Qazaqstan • 18 Sáýir, 2022

Aıtaqqa erý – qasiret

877 ret kórsetildi

Qoljaýlyq bolý – bireýdiń ıleýinde, yqpalynda júrý, áldekimniń ermegine aınalý, kúshtiniń kóleńkesinde júrip kúnel­tý, kúresinge tastalsa da kón­digý. Mun­daıǵa esti jurt ońaılyqpen kón­bese kerek.

Tutas ulttyń ózgeniń qoljaýlyǵyna aınalýdan artyq qasiret joq. О́zgeniń yqpalynan shyǵa almaı, onyń ıleýine kóndigý – bireýler úshin tiri qalýdyń, tir­shi­ligińdi amaldap jalǵastyrýdyń jal­ǵyz joly ma nemese sharasyzdyǵyńdy mo­ıyndap, qurdymǵa qulaýǵa, kúshtiniń qul­qy­nyna jutylyp, joıylýǵa bet alý ma? Bálkim, ol ekinshi bireýler úshin ózgeniń qur­saýyn buzyp-jaryp shyǵý nıetinde ishteı shıryǵyp, kúsh alý úshin ýaqyttan utý, sátti kezegin sabyrmen ne taǵatsyzdana kútý úderisindegi tolǵanysty kezeńniń syrtqy sıpat-kórinisi me?

Osy eki kúrdeli saýalǵa tushymdy ja­ýap izdeýge májbúr jurttyń qarasy qalyń. Bulaı bolýynyń sebebi – ıildirý, elpeńdetý, baǵyndyrý men tusap ustaý tásilimen ózgeni tespeı soryp úırenip qalǵan, dánikken ári qunyqqan, qorqaýlyǵy men qaraýlyǵy basym elder ózderiniń ımperıalıstik qasań kózqarastaryn aýyr ári eski zeńbirekteı «súıretip» ákelip, HHI ǵasyrdyń tóbesinen tóndirip, onysyn uly ıdeıa retinde joǵary baǵalaýdan shimirikpeı otyrǵanynda.

San alýan jobalarynyń ishki qal­ta­rys-bultarystaryna, transulttyq kom­pa­nııalarynyń qorjyn-qosqalaǵyna, olar­dyń alys-beris, barys-kelis syndy is-qımyldarynyń ózegine, baılanys tamyrlaryna jymysqy múddelerin jasyrǵan memleketterdiń saıası kúshteriniń álsizderdi bólisý, naryqtyq alańdarǵa talasý, ústemdik jasaý aýqymyn keńeıtý, qysqasy qoljaýlyq etý baǵytyndaǵy básekelestigi qyza túsken bú­gingi kezeńde arqany keńge salý qıyn.

Bireýdiń ıleýine moıynsunýdan, yqpa­lyn­da qalýdan basqa amaly joq, solaı bola tura qurdymǵa qulaýdyń aldynda turǵanyn moıyndaǵysy kelmeı, durysy shyndyqqa týra qaraýǵa dáti shydamaı júrgenderdiń jáne jutylýǵa, ózgege eriksiz sińip ketýge bet burǵannan ózge joly qalmaǵandardyń tabıǵı túrde jyl saıyn jańartylyp otyratyn statıstıkasyn qupııa sanamaı, resmı túrde shimirikpeı jarııalaıtyn kezeń de kelip qalǵandaı kórinedi. Osynaý jaǵymsyz úderisterdi jan-tánińmen seziný árkimge árqalaı áser eter, biraq jutylý qaýpi anyq tóngen ulttyń kózi qaraqty ókilderi úshin bul ońaı soqqy emes.

Qudaıǵa shúkir, bizdiń tańdaýymyz belgili. Ol – shıryǵý, alǵa umtylý, kimmen bolsyn tereze teńestirý. Biz ózgege jutylýǵa, qol­jaý­lyq bolýǵa moıynsunǵan, úmitsizdikke boı aldyrǵan el emespiz. О́z ambısııamyz bar.

Ras, kezinde Keńes Odaǵynyń quramynda bolǵan shaǵymyzda tiri qalýdyń, tir­shi­li­gi­miz­di amaldap jalǵastyrýdyń qamyn ǵana jeýmen boldyq. Bul úmitsizdik elesi ezeýregen kezeńnen, kóńilsiz de jabyǵyńqy arnadan jalt berip, kenetten derbestiktiń dámin tatqan kezden beri syrtqy yqpaldardyń tyrnaǵynan jaraqat alyp qalmaý jaǵyn oılastyra ári ishteı shıryǵa júrip, jetilip kelemiz. Biraq tosyn minez kórsetip, jelke kújireıter shaqqa kelgenimiz joq. Son­dyq­tan dál qazirgi oń nıetti men búkir pıǵyldynyń arajigin ajyrata bilý qıyn kezde aıtaqqa erý úlken ábestik bolar edi (aıtaqqa adam emes, ıt ermeı me). Otyz jylda bári bola qoımady dep kijingennen esh­teńe ónbeıdi, endi bizge ótken shaqtaǵy qa­telikterimizden sabaq alyp, ony alǵa da­mýdyń alǵysharty retinde qarastyrý mańyzdy.

Búginde memleket, atqarýshy bılik ózi oryndaýǵa tıis barlyq mindetti shynaıy túrde moınyna alý úrdisi anyq baıqalady. Bul jerde el aldyndaǵy jaýapkershilik júgin laıyqty kóterýge bet burý úrdisi eljandylyqpen erikti túrde júzege asyp jatyr ma ne ýaqyt talabyna saı eriksiz jaǵ­daıda qolǵa alynýda ma, ol jaǵy mańyz­dy emes. Eń bastysy, formaldy, shyǵaryp salma, syrtyn jyltyrata salý, ótirik esep berip «qutylyp ketý» syndy qoǵamdaǵy keleńsiz kórinisterdiń joly kesilýde. Demek halyq pen bıliktiń bir arnada, ortaq múdde oraıynda úılesim tabýyna betburys jasalýda.

Halqynyń senimi men áleýetine arqa súıegen bıligi bar memleket eshkimniń qol­jaý­lyǵy bolmaıdy. Al bıligi ózine sengen, óziniń resýrsyna júgingen halyq qashanda memlekettiń laıyqty tiregi, jalań, jalǵan emes, shynaıy, rııasyz peıildi patrıoty bolady. Mine, búginde osy atalǵan máse­le­ler kún tártibine shyǵarylyp otyr. Bul óz kezeginde bizdiń keleshekte ambısııasy joǵary ult, syrttaı terezesi teń retinde sanaǵandaı kóringenmen, ishteı degenine kóndirgisi kelip turatyndarǵa batyl toıtarys berýge múmkindigi bar el retinde qalyptasýymyzǵa alǵyshart bolady dep oılaımyz.

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda 109 jedel jelisi iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Qazaqstanda 158 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:03

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar