Bapkerge de bap kerek

Qoqysbekovter otbasy birer jyl Almaty oblysynyń Eńbek­shiqazaq aýdanyndaǵy Qarakemer aýylyn meken etti. Túrgen ózeniniń oń jaǵalaýynda 1954 jyldyń 5 jeltoqsanynda bolashaq bapker dúnıege keldi. Keıinnen bul áýlet ózderiniń týǵan jeri – Qoıankózge qaıta oraldy. Bákeń bala kezinen sportqa qatty qyzyqqanymen, aýyldy jerde arnaıy úıirme bol­mady. Sondyqtan da dúbirli dodalarda daralanǵan balýan bolý baqyty oǵan buıyrmady. Ásker qatarynan oralǵannan keıin jas jigit arman qýyp, Almatyǵa keldi. Respýblıkamyzdyń bas shaharynda úıirmelerdiń san-alýan túri bolǵanymen, onyń tańdaýy birden samboǵa tústi. Kúres zalyna ábden býy­ny qatqan kezinde bas suqqanyna qara­mastan Baqyttyń qala birinshiliginde júldegerler qatarynan kórinýge kúsh-jigeri jetti. Basqa da týrnırlerde top jardy. Biraq kezekti bir jattyǵý barysynda belin qatty zaqymdap alyp, sonyń saldarynan boz kilemmen qosh aıtysýyna týra keldi. Sodan keıin ol bapkerliktiń qamytyn kıdi.

Baqyt aǵa aıtady: – 1981 jyly Qoıan­kózge oralǵan bette mek­teptiń aýmaǵy bar-joǵy otyz shar­shy metrdi quraıtyn ból­mesin sportzalǵa aınaldyrdym. Sol jerge balalardy jınap, kúnine birneshe márte jattyǵý jumystaryn júrgize bastadyq. Alǵashynda kóp qınaldyq. Shaǵyn kúres zalynda keńinen kósilý múmkin emes. Onyń ústine ishi maq­taǵa toltyrylǵan kilem qaıta-qaıta jıyrylyp qala beredi. Sony qalpyna keltirýdiń ózi biraz ýaqytty qajet etedi. Sport­tyq kıim múlde joq. Qajetti kúrteshelerdi alǵashynda zaıy­bym Táttigúlge, keıinnen aýdan orta­lyǵyndaǵy atelege aparyp tiktirdim. Sóıtip júrip, biraz jyrtyǵymyzdy jamadyq. Ol kezderi Kerbulaq aýdanynda sambo kúresi turalap qalǵan edi. Oblys aýmaǵynda ótetin jarystarda Saryózektiń órenderimen kezdesetinin estigen kezde ózge jaqtyń balýandary «Ońaı ol­jaǵa keneletin boldyq» dep alaqandaryn ysqylap otyratyn. Dereý sol olqylyqtyń oryn tol­tyrý qajet boldy. Sodan jat­tyǵýǵa myqtap kiristik. Kúnine eki-úsh márte daıarlanamyz. Alǵashqy jattyǵý tańǵy saǵat beste bastalady. Túste de, keshte de aıadaı zalda aıanbaı ter tógemiz. Kúndelikti 14 shaqyrymdy artqa tastap, Shanhanaı aýylyna deıin júgirip qaıtýdy daǵdyǵa aınaldyrdyq. Bastapqy kezde úıirmege balalar kóptep kelgen edi. Biraq qatań tártipke shydaı almaǵan olardyń qatary kún sanap sıredi. Al shy­daǵandary shynyǵyp shyǵyp, ýaqyt oza shıratylǵan arqandaı shıyrshyq atty.

