Jánibek ÁLIMAN«Egemen Qazaqstan»
99 materıal tabyldy

Ádebıet • 20 Maýsym, 2022

Bir-aq kúnde shashy aǵarǵan kelin

«Jeńdik qoı jaýdy, arman ne, qurbym, kúrkirep kúndeı ótti ǵoı soǵys» (Qasym Amanjolov) degenmen, jer betindegi keskilesken urystyń qaı-qaısysy bolsyn adamzat balasynyń oı-sanasyn, ishki álemin adam aıtsa nanǵysyz óz­geristerge ushyratady.

Qazaqstan • 15 Maýsym, 2022

Shámshige qurmet – elge qurmet

«Turandy maqtamaımyn tipti tekke, Onsyz da Turan málim talaı shetke» (Maǵjan) demekshi, halyq kókke kótergen esimdi bılik odan ári asqaqtatqany qandaı kelisti, qandaı jarasymdy! Kesheli beri «qazaq valsiniń koroli» atanǵan Shámshi Qaldaıaqovqa Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen «Qazaqstannyń Eńbek Eri» ataǵy berilgeni týraly habar el ishine jaryqtyń jyldamdyǵymen tarady. Halyq áldeqashan moıyndap, júregine uıalatqan eki qazaq bolsa, sonyń biri – Shámshi.

Ádebıet • 15 Maýsym, 2022

Jarasqandaı jyrlaý qaıda?..

Eldiń bári Jarasqannyń epıgrammalaryn aıtady. Men onyń «Aq bulaqtary» men «Aqyn ketip barady kóshemenen», «Portfel», «Aqyrǵy óleńin» aıtqym keledi. Jurttyń bári basyn shaıqap tyńdaıtyn «Kenje balasyn» qaıda qoıasyz?

О́ner • 14 Maýsym, 2022

Ajaldan qutqarǵan án

«Dos-Muqasan» dese «Toı jyry», «Toı jyry» dese «Dos-Muqasan»... Árıne, aty ańyzǵa aınalǵan «Dos-Muqasannyń» kókjıegin jalǵyz ánge baılap qoıýǵa bolmaıdy. Qanshama halyq áni men ult kompozıtorlarynyń shyǵarmalaryn shyrqaǵan áıgili qazaq estradalyq vokaldy aspaptar ansambliniń atyn shyǵarǵan ánder jetedi. Olar oryndaǵan halyq ánderi arasynan «On alty qyzdy» atasa da jetkilikti shyǵar. Al avtorlyq ánderi degende áýeli «Toı jyryna» toqtalmaı kete almaımyz.

Rýhanııat • 13 Maýsym, 2022

Taptaı berseń, túk qalmaıdy...

Qaraqat ta búldirgen sııaqty, shilde­niń ystyǵymen tolysyp, dóńgelenip, tamyzdyń basynda pisedi de, sol ýa­qytta termeseń, aǵyp túsedi. Búl­dir­gen tipti erte, kóktemde tolysyp, jaz­dyń alǵashqy ystyqtarynda aǵyp ketedi. Bizdiń kórgenimiz qoı qaraqat, aıý qaraqat ekeni belgisiz, áıteýir Sarysý ózenin qıyp, Nuraǵa bet alǵan temirjol boıyndaǵy maıda taldarda jypyrlap ósetinin bilemiz. Eki aýyldy toıdyratyn: О́spendi de, Jaryqty da. Eki aýyl el bop teretin tamyzdyń basynda. Osydan jıyr­ma jyl buryn sondaı edi.

О́ner • 09 Maýsym, 2022

Úkili úmit

On mınýt beredi, nebári on-aq mınýt. Sol on mınýtta tutas operalyq shyǵarmany qoıyp shyǵý degen... Ne aıtqyń keldi, kórsetetin qubylystardy qalaı jetkizesiz, bárin on mınýtqa syıdyryp jibere alasyz ba, joq pa? Syıdyra almasańyz qosh aıtysasyz. Jalpy, opera rejısseri degendi siz estigensiz be? Bul kádimgi drama, kıno rejısseri emes. Opera ónerdegi barlyq janrdyń sıntezi bolǵandyqtan, Qazaqstanda jalǵyz, álemde saýsaqpen sanarlyq qana eken olar.

Tarıh • 07 Maýsym, 2022

Turannyń sońǵy kókjaly

Kenesary han degende tarıh qana emes, qazaq azattyǵy men tutastyǵy, memlekettiligi men rýhy qatar júredi. Turan dalasynda ótken Shyńǵys, Joshy bastaǵan uly handardyń sońy Keneniń taǵdyr-talaıy qandaı qııapatty bolsa, rýh kótergen alapaty sonshalyqty bolǵany osy joly da bir márte qylań bergendeı.

Tarıh • 02 Maýsym, 2022

Ol basta solaı týǵan tý kóterip...

Otyrardan kóshken ozan, Atyraýdan shyqqan uzan. Ozan – daýys, ún bolsa, uzan – kóne túrki, qypshaq tilinde aqyn, jyraý. Ozan ıesi men sóz ıesi uzan Almatyda túıisedi sol jyldary. 1950 jyldyń sońy, 1960-qa aıaq basqaly turǵanda.

Rýhanııat • 02 Maýsym, 2022

Dalalyq súıý

Iá, óleń sendirmese óleń emes. Kórkem dúnıe sendirmek túgili, janyńdy eljiretip, júregińe sińirip jiberedi aıtylmysh dúnıeni. Joqqa sendirip, ǵaıypqa ılandyryp qoıady. Ilanbaq bylaı tursyn, sol sezimmen rýhyn shynyqtyryp, ómir súrip ketetinder de bolady.

Qazaqstan • 31 Mamyr, 2022

Qymyz qaıda, qazaq qaıda?..

Qazaq úshin dám de, dári de, sýsyn da, em de qymyz. Dári bolǵan soń ómiriniń máni qymyz ekeni aıtpasa da belgili. Sondyqtan tarıhyn termeleı bermeı, osy joly qadirli asymyz nege naryqta jappaı satylymda joq, soǵan bas qatyramyz.