Jánibek ÁLIMAN«Egemen Qazaqstan»
96 materıal tabyldy

Ádebıet • Keshe

Gúl – sulýlyq pen izgilik rámizi

Keń baıtaq qazaq poezııasynda gúl týraly tuńǵysh óleń jazǵan aqyn kim eken dep oıǵa qalasyń keıde. Abaı bastaǵan beridegi aqyndardyń qaı-qaısysynan bolsyn kezdestirerimiz anyq-aý. Bizdiń dalanyń topyraǵy uly, tamyry tereń bolmasa Abaı qaıdan shyqty degen suraq kóldeneńdeıdi. «Janyp turǵan jas ómir – alqyzyl gúl, sıpattaýǵa qyzyǵyn jetpeıdi til» (Birjan sal) deıtin joldar da joqtan týa sala ma? Qaıtken kúnde qazaq topyraǵyna bitken qunardan óngen óleń-jyrdyń tamyry tym-tym tereńde ekeni talas týdyrmaıdy.

Ádebıet • 28 Qyrkúıek, 2022

Kııaký ólgen kún...

Basqany qaıdam, ultynyń qaıǵy-qasiretin tereńirek uǵyp, adamzatqa ortaq muńdy jan-júregimen sezinýge tyrysqan jannyń qaıǵysyn áriden qozǵap, tolǵandyrmaı qoımaıtyn birden bir shyǵarma – Tólen Ábdiktiń «Tozaq ottary jymyńdaıdy» povesi der edik. Bastap kelip jibergende bir demmen oqyla jóneletin týyndy bizdiń halyqtyń, bizdiń ulttyń basynan keshirgen aýyrtpalyq pen mehnatty tereńinen qozǵap, tipti kózge jas aldyrar tusy da az emes.

Rýhanııat • 26 Qyrkúıek, 2022

Án oqý

«Án aıtý – poezııa oqýdyń eń bıik shyńy» degen sózdi bir emes, birneshe márte estip edim. Buǵan kelisýge de, kelispeýge de bolatyn sııaqty. Árkimniń talǵamyna baılanysty alýan pikir órbı beretini bar. Qolyna dombyrasyn alyp mıkrofonmen «sóılep» álde «sóılesip» turǵan ánshini san kórdik. Shybynnyń dybysy estiler edi-aý ondaıda. Án sharyqtap nemese úzilerdeı taǵy da jalǵanǵan sátte anaý bir tustan áldebir tyńdarman eriksiz «páli!», dep qalmaı ma sonda?! Ánmen birge terbelip otyrǵan jan eriksiz ishki kúıin shyǵaryp qoıatyny tańsyq emes qazaq ortasynda.

Qoǵam • 26 Qyrkúıek, 2022

Jyr alyby dáripteldi

О́tken senbiniń keshinde jyr alyby Jambyldyń rýhy aspandap berdi. As­tana tórinde. Dálirek aıt­­qanda, Táshenov kó­she­siniń boıyndaǵy Jambyl Jabaev es­kert­kishiniń al­dynda res­pýblıkalyq «Kúı anasy» qorynyń uı­ym­das­tyrýymen aqyn shy­ǵarmashylyǵyna ar­nalǵan V «Jyr men kúı jár­­meńkesi» ótti. On­da jas jetkinshekter Jam­byl jyr­laryn oqyp, kúı shertti.

Rýhanııat • 25 Qyrkúıek, 2022

Kitap festıvali – el kózaıymy

О́tken juma kúni Astanadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphananyń aldynda Kitaptime – 2022 respýblıkalyq kitap festıvali uıymdastyryldy. Onda oqyrmandar men avtorlar, aqyn-jazý­shylar men ádebıetqumar jurt kitap jármeńkesinde qaýyshyp, emin-erkin dıdarlasyp, máre-sáre bolysty. Osy kúni elorda tórinde bastalǵan mádenıet pen rýhtyń jármeńkesi bir mezette barlyq aımaqta, elimizdiń túkpir-túkpirinde ótip jatty.