Shákirtteriniń aıtýynsha, Baqyt Jáketuly óte talapshyl jáne qatal jattyqtyrýshy bolǵan kórinedi. «Bapkerge de bap kerek» demekshi, ózi tańǵy beste turady. Shákirtterine de sondaı talap qoıǵan. Jattyǵýǵa kelmegenderdi úılerine izdep baryp, terezelerin toqyldatady eken. Tańǵy tátti uıqynyń qushaǵynda jatqan jet­kin­shekterdi tósekten julyp alady da, jetektep áketedi. Jelkelep turyp sapqa turǵyzady. Qaqaǵan qys pa, álde shildeniń shilińgir ystyǵy ma, oǵan bas qatyryp jat­qan Bákeń joq. Eń bastysy, aýyl turǵyndary bapkerdiń bul qylyǵyn ersi kórmeıtin. О́ıtkeni jańadan kelgen mamannyń qolǵa alǵan isi quptarlyq. Onyń maqsaty – jergilikti jastardy sportqa baýlý. Al erteńgi kúni solardyń ara­synan áldebireýler dúbirli dodalarda daralanyp jatsa, eń aldymen, aýyl-aımaqtyń abyroıy artady. Sony qoıankózdikter qaperlerine myqtap túıdi.

Qoqysbekovten tálim-tárbıe alyp, osyndaı «súzgiden» ótken sam­boshylar araǵa úsh-tórt jyl salyp, ózderiniń tyrnaq­­aldy ta­bystaryna qol jetkize bastady. Áýeli Amankeldi Qo­jah­metov oblys chempıony atan­sa, kóp keshikpeı Báziljan Qa­lıev, Bolat Úsembekov, Muhıt Shynbaev, Tókesh pen Ǵalymjan Taımoldanovtar respýblıkalyq deńgeı­degi jarystarda júldeger­ler sanatynan kórindi. Al 1990 jyly Jumajan Nurbekov jas­tar arasynda ótken Qazaqstan birin­shiliginde top jaryp, sport sheberiniń kúmis belgisin keýdesine taqty.

Baqyt aǵa aıtady: – Otandyq sam­bo­nyń bolashaq jarqyn jul­dyzy Berik Jet­pisbaev úıir­meniń tabaldyryǵynan atta­ǵanda 12-13 jas shamasynda edi. Bas­tapqyda onyń basqa balalardan esh ereksheligi baıqalmady. Desek te óziniń eńbekqorlyǵy men tabandylyǵynyń arqasyn­da Jetpisbaev ýaqyt oza ózge­ler­den oqshaýlana bastady. Eń bastysy, ol jattyǵýǵa asa jaýap­ker­shilikpen qaraıtyn. Kór­setilgen ádis-tásilderdi lezde meńgerip ala­dy. Beldesý barysynda sony sátti qoldanady. Biltemirge tar­tylǵanda aldyna jan salmaıdy. Kross júgirgende de bárinen buryn keledi. Denesi myǵym, qara kúshke baı. Batyldyǵy men baısaldylyǵy da bar. Aldynda qandaı azýly qarsylas tursa da qorqý nemese qaımyǵýdy bilmeıdi. Boz kilemge shyqqanda «ólispeı beris­peıtin». Dál osy qasıet­teriniń arqasynda Berik sport­tyń bul túrindegi bıik beles­terdi birinen keıin birin baǵyndyrdy.

Iá, sambodan halyqaralyq dáre­jedegi sport sheberi Jet­pis­baevtyń júrip ótken joly jan­kúıerlerdiń kóz aldynda. Áýeli ol 1994 jyly Iýgoslavııanyń Novı Sad qalasynda ótken jas­óspirimderdiń álem birinshiliginde kúmis medaldy moınyna ildi. Kelesi jyly Bolgarııanyń bas shahary – Sofııada jastar arasynda álem chempıony atandy. Kóp kidirmesten eresekter dýyna túsken Berik qarsy kel­genderdi alyp ta, shalyp ta jyqty. Atap aıtsaq, 19 jasynda Bishkektegi qurlyq birinshiliginde kúmispen kúpteldi. 1996 jyly Japonııanyń astanasy – Tokıoda shymyldyǵy túrilgen álem chem­­pıo­­na­tynda qola medaldy moınynda jar­­qy­ratty. Odan bólek, eki dúrkin Azııa chempıony jáne úsh dúrkin Álem ký­bo­­gynyń júldegeri degen ataqtardy en­shiledi.

