Jánibek ÁLIMAN«Egemen Qazaqstan»
110 materıal tabyldy

Rýhanııat • 30 Naýryz, 2022

«Kókeıkesti» estilgende...

Kez kelgen óner ıesiniń sońynan áýeli ańyz eredi. Jalǵyz óner ıesiniń ǵana emes, kez kelgen týyndynyń ańyzy qosa júredi. Eger ańyzy ne áńgimesi bolmasa, ózin tyńdap ne tamashalap qoıa salǵan qyzyq emes sııaqty. Kóńilińe qonǵan án-kúıge qumaryń qanbaı qalady, sebebi. Taǵy da tyńdap, taǵy da qyzyqtap, qumardan shyqqyń kelip turady. Sosyn ol týraly derekterdi izdestire bastaısyń.

Abaı • 30 Naýryz, 2022

Abaıdyń amanaty

«Bilimdiden aıaman sózdiń maıyn, Alty óleńmen bildirdim ánniń jaıyn» dep kesip aıtady hakim Abaı. Aqyn qazaq áni men óleńi qalaı óristeýi kerek degen maqsatta naqty jumys istep, oǵan ózi bastap kiriskenin baıqaý qıyn emes. 2016 jyly «Jalyn» baspasynan shyqqan Abaı shyǵarmalarynyń eki tomdyq tolyq jınaǵyn súzip shyqqanda, sol alty óleńin túgendegen boldyq.

Ádebıet • 22 Naýryz, 2022

«Altyn kúrekteı» áıgili án

«Naýryz aıy týǵanda,Toı bolýshy edi bul mańda» dep bastap jiberse, siz de ándi ilip áketesiz. Áýeli óleńi týǵan bul án osylaı tutasyp túse salǵan tárizdi. Áýeni men óleńi kirigip ketkeni sonsha, qazir sózin jeke jyr retinde oqý qıyndaý. Birden áni baýrap alyp ketedi.

Rýhanııat • 15 Naýryz, 2022

Márttik qarttyqqa qaramaıdy

Ol kisiler aýyl irgesindegi qorymdardan topyraq tompaıtqaly qashan?! Marqash (Marhaba) apa bertinde, 2020 jyldarǵa taman attansa, Imekeń, Imanjan aqsaqal toqsanynshy jyldardyń aıaq sheninde jóneldi-aý deımin. Biz onda jeti-segiz jasar balamyz. Aýyldyń eki qarııasy da jaqsy esimde. Imekeń óle-ólgenshe attan túspeı ketti. Toqsannyń birnesheýine kelip qaıtty. Aıaq artyp júrgen atyn balasy syrtynan satyp jiberipti.

Ádebıet • 13 Naýryz, 2022

Maǵjannyń óleńi, Jaıyqtyń deregi

Jazýshy Jaıyq Bekturovtyń «Eneden erte aıyrylǵan tól sekildi» atty shyǵarmalar jınaǵyn kórgen de, kórmegen de bar shyǵar. Jazýshynyń kózi ketkennen keıin Nurmahan Orazbektiń qurastyrýymen shyqqan eńbekke ártúrli ádebı maqalalar men tarıhı baıyptaýlar toptastyrylǵan. Jaýyrdy jaba toqymaı, qoǵamdyq sananyń astaryna aınalǵan saıası jaǵdaılardyń tonyn teris aınaldyryp kórsete bilgen qundy eńbek der edik.

Qoǵam • 10 Naýryz, 2022

Belgisizdik

Bizdiń aýylda erterekte úlkender balalaryn «mas kele jatyr» dep qorqytatyn. «Mas kele jatyr» degen sóz kádimgideı úreı týdyratyn. Shet jaǵasyna kýá bolǵan soń aıtamyz. Tipti túnde bala uıyqtamaı qoıǵan jaǵdaıda álgindeı sózdi aıtsa, tynyshtalyp, ún-túnsiz jata qalǵanyn bilemiz. «Tezirek kózińdi jumyp, uıyqtamasań, bójekeı bizdi alyp ketedi. Bójekeı seni jeıdi-i!» degeni sııaqty ǵoı.

Qoǵam • 08 Naýryz, 2022

Meıirim merekesi

Jyl on eki aıdyń basy, mezgil bitkenniń jańasy, maýsym bitkenniń darasy kóktemniń alǵashqy merekesi analarǵa arnalady. Kóktem týa álem jańarady, alty aı qys aq kebinniń astynda qalǵan tirshilik qaıta jandanady, jyl keledi jer betine, jyldyń kelgenin dúnıege jar etýge áýeli adam kelýi kerek qoı. Anasyz adam kele me ómirge?! Anasyz ómir bastala ma? Anasyz tirshilik jańara ma? Siz ben bizdi, ul men qyzdy Táńiri ananyń qursaǵyna salyp saqtaǵan, baýyryna salyp ósirgen, aıaly alaqanyna salyp meıirimge bólegen. Ana boıynan, ana júreginen óngen meıirim men mahabbatqa qarsy turar kúsh joq jer betinde. «Ana bir qolymen besikti terbese, bir qolymen álemdi terbetedi» degen sózdiń jany osy tustan kórinetin sııaqty. Demek, alty aı qystyń tońy jibip, kóbesi sógilerde týatyn 8 naýryz – áıelder merekesinen súıkimdi meıram joq.

Rýhanııat • 07 Naýryz, 2022

Sábı júrektiń sónbes mahabbaty

El qosyla hormen shyrqaıtyn ánniń kóbi anaǵa arnalǵan týyndylar desek, qatelese qoımaımyz. Qaı otyrysta bolsyn, toı-dýman, qyzyq-qýanyshtardyń kóbinde, ásirese úlkender jaǵy analaryn aıtyp meıirlenedi.

Rýhanııat • 01 Naýryz, 2022

Sákenniń mektebi

Ádebıet aqyn-jazýshy týǵan jerden bastala ma, joq álde qolyna qalam alyp jazǵan jerinen bastala ma? Alǵash bala aqyn qaı jerde qolyna qalam alyp, jaǵyn shyntaǵyna súıep, oılanyp otyryp óleń jazǵan jer kimge bolsa da qyzyq shyǵar.

Ádebıet • 27 Aqpan, 2022

«Býryltaıdan» týǵan bir áńgime

Ǵasyrlardyń, bálkim dáýirlerdiń qoıyn-qonyshynan, qatpar-jyqpyldaryn jaryp án ushady bolashaqqa. О́tip ketken eski zamandardyń úni men syry, sezimi men kóńil kúıi keler ýaqytqa án arqyly, daýys pen sóz arqyly kóship qana qoımaı, keıingilerdi ózine ińkár etip, tipti «áýrege» salady.