Ádebıet • 30 Qańtar, 2026
Keshegi aıazda kúnestep otyrǵan bir top kepterdi telefonyma «basyp» qaldym. Kádimgi qalalyq kepterler. Dalada júre me olar, bilmeımin. Sýretke tartqandaǵy sebebim, sóz ólip barady. Qazir kúnestep otyr dep eshkim aıta qoımaıdy, aragidik el arasynda bolmasa. Tól ádebıetimiz turǵanda, birjola umytylyp ketpesi de anyq qoı. Jyraýlar poezııasynan beri qaıyrǵanda, eski avtorlardyń shyǵarmasynda ǵana kezdesedi. Negizgi taban tiregen nársemiz bul sóz de emes-aý. Sóz ólgeni sol taqilettes sezim, qımyl qurdymǵa ketkenmen bir.
О́ner • 23 Qańtar, 2026
Anyǵynda án men kúıdiń jortýylyn eshkim boljap bile almaıdy. Kózge kórinbeıtin, qolǵa ustalmaıtyn qubylystardyń ara salmaǵyn baıyptaý qıynyraq. Olardyń da jortýyly kádimgideı patshalardyń joryǵyndaı, jerdiń betinde, biraq joryq alańy kóńildiń qıyrynda, jannyń uıyǵynda, sana men sezimniń qatparynda júzedi de júredi. Bulardyń da jaratýshysy, qolbasshysy jáne bar. Meken-turaǵy – halyqtyń júregi. Tyńdap otyrǵanda alǵan áser, janǵan sezim, terbegen oıdyń odan keıin ómirlik sheshimder aldynda yqpaldasary taǵy sózsiz.
Basylym • 17 Qańtar, 2026
Bul – ataýly kitap. Tipti atoılap tanystyrýǵa da turarlyq. Avtory Arman Álmenbet byltyr jas aqyn-jazýshylarǵa beriletin Prezıdenttik arnaýly ádebı syılyqty osy shyǵarmasymen jeńip aldy. «Proza» atalymy boıynsha.
Qoǵam • 13 Qańtar, 2026
Laıyqty baǵa jáne Venesııaǵa joldama
Eki jylda bir ret ótetin eń bedeldi halyqaralyq kórme Venesııa bıennalesine Qazaqstannan baratyn joba belgili boldy. Bıyl 61-shi Venesııa bıennalesi mamyr aıynyń 9-y men qarashanyń 22-si aralyǵynda tanystyrylady eken. Osy merzimde Qazaqstannyń Ulttyq pavılony Bıennale baǵdarlamasy aıasynda usynylady.
Tanym • 01 Qańtar, 2026
Muqym qazaq qana emes, jer beti jabylyp bir jyldyń basyn qaqshyp tastap, jańa 2026 jyldyń kúntizbelik paraǵyna úmitpen kóz jiberip tur.
О́ner • 31 Jeltoqsan, 2025
«Astana Opera» 2025 jyldy tańǵalarlyq shyǵarmashylyq tabyspen aıaqtady. Osy jyl aıtýly premeralar, mańyzdy gastroldik saparlar, halyqaralyq festıvaldar men ártisterdiń jarqyn jeńisterin áıgiledi.
Qoǵam • 30 Jeltoqsan, 2025
Almatydaǵy Respýblıka saraıynda qazaq poezııasynyń klassıkteri – Qadyr Myrza Áli, Tumanbaı Moldaǵalıev jáne Jumeken Nájimedenovtiń 90 jyldyǵyna oraı «Bıiktik. Keńdik. Tereńdik» atty poetıkalyq-mádenı kesh joǵary deńgeıde ótti.
Kıno • 30 Jeltoqsan, 2025
Memlekettik qoldaý arqyly túsirilgen «Qaitadan» fılmi bıyl kınoındýstrııadaǵy eń tabysty kartınalardyń qataryna endi. Fılm prokattan 1 mıllıard teńgeden astam tabys jınady.
Taǵzym • 13 Jeltoqsan, 2025
Kóz ilestirmeı perne qýalatyp, daýys týdyratyn saýsaq dep oılaısyz ba? Keýdedegi rýh pen júrektiń qýaty sııaqty bizdińshe. Kúı ańyzyna aınalǵan «Saltanattyń» avtory Tólegen Mombekovti kórgender anandaı tompıǵan saýsaqtarymen apyraı osynshama ǵajaıyp kúı tógedi dep eshkim oılaı qoımas desedi. Sol Tólegen Mombekovtiń aldynan kúı úırenip, tálimin alǵan shertpe kúıdiń sheberi, ustaz Rymhan Ábilhanulyn eske alý keshinde onyń kúıshiligi men kisiligi týraly kókeıge qonarlyq áńgime kóp aıtyldy.
Basylym • 10 Jeltoqsan, 2025
Joqshydaı jol kezgen shýmaqtar
Astanadan shalǵaıdaǵy aqyndardyń úni elordadan estile bastady. Ádebıet pen kitapqa betburystyń bir belgisi shyǵar, aımaqtarda sóz ustap, jyrdyń týyn qulatpaı júrgen aqyn-jazýshylardyń kitaptary memlekettik tapsyryspen shyǵyp, tanystyrylymy Ulttyq akademııalyq kitaphanada ótip jatqany.