Toqsanynshy jyldardyń ekin­shi jar­tysynda Berik dzıýdoǵa aýysty. Kel­gen bette nebir saqa sportshylardy jo­­lynan yǵys­tyryp, elimizdiń eń beldi ba­lýan­darynyń birine aınaldy. Sol tusta 66 kılo salmaq dárejesiniń kóshbas­shy­lary sanalǵan Ivan Baǵlaev pen Zeken Shaı­merdenov syndy sańlaqtardyń Jet­pis­baev­pen sanasýdan basqa amaldary qal­mady. Birer jyl Qazaqstannyń ulttyq qurama komandasy sapyn­da óner kór­setken ol eleýli tabystarǵa qol jet­kizdi. Aqy­ry sport sheberiniń kúmis belgi­sin keý­­de­sine taqqan soń kımonosyn shegege ildi.

Ataǵy alysqa jaıylǵan Berik Jetpis­baevpen birge uzaq ýaqyt boıy qýyqtaı zalda ıyq tirese jattyqqan Meıirjan Qashaǵanov ta talaı iri dúrmekte ysyldy. Asa jeńil salmaqta kúsh synasqan ol sambodan jasóspirimder men jastar arasyndaǵy álem birin­shilikterinde úsh ret júldeger­ler sanatyna qosylyp, qatarynan úsh márte Azııa chempıony atandy. Boz kilemmen qosh aıtysqannan keıin Meıirjan daryndy ul-qyzdardy djıý-djıtsýǵa baý­lyp, sporttyń osy túri boıyn­sha elimizdiń eńbek sińirgen jattyq­tyrýshysy ataǵyn ıelendi.

Sambodan Qazaqstannyń eńbek sińir­gen sport sheberi Azamat Mu­qanov ta dál osy Qoıankóz aýy­ly­nyń týmasy. 2007-2012 jyl­­dary ol álem jáne Azııa chem­pıo­ny, birneshe dúrkin Álem ký­bo­gynyń ıegeri, álem chem­pıo­natynyń tórt dúrkin qola júl­degeri atandy. Onyń aldynda jasóspirimder men jastar býyny arasyndaǵy jarystarda da aýyz toltyryp aıtarlyqtaı tabystarǵa qol jetkizdi. Keıinnen Azamat dzıýdoǵa den qoıdy. Bul rette de ol óziniń myqtylyǵyn moıyn­datyp, álem chempıonatynyń kúmis jáne Azııa oıyndary men qur­lyq birinshiliginiń qola medal­daryn ıemdendi. Qazir Mu­qanov dzıýdodan Qazaqstannyń jas­tar quramasynyń aǵa jattyq­tyrý­shysy bolyp qyzmet atqarady.

Baqyt aǵa aıtady: – Alyptardyń aýyl­dan shyǵatyny belgili ǵoı. Qazaqtyń keń-baıtaq darhan dalasynda týyp-ósip, jastaıynan qara jumysqa jegilgen balalar­dy sportqa beıimdeý de ońaı. Biraq aýyldy jerlerde arnaıy úıirmeler men qajetti nysandar joqtyń qasy. Bilikti bapkerler kemshin, olardyń eńbek­aqylary da mardymsyz. Osyndaı qıyn­dyqtarǵa kóbisi tóze almaıdy. Sodan basqa salaǵa ketedi. Al bizder toqsanynshy jyldardaǵy toqyraý zamanynda isimizdi qıynnan qıystyra bildik. Shirkin, Qoıankóz – bere­kesi men birligi jarasqan aýyl ǵoı. Jergilikti kásipkerler men fermerler, tipti qarapaıym halyqqa deıin óz órenderi degende ózekterin julyp berýge daıyn edi. Alys saparǵa shyǵar aldynda keıbireýleri azyq-túlikpen kómektesse, keıbiri qoradaǵy malyna deıin beretin. Jetpeı jatsa, aýdan ortalyǵy – Sary­ózektegi dostarymyz qamqor qolyn sozady. Qudaıǵa shúkir, qazir eldiń jaǵdaıy jaqsardy. Memleket tarapynan sportqa qyrýar qarjy bólinedi. Burynǵydaı bireýdiń aldyna baryp alaqan jaıý degen joq. Desek te sol qarajat kóp jaǵdaıda aýyldy jerlerge jetpeıdi. Sol jaǵyna qynjylamyz. Eger osy másele ońdy sheshimin tapsa, shal­ǵaıdaǵy aýyldardan da áli talaı Olımpıada jáne álem chempıondary shyǵar edi.

