Qazaqstan • 13 Mamyr, 2022

О́timdi daqyldar kóbirek egiledi

24 ret kórsetildi

Qostanaı oblysy osy kóktemde 4 mln 772 myń gektar dándi daqyl sebýdi josparlap qoıdy. Bıyl arpa-bıdaı alqabynyń kólemi byltyrǵymen salystyrǵanda shamamen 100 myń gektarǵa kemıdi. Esesine maıly daqyl kólemi 651 myń gektarǵa deıin ulǵaıdy.

Kollajdy jasaǵan Záýresh Smaǵul, «EQ»

Oblystyń ońtústik aýdan­darynda alqapqa sáýirdiń so­ńynda soqa túsip, birtalaı sha­rýa­shylyqtar zyǵyr men maq­­sary tuqymyn egip tastady. Má­se­len, birneshe jyl boıy qurǵaq­shylyqqa urynyp, durys ónim ala almaǵan Naýyrzym óńiriniń sharýashylyqtary bıyl maıly daqyldardy kóbeıtip, aptap qur­ǵaq­shylyqqa tózimdi maıly, bur­shaqty daqyldar men maqsary ósirýdi qolǵa ala bastaǵan.

– Bıylǵy naýqanda 244 myń gektar jerge dándi daqyl, 12 myń gektarǵa maıly daqyl tu­qy­­my sebiledi. Dıqandar ar­zan­­­da­­tylǵan janarmaıdyń lıtr­in 208 teńgeden aldy. Bir­ta­­laı sha­rýa qojalyǵy túkti maısary tuqymyn ekti. О́tken qurǵaq­­shylyq jyldary maısary ósirýdiń tıimdi ekenine kózimiz jetip otyr. Mysaly, byltyr maı­­ly daqyldyń osy túrin ek­ken birneshe sharýashylyq jaz­­dyń jańbyrsyz bolǵanyna qara­mastan, joǵarǵy ónimge qol jet­kizip otyr, – dedi Naýyrzym aýda­nynyń ákimi Qaırat Ábishev.

Oblystyń soltústik óńir­lerinde kóktemgi dán sińirý naý­qany mamyr aıynyń ekinshi jar­tysynda bastalady. Bıyl topy­raq ylǵalyn on kúndeı erte jaýyp alǵan dıqandar tehnıkasyn saı­lap qoıyp, arzandatylǵan janar­maı men mıneraldy tyńaıt­qyshtar satyp alyp jatyr.

Mamandar sońǵy jyldary óńirde astyq jáne kókónis daqyl­daryn ósirýdiń ózindik quny ósip ketkenin jıi aıtyp júr. Osyǵan oraı, memleket te dıqanshylyqty qarjylaı qoldaý sharalaryn kúsheıte túsken. Máselen, bıyl oblystyń agroónerkásip keshenin damytýǵa respýblıkalyq bıýdjetten 45 mlrd teńge bólindi. Sonymen qatar «Agrarlyq nesıe korporasııasy» aksıonerlik qoǵamy kóktemgi alqap jumystary men kúzgi jıyn-terin naýqanyn qarjylandyrý baǵdarlamasy aıasynda 26 mlrd teńge nesıe qarjy qarastyryp otyr. Al «Azyq-túlik korporasııasy» forvardty satyp alýǵa 28,9 mlrd teńge bóldi. Korporasııa búginge deıin óńir dıqandarynan kelip túsken 200-ge jýyq ótinimdi maquldaǵan.

– Munyń syrtynda memleket elimizdegi kóktemgi egis kam­pa­nııa­syna qosymsha 70 mlrd teńge bólip otyr. Oblysqa bul qar­jydan da enshi tıedi. О́ńir dıqan­dary naýqanǵa túgeldeı daıyn otyr. Eń basty mindet – naýqandy merziminde  bastap, ýaqytyly aıaqtaý. Byltyr 22 mamyrda jer ylǵaly 22 sm tereńdep ketkenin de eskerý kerek. Bıyl to­pyraq ylǵalyn saq­tap qalý ma­ńyzdy, – deıdi oblys­tyq aýyl sha­rýashylyǵy basqar­masy bas­shysynyń orynbasary Sembaı Saǵyndyqov.