Ádebıet • 21 Qyrkúıek, 2022

Tulǵa jóninde qos tomdyq

О́mirin ult taǵdyrynyń ósip-órkendeýine baılaǵan tulǵanyń aıtqan sózi, júrgen joly, istegen isi jastarǵa qashanda úlgi-ónege. Sondaı ónegeli jannyń biri Asanbaı Asqarovtyń esimin el asqan súıispenshilikpen eske alatyny týraly áńgime kóp. «Basshy bolsań Asekeńdeı bol!» dep otyratyn kórinedi tamam tústiktiń jurty. Sol kisiniń ómiri men qyzmeti týraly Ortalyq memlekettik arhıv ázirlegen «Asanbaı Asqarov» atty eki tomdyq kitap shyqty jaqynda.

Ádebıet • 18 Qyrkúıek, 2022

Sońǵy saryn týdyrǵan sony shyǵarma

Qazaq poezııasynyń Qulageri Ilııas Jansúgirovtiń «Kúı» poemasynda ǵalamat tylsym kúsh bar. «Qobyzshy Molyqbaı shal Mataıdaǵy» dep bastalmaýshy ma edi shyǵarma?! Avtordyń aqyndyq qýatyn, óleń ólkesindegi, ólkesindegi emes, jyr qaǵanatyndaǵy kemel daýsy men sheberligin termelep jatpaımyz. Sebebi odan keıingi qazaq poezııasy osy Ilııas, Maǵjan, Sákenderge qarap boı túzegenin ańǵarý qıyn emes. Tipti solar bastap jazyp ketken ulttyq taqyryptardy basqa qyrynan tolǵap, jańasha jyrlaýǵa tyrysqany baıqalady. Aıtpaǵymyz, Ilııastyń «Kúı» shyǵarmasynyń tereń emeýrini men astarynda.

О́ner • 15 Qyrkúıek, 2022

Tolqytyp Tolaǵaıdyń maqpal túni...

Judyryqtaı ǵana júrekten týǵan án alystarǵa attanady. Qurlyq asqany bylaı tursyn, ǵasyrlardan ǵasyrlarǵa kóship, adam rýhymen birge ómir súre beredi. Ataqty Ilıa Jaqanov­tyń «Tolaǵaı» áni Japonııanyń Tokıo qalasyndaǵy álem halyqtary mýzykalarynyń mýzeıinde saqtaýly turǵanyn ánshi Qaırat Baıbosynovtyń ózi aıtady. 1990 jyldardyń ishinde Smataı Úmbetbaev ekeýin Japonııaǵa arnaıy shaqyrtqanda, Qaırekeń álgi mýzeıge osy ándi jazdyryp ketipti.

О́ner • 15 Qyrkúıek, 2022

Káripbek álemi

Semeı ıadrolyq polıgony kesirinen qolsyz múgedek bolyp týǵan Káripbek Kúıikovtiń kartınalary álem nazarynda qazir. AQSh, Japonııa, Ulybrıtanııa, taǵy basqa órkenıetti elderde kórmeleri ótip turady. Sýretshi burynyraqta Nobel syılyǵyna úmitker retinde usynylǵan. Biz búgin qylqalamdy tisimen tistep salatyn avtordyń týyndysyna toqtalmaqpyz.

Rýhanııat • 13 Qyrkúıek, 2022

Taý tulǵanyń toıy

«Saryarqada Aqsorań eń bıik taý, Jańaarqada Aqseleý taýdan bıik» (Baǵdat Múbárak) deıtin jurt belgili etnograf, ǵalym, jazýshy Aqseleý Seıdimbektiń toıy Jańaarqada ótetinin estip, eldiń túkpir-túkpirinen jıylǵan eken. О́le-ólgenshe ult murasyn túgendep, halqynyń qasıetin ardaqtap ótken tulǵanyń 80 jyldyq mereıtoıyna oraı respýblıkalyq ǵylymı konferensııa uıymdastyrylyp, jyr dodasy ótip, as berilip, balýandar beldesip, at shaptyryldy. Aýdan ortalyǵynda ashylǵan eskertkishi týraly áńgime basqa. Kesheli beri aýdan ákimi Iýrjan Bekqojın bastap bul eskertkish alynyp, jańadan qalyptalatynyn málimdedi. Aqańnyń toıyna barǵan eldiń kóńili sonda baryp ornyna túskendeı.