Qoǵam • 19 Sáýir, 2022

Memlekettik bıýdjetke 3,6 trln teńge salyq tústi

38 ret kórsetildi

2022 jylǵy 1-toqsanda memlekettik bıýdjetke salyq túsimderi boıynsha jospar 106,7% oryndaldy. Bekitilgen jospar 3 390,5 mlrd teńgeni qurap, 228,6 mlrd teńgege asyra oryndalǵan, salyq túsimderi - 3 619,2 mlrd teńge. Bul týraly Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik kirister komıtetinde habarlady, dep jazady Egemen.kz.

О́tken jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda 1,7 ese nemese 1 520,9 mlrd teńgege ósti, onyń ishinde:

- Respýblıkalyq bıýdjet 100,2% oryndaldy (jospar boıynsha 2 572,6 mlrd teńge, 4,9 mlrd teńgege asyra oryndaýmen 2 577,5 mlrd teńge tústi), ótken jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda 2 ese nemese 1 289,3 mlrd teńgege ósti.

- Jergilikti bıýdjet 127,3% oryndaldy (jospar boıynsha 817,9 teńge, 223,7 mlrd teńgege asyra oryndaýmen 1 041,6 mlrd teńge tústi) 2021 jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda 28,6% nemese 231,6 mlrd teńgege ósti.

2021 jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda Respýblıkalyq bıýdjet túsimderdiń eń kóp somasy munaıǵa salynatyn korportatıvti tabys salyǵy boıynsha 502,2 mlrd teńgege nemese 2,3 ese, ishki tutyný taýarlaryna qosylǵan qun salyǵy 408,7 mlrd teńgege nemese 5,9 ese jáne eksporttyq keden bajdary boıynsha 212,2 mlrd teńgege nemese 2,2 ese óskeni baıqalady.

Túsimderdiń ósýine mynadaı faktorlar áser etti.

2022 jylǵy 1-toqsanda ótken jylǵy uqsas kezeńmen salystyrǵanda negizgi eksporttyq pozısııalarǵa, onyń ishinde munaıǵa 65,5%, alıýmınııge 56,2%, myryshqa 36,2%, mysqa 17,8%, qorǵasynǵa 15,5% jáne altynǵa 4,2% baǵanyń ósýi baıqalady. Shıki munaıǵa salynatyn kedendik áketý bajynyń mólsherlemesi 60,0%-ǵa ósti (1 tonna úshin ortasha mólsherlemesi 2021 jylǵy 1-toqsanda 1 tonna úshin – 50,0$, 2022 jylǵy 1-toqsanda 1 tonna úshin – 80,0$).

Bıylǵy 1-toqsanda úshinshi eldermen taýar aınalymy 1,6 esege ulǵaıdy (eksport 1,7 ese, ımport 1,2 ese ósti).

О́tken jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda 2022 jylǵy 1- toqsanda ótkizý boıynsha aınalym 25,1%-ǵa ulǵaıdy (22 351 mlrd teńgeden 27 971 mlrd teńgege deıin).

Jalpy, 2022 jylǵy 1-toqsanda elektrondy shot-faktýralar derekteri boıynsha úı qyzmetshisin jaldaıtyn jáne ózi tutyný úshin taýarlar men qyzmetter óndiretin úı sharýashylyqtary qyzmeti 3,6 esege,  óner, oıyn-saýyq jáne demalys 1,8 esege, ózge de qyzmet túrlerin usyný 1,7 esege, ken óndirý ónerkásibi jáne karerlerdi qazý 1,6 esege, aqparat jáne baılanys 58,1%-ǵa, kásibı, ǵylymı jáne tehnıkalyq qyzmet 44,7%-ǵa, qurylys 29,9%-ǵa, aýyl, orman jáne balyq sharýashylyǵy 29,6%-ǵa, bilim berý 26,9%-ǵa, kóterme jáne bólshek saýda 24,8%-ǵa jáne ónerkásipti óńdeý 22,8%-ǵa ósti.

О́tken jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda 2022 jylǵy qańtar-aqpan aıynda bir salyq tóleýshige onlaın baqylaý-kassa mashınalarynan ortasha túsimi 60,3%-ǵa ulǵaıdy (5,7 mln teńgeden 9,1 mln teńgege deıin).

Bul rette salalar bóliginde ortasha túsimniń ósýi qarjy jáne saqtandyrý qyzmeti 2,5 esege, kólik jáne qoımaǵa qoıý boıynsha 2 esege, kóterme jáne bólshek saýda; avtomobılderdi jáne motosıklderdi jóndeý 1,9 esege, ózge de qyzmet túrlerin usyný 32,0%, óner, oıyn-saýyq jáne demalys 30,6%, aqparat jáne baılanys 25,4%, turý jáne tamaqtaný boıynsha qyzmetter 23,7%-ǵa óskeni baıqalady.

 

Aıana Toǵanbek

Sońǵy jańalyqtar

Áýezov jáne túrki álemi

Rýhanııat • Keshe

Áskerdegi álimjettik

Qoǵam • Keshe

Ideologııa

Rýhanııat • Keshe

Meıirim men qatygezdik

Rýhanııat • Keshe

Eski men jańa arasy

Rýhanııat • Keshe

Bı padıshasy

Rýhanııat • Keshe

Sapa qaıtse jaqsarady?

Qazaqstan • Keshe

Qaıyrymdylyqtyń úlgisi

Qazaqstan • Keshe

Saq dáýiriniń tasy

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar