapqan aqyn:

«О́zgege kóńilim toıarsyń,

О́leńdi qaıtip qoıarsyń?

Ony aıtqanda tolǵanyp,

Ishtegi dertti joıarsyń»,

deıdi. Bul da sóz óneri men saz óneri týraly óte tereń tolǵaý. Abaı uǵymynda asqaq óleń, asyl án kóringenniń qoljaýlyǵy bolmaýǵa tıis. Sáýleli sana men yntaly júrek, oıly kóńilge ǵana qonady. «Ne paıda bar – myń nadan, Syrttan estip tańdansyn. Onan-daǵy bir esti, Ishki syryn ańǵarsyn. Jylaı-jyrlaı ólgende, Arttaǵyǵa sóz qalsyn» dep tastap ketken amanaty eken hakimniń. Al amanatqa qııanat joq.

Sońǵy jańalyqtar

Qyzylordada esirtkige qarsy aksııa ótti

Aımaqtar • Búgin, 16:52

Almaty mańynda jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 16:18

Dollar 9 teńgege arzandady

Qarjy • Búgin, 16:10

Qazaqstanda qus eti qymbattady

Qoǵam • Búgin, 15:43

Munaı baǵasy 1 dollarǵa arzandady

Ekonomıka • Búgin, 12:30

Erteń Úkimet otyrysy ótedi

Úkimet • Búgin, 12:12

«Kanelo»: Golovkındi nokaýtpen jeńemin

Kásipqoı boks • Búgin, 12:08

Uqsas jańalyqtar