Ádebıet • 24 Qańtar, 2023
Eger oqyrmanyn súıindirip nemese kúıindirip qoımasa, kezi kelgende, tipti jırendirip, ondaıdan boıdy aýlaq salarǵa oılandyrmasa ádebıet ádebıet, óleń óleń emes shyǵar. Jalpy, óner ataýlynyń bir mindeti adam janyn tárbıeleý, rýhyn shynyqtyrýǵa baǵyshtalatyny belgili.
Ádebıet • 23 Qańtar, 2023
«Janbota mazamdy aldy ala jazdaı...»
«Aspan bolǵan soń, ashyǵy jaqsy», depti ǵoı Oralhan Bókeı. Biz shamamyz jetkenshe týyndy týraly aıtamyz. Onyń shyrqaý bıigi men tereńine jetý-jetpeý – basqa áńgime. Keıbir uly týyndylar haqynda avtordyń ózi tereń boılap jetkize almaýy múmkin, keıde. Endi, árıne, sóz shyǵarma jaıynda bolǵan soń, onyń ıesi haqynda da toqtala ketýge týra keledi.
Ádebıet • 18 Qańtar, 2023
Dáýletkereıdiń «Jigerin» tyńdap, tereńine boılaı alǵan adam dúnıege qalaı qaraıdy dep oılaısyz? Tipti tereńine demeı-aq qoıaıyq, eptep-eptep túısinýge jetken júrek ıesiniń ózi osal bolmasyna bás tiger edik. Negizi kúıdi túsinedi degennen góri, túısinedi, sezinedi degen ońdyraq shyǵar. Biraq dúnıeniń bári sol sezinýden týmaı ma? Eger qazaq tyńdarmandary óziniń tól mádenıetiniń shańyraǵyn kótergen qadaý-qadaý ilki týyndylarymen aýyzdanyp óskende, bizdiń búgingi jaǵdaıymyz qazirgiden kósh ilgeri bolar edi ǵoı. Árıne, qazaq ónerindegi oqshaý tulǵa, onyń ishinde saz álemine orasan zor olja salǵan Dáýletkereı Shyǵaıulynyń mýzykalyq murasyna kelgende osylaı deýge májbúrmiz.
Ádebıet • 17 Qańtar, 2023
Onyń keıipkerleri álemniń ár túkpirinde názik túpki senimi men kózge kóriner-kórinbes úmit jibine ilinip ómir súrip jatady. Shybyn kep qonsa, shyrt etip synyp túskeli turǵan qyldan jińishke, bálkim qylyshtan ótkir bolýy múmkin adamzattyń túpsenimi. Áıtpese, kúndelikti ómirde kisi balasynyń senbeıtini joq. Tipti túpki senimdi dinı, ıa bolmasa basqalarymen shatastyrýǵa bolmaıtyn shyǵar.
Ádebıet • 16 Qańtar, 2023
Ibrahım Qunanbaıulynyń Abaıdan bólek, bala kúngi taǵy bir esimi Telǵara bolǵan desedi. Eki anany (Uljan men Aıǵyz) tel emip ósken soń solaı atasa kerek. Abaı – ájesi Zereniń qoıǵan esimi. Abaı – es, jady degen maǵynaǵa ıe uǵym ekenin О́zbekáli Jánibekov jazady: «bizdiń elde «bul sóz halyqtyń abaıynda joq» – degen sóz bar», dep. Shynynda da, Abaı ulttyń aqyl-esine aınaldy. «Aqyldynyń sózindeı oıly kúıdi, tyńdaǵanda kóńildiń óseri bar» dep basqa emes, hakimniń ózi aıtady.
Rýhanııat • 13 Qańtar, 2023
Kúıdi estigen óz aldyna, qýatty tolqyny men tereń tebirenisine enip tyńdaýǵa da daıyndyq kerek-aý. Bala kezimizden qulaǵymyzǵa sińisti bolǵan Esir Aıshýaqulynyń kúıi «Aqjarmanyń» asaý aryny sharpyp, qýat-kúshiniń astyna buqqan tebireniske shym-shymdap batqan saıyn osylaı sóıleýge týra keledi. Kúı degenniń bir sıpaty jan keshirgen halge kelińkireıdi ǵoı. Kúıshiniń ózeginde týlaǵan rýh pen sezim aǵyl-tegil aqtarylyp turǵan joq pa? Esirdiń «Aqjarmasynan» osyndaı bir ǵalamat saryn esedi. Ustazy Abyldan juqty ma, Táńirden keldi me, ol jaǵy bir Allaǵa aıan. Sondyqtan biz «Aqjarmany» tyńdap qana qoımaı, tanymyna kóz júgirtýge qulash urdyq. Kóptegen derek shyqty aldymyzdan. Túpnusqa bir bolǵanymen, ártúrli baıandalady árqaısysy. Solardyń arasynan Talasbek Ásemqulov Asqar Súleımenovtiń aıtýymen jazyp qaldyrǵan nusqaǵa toqtalǵandy jón kórdik.
