Jánibek ÁLIMAN«Egemen Qazaqstan»
84 materıal tabyldy

Rýhanııat • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Qazaqstannyń jastary men balalarynyń arasynda dombyraǵa qyzyqpaıtyny kemde-kem. Jyl saıyn myńdaǵan bala osy dás­túrli halyqtyq mýzykalyq aspapta oınaı­dy.

Rýhanııat • 30 Maýsym, 2022

Kúmbirle kún astynda, dombyra-rýh

Qazaqtyń tórine Quran men dombyra qatar ilinedi. Qaı zamannan solaı bolsa kerek. Bertinirekte biz Quran bolmasa da dombyra turǵanyn talaı kórdik. Sol dombyra, sal dombyra qazaqtyń tórine kóshkeli bir emes, birneshe dáýir almasyp, qanshama ǵasyr shógip ketti.

Ádebıet • 29 Maýsym, 2022

Ýaqytpen birge túlegen

«Sóz toqtaǵan jerden án bastalady» degen sóz Muqaǵalıdyń máńgi ólmes ómiriniń bir sypaty sekildi. Aqynnyń ózi «ánsiz ómir ómir me, qańsymaı ma?» dep jazypty Shámilge hatynda. Án tilep, jan túletip ótken júrektiń óleńderine jazylǵan ánderdi bireýler júzge jetkizse, bireýler bes júzge shamalaıdy. Ony sóz etpek emespiz. Sóz etpegimiz, Muqańnyń sózine jazylǵan ańyz án, ǵajap týyndy.

Ahmet Baıtursynuly • 26 Maýsym, 2022

Alash ardaqtysyn túrki álemi ulyqtady

О́tken aptanyń sońyndaǵy jańalyq – Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi men Ha­lyqaralyq Túrki aka­demııasynyń uıymdasty­rýymen Nazarbaev University ǵımaratynda ótken ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyna oraılas­tyrylǵan ǵylymı konferensııa boldy. Alash ardaq­tysyna arnalǵan alqaly jıynǵa Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, Ázerbaıjan Respýblıkasynyń Bilim mınıstri Emın Amrýllaev, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbek, Qyrǵyz Respýblıkasynyń Bilim jáne ǵylym mınıstri Almazbek Beıshenalıev, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory, akademık Erlan Sydyqov, Túrki memleketteri uıymy Aqsaqaldar keńesiniń múshesi Ikram Adyrbekov, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan, О́zbekstan elderiniń Qazaqstandaǵy elshileri, rektorlar, ǵalymdar men zııaly qaýym ókilderi qatysty. Jıyn tizginin belgili alashtanýshy ǵalym, akademık Dıhan Qamzabekuly ustady.

Ádebıet • 26 Maýsym, 2022

Shabandoz taqym qysyp oqıtyn jyr

Ádebıette jańadan keıipker jasap, obraz týdyrý ońaı emes. Nebir men degen aqyn-jazýshylar keıip­kersiz ketýi múmkin. Árıne, keıipker týdyrmaı qoımaıdy ǵoı aqyn-jazýshy, alaıda Beıimbettiń «Myr­qymbaıyndaı», Jumataıdyń «Láılásyndaı» el arasyna keń tarap ketkenderi kemde-kem. Qazaq poezııasyndaǵy keıipkerler alleıasyna Jumataı Jaqyp­­baev qadaý-qadaý keıipkerler ákeldi. Jańa obrazdar týdyrdy. Láılá men Kenejırendi qosty jyr báıgesine. Bireýi adamzat balasynda, bireýi jylqy bala­synda mańdaıy jarqyrap shyǵa keldi de, aqyndy ólmestiń kemesine mingizdi de jiberdi.

Ádebıet • 20 Maýsym, 2022

Bir-aq kúnde shashy aǵarǵan kelin

«Jeńdik qoı jaýdy, arman ne, qurbym, kúrkirep kúndeı ótti ǵoı soǵys» (Qasym Amanjolov) degenmen, jer betindegi keskilesken urystyń qaı-qaısysy bolsyn adamzat balasynyń oı-sanasyn, ishki álemin adam aıtsa nanǵysyz óz­geristerge ushyratady.

Qazaqstan • 15 Maýsym, 2022

Shámshige qurmet – elge qurmet

«Turandy maqtamaımyn tipti tekke, Onsyz da Turan málim talaı shetke» (Maǵjan) demekshi, halyq kókke kótergen esimdi bılik odan ári asqaqtatqany qandaı kelisti, qandaı jarasymdy! Kesheli beri «qazaq valsiniń koroli» atanǵan Shámshi Qaldaıaqovqa Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen «Qazaqstannyń Eńbek Eri» ataǵy berilgeni týraly habar el ishine jaryqtyń jyldamdyǵymen tarady. Halyq áldeqashan moıyndap, júregine uıalatqan eki qazaq bolsa, sonyń biri – Shámshi.

Ádebıet • 15 Maýsym, 2022

Jarasqandaı jyrlaý qaıda?..

Eldiń bári Jarasqannyń epıgrammalaryn aıtady. Men onyń «Aq bulaqtary» men «Aqyn ketip barady kóshemenen», «Portfel», «Aqyrǵy óleńin» aıtqym keledi. Jurttyń bári basyn shaıqap tyńdaıtyn «Kenje balasyn» qaıda qoıasyz?

О́ner • 14 Maýsym, 2022

Ajaldan qutqarǵan án

«Dos-Muqasan» dese «Toı jyry», «Toı jyry» dese «Dos-Muqasan»... Árıne, aty ańyzǵa aınalǵan «Dos-Muqasannyń» kókjıegin jalǵyz ánge baılap qoıýǵa bolmaıdy. Qanshama halyq áni men ult kompozıtorlarynyń shyǵarmalaryn shyrqaǵan áıgili qazaq estradalyq vokaldy aspaptar ansambliniń atyn shyǵarǵan ánder jetedi. Olar oryndaǵan halyq ánderi arasynan «On alty qyzdy» atasa da jetkilikti shyǵar. Al avtorlyq ánderi degende áýeli «Toı jyryna» toqtalmaı kete almaımyz.

Rýhanııat • 13 Maýsym, 2022

Taptaı berseń, túk qalmaıdy...

Qaraqat ta búldirgen sııaqty, shilde­niń ystyǵymen tolysyp, dóńgelenip, tamyzdyń basynda pisedi de, sol ýa­qytta termeseń, aǵyp túsedi. Búl­dir­gen tipti erte, kóktemde tolysyp, jaz­dyń alǵashqy ystyqtarynda aǵyp ketedi. Bizdiń kórgenimiz qoı qaraqat, aıý qaraqat ekeni belgisiz, áıteýir Sarysý ózenin qıyp, Nuraǵa bet alǵan temirjol boıyndaǵy maıda taldarda jypyrlap ósetinin bilemiz. Eki aýyldy toıdyratyn: О́spendi de, Jaryqty da. Eki aýyl el bop teretin tamyzdyń basynda. Osydan jıyr­ma jyl buryn sondaı edi.