Qoıankózde 16 jyldan asa eńbek etken Baqyt Jáketuly 1997 jyly Saryózekke qonys aýdardy. Áýeli jattyqtyrýshy boldy, arada toǵyz jyl ótken soń aýdandyq sport bólimin basqardy. Basshylyq qyz­­mette júrse de bapkerlik kásipten qol úzgen joq. Qaýyrt jumystan qoly bo­saǵanda Bákeń birden jattyǵý zalyna tarta­tyn. Sóıtip júrip, aýdan orta­­lyǵynan da birqatar beldi balýan shy­ǵardy. Qoqysbekovtiń sol shákirtteri ara­syndaǵy eń úzdigi – Qazaqstannyń mań­daıaldy samboshylarynyń biri ári biregeıi Dildásh Quryshbaeva.

Jetinshi synypta oqıtyn Dildáshti kúreske ákesi Nárıhan ertip ákelgen eken. Shyny kerek, osy talshybyqtaı qyzdan keleshekte álemge áıgili balýa­n shyǵady degen oı ol kezde eshkimniń qaperine de kirmedi. Tipti talaı daryndy jastyń tomaǵasyn sypyrǵan qyraǵy bapkerdiń ózi de sony moıyndap otyr. Desek te «amanatqa qııanat jasamaýǵa» bekingen Baqyt Qoqysbekov shá­kir­tine bar bilgenin úıretti. Mine, sol Quryshbaeva búgingi tańda álemdik sambonyń jarqyn juldyzdarynyń birine aınalyp otyr. 2013-2021 jyldarda ótken álem chempıonattarynda ol alty ret jeńis tuǵyryna kóterildi. Tarqatyp aıtsaq, atalǵan jarystarda úsh kúmis pen úsh qola medaldy ıelendi. Qatarynan alty ret Azııa chempıonatynda aldyna jan salmaı, altynnan alqa taqty. Sondaı-aq Quryshbaeva 2018 jyly Jakartada alaýy tutanǵan jazǵy Azııa oıyndarynyń jeńim­pazy atanyp, Ashǵabadta jalaýy jelbiregen jabyq keshendegi qurlyqtyq oıyndarda bas júldeni oljalady. Álem kýbogyn ıelenip, basqa da kóptegen halyqaralyq jarysta mol oljaǵa keneldi.

Baqyt aǵa aıtady: – Dildásh­tiń eńbek­qorlyǵy men tabandy­lyǵyna súısin­beý múmkin emes. Byltyr onyń Tash­kentte álem chempıony atanýǵa tamasha múmkindigi boldy. Qarsy kelgenderin qo­ǵa­daı japyrǵan shákirtim aqtyq synǵa deıin alqynbaı jetti. Fınalda ol Alıs Shlezıngermen kúsh synasty. Oǵan deıin 32 jastaǵy Izraıl ókili sambodan eki dúrkin álem chempıony, Eýropa birinshiligi men Dúnıejúzilik Ýnıversıadanyń jeńimpazy, dzıýdodan Eýropa chempıony, sol jarystyń tórt dúrkin qola júl­degeri, álem chempıo­natynyń qola júl­degeri, Eýropa oıyndarynyń fınalısi atanǵan. Belbeýli kúres pen kúreshten de dúnıejúzilik dodalarda dara shyqqan eken. Ataǵy jer jarǵan qarsylasynan esh qaımyqpaǵan Quryshbaeva beldesýdiń basynan aıaǵyna deıin shabýyldady. Shlezınger tek qorǵanýmen ýaqyt ótkizdi. Alaıda ádildikti belden basqan tóreshiler Quryshbaevaǵa bolmaıtyn jerden eskertý berdi. Sol eskertýdiń kesirinen jer­lesimiz bas júldeden qaǵyldy. Biraq qaısar qyz áli de altynnan úmitin úzgen joq. Ol «Men qalaıda álem chempıony atanýǵa tıis­pin. Kózdegen maqsatyma jetkenshe úlken sporttan qol úzbeı­min», dep qulshynyp otyr. Al men Dil­dásh­tiń sol belesti baǵyn­dy­ra ala­tynyna esh kúmán keltir­meı­min.