Ádebıet • 11 Qańtar, 2023
Bir joqty bir joq tabady. Keıde kórgen nárseden bir áserlenesiń de, jaqsy eken dep qoıasyń. Bálen dep eshteńe aıta almaısyń, biraq áseri boıdan ketpeı júredi. Oı salar, úlgi alar eshteńe joq sııaqty, nege ekenin qaıdam, áıteýir unap qalǵan. Nesimen unaǵanyn taǵy bilmeısiń. Múmkin kınotýyndynyń oryndalý barysy, onyń ónboıyn ustap turǵan án-áýen, mýzyka ma degen oı týady. Sóıtsek, kınodaǵy dıalog jáne joǵarydaǵynyń bári eken ǵoı áser etýshi.
Rýhanııat • 06 Qańtar, 2023
Qazaq án-kúıin tyńdap júrgen oıly qulaq pen sezimtal sanaǵa Dáýletkereı Shyǵaıulynyń kúıleri ózgeshe áser qaldyrary sózsiz. Ataqty Bapas (Dáýletkereı) degende ne túsedi esińizge? Ne túspeıdi Dáýletkereı degende eske? Uly dalanyń búgingi bir sheti, kezindegi kindik ortasy Bókeı ordasynan aq boz atyn oıqastatyp Ábilqaıyr han bastaǵan sultandar shyǵa kelgendeı elesteıdi. Ultynyń ary men jurtynyń tutastyǵyna bola tý kótergen aqsúıek tuqymnyń asyl muraty atoı salady. Kúı ónerindegi tóre tartys, sony josyn ne ǵalamattarǵa jeteleıdi. Ulttyń tabanyna kirgen shóńge meniń mańdaıyma qadalsyn dep ósken altyn áýlet mańdaıyna tutqan aqsúıek óner saltanat qurady. Bul aıtqandarymyzdyń ózi ústirt bolar edi. Asyl tek, aqsúıek óner osy qubylystar ǵana ma? Sol asyl, bekzada tekke tán mahabbat pen minez. Qysqasy boılap bolmaıdy, tek kúılerin tyńdaı-tyńdaı tárbıelený kerek. Sondaı asqaq ári kirpııaz sana men rýhqa qulash ura alsa qandaı ǵalamat?!
Rýhanııat • 30 Jeltoqsan, 2022
Mirjaqyp dese – «Oıan, qazaq!», «Oıan, Qazaq!» dese – Mirjaqyp eske túsedi. Sony sanaǵa ornyqtyryp, bekite túser serıal dúnıege bıyl keldi desek, artyq aıtqandyq emes shyǵar. «Qazaqstan» ulttyq arnasynyń tapsyrysymen túsirilgen «Mirjaqyp. Oıan, Qazaq!» serıaly jaryqqa shyqqaly eldiń yqylasyna bólendi. Jaqsy pikirler aıtyldy. Biz týyndy bastalǵan bette «oıbýı, «Ahmet. Ult ustazy» serıalynda oınaǵan Mirjaqyptyń ózi durys edi-aý» dep qylp ete qalǵanbyz. Sóıtsek, shyǵarmashylyq top qatelespepti. Eń bastysy, Jaqań (Mirjaqyp Dýlatuly) rólin somdaıtyn ártisti o basta, Ahmet Baıtursynulyn túsirgende jańylmaı dál tapqan. Basty róldi somdaǵan Baqyt Qajybaev bul joly da alyp shyǵa alǵan Jaqańdy.
Ádebıet • 30 Jeltoqsan, 2022
Jylqyshynyń balasyna nemese jylqyshyǵa ómir attyń ústinen, jylqynyń qulaǵynan bastalady. «S.Seıfýllınniń «Taý ishinde» áni aıańshyl attyń júrisin eske salady» degenin bir emes, birneshe esti adamnan estigem. Qazirgi motosıkl mingen jylqyshylar túsinbeýi múmkin, negizi attyń ústi, onyń eleńdegen qulaǵy – nebir dúnıeniń kózin ashady. Júregi bar adamdy tabıǵı tepe-teńdikke (úılesim), esti arnaǵa túsirmeı qoımaıdy. Jol jorǵasy bar jelisti atqa taqymyń bir tıdi eken, tolqytyp ala jóneledi. Bálkim siz buryn olaı tolqyp ta kórmedińiz? Al eleńdegen qulaǵy aınaladaǵy ártúrli qubylysty ańdatqysh sezim núktesi sekildi... Muny áride tamyrynan tartyp jetkizýshi Asqar Súleımenov bolsa, beride aqyn Ǵalym Jaılybaıdyń óleńderinen ańǵaramyz.