Jalpy, Qostanaı oblysyn­da egin egýdiń táýekeli kóp. Sýar­maly jer az bolǵandyqtan, dán sińirgen dıqannyń ár kúni ala jazdaı aýa raıynyń qabaǵyn baǵýmen ótedi. Al sınoptık mamandar bıyl da jańbyrsyz jaz, aptap ystyq kútip tur dep boljap otyr. Oblystyq «Qazgıdromet» fılıalynyń dırektory Larısa Kýzmınanyń aıtýynsha, Bıyl Sarykól, Meńdiqara jáne Uzyn­kól aýdandarynda topyraq qu­ra­mynda ylǵal mol. Qalǵan aýdan­dardaǵy ylǵaldyń deńgeıi ortasha dep baǵalanyp otyr.

– Naýqandy, eń bastysy, to­pyraq ylǵalynan aıyryl­maı turyp aıaqtaý kerek. Qazir jer qyrtysynda ylǵal bar. Son­dyqtan tuqymyn der kezin­de seýip úlgergen dıqandar utyl­maıdy. Mamyr jáne tamyz aılaryn­da qalypty mólsherde jaýyn-shashyn túsedi dep kútip otyr­myz. Al maýsym, shilde aı­lary qurǵaq bolady, – dedi L.Kýzmına.

Sınoptık-maman bıylǵy eginniń shyǵymyna ótken jylǵy kúzgi qurǵaqshylyqtyń keri áseri bolýy múmkin deıdi. Aıtýynsha, byltyr qyrkúıek, qazan aılarynda júrgizilgen marshrýttyq zertteý jumystarynyń nátı­jesi kóńil qýantpaıdy. Kúzde jerge nebári 17-39 mm ylǵal tústi. Fe­dorov, Áýlıekól, Qara­sý, De­nısov aýdandarynda topy­raq­qa qajetti ylǵal qorynyń 50-aq pa­ıyz ekeni anyqtalǵan.

Aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary basqarmasynyń málimetinshe, bıyl oblystyń aýylsharýashylyq qurylymdary 530 myń tonna tuqym sebetin bolady. Bıylǵy naýqanǵa 3,1 myń tonna shyǵymy joǵary sa­pa­ly tuqym paıdalanylady. Oblys dıqandary satyp ala­tyn sapaly bıdaı tuqymyn sýb­sıdııalaýǵa memleketten 1,7 mlrd teńge qarjy bólinip otyr. Bıyl shamamen 23,9 myń tonna tuqym sýbsıdııalanatyn bolady.

– Álemde bolyp jatqan shıe­lenis­terge baılanysty Reseı aýylsharýashylyq daqyldary­nyń tuqymyn eksporttaýǵa ty­ıym saldy. Alaıda oblys dıqan­dary reseılik tuqym satýshylarmen erterek shartqa otyryp, 7,7 myń tonna bıdaı, arpa, júgeri tuqymynyń aqshasyn tólep qoıǵan edi. Búginde bul másele oń sheshimin taýyp, oblysqa 2,3 myń tonna tuqym ákelindi. Qalǵany jappaı kóktemgi egin naýqany bastalǵansha jetkiziledi, – dedi S.Saǵyndyqov.

О́ńir sharýashylyqtary bıyl Reseıdiń tyńaıtqysh ekspor­tyna shekteý qoıýyna baılanys­ty kókónis daqyldary jyl­da­ǵydaı mol ónim bermeýi múmkin dep qaýiptenedi. О́ıtkeni qyryq­qabat, qyzylsha, kartop, sábiz sııaqty kókónis túrleriniń joǵa­ry ónim berýi kúrdeli ke­shendi ty­ńaıt­qyshtarǵa táýeldi. Alaı­da res­pýblıkalyq kartop jáne kókónis ósirýshiler odaǵ­y­nyń basqarma tóraǵasy Qaı­rat Bısetaev bul eksporttyq shek­teýlerdiń zardaby sońǵy kezdegi geosaıası jaǵdaıǵa baılanysty Reseımen áriptestik qarym-qaty­nasyn úzgen elderge ǵana tııýýi múmkin ekenin aıtady.

– Bizdiń naryq bul shekteýlerden zııan shege qoı­mas dep oılaımyn. Reseı – syrt­qy saýdaǵa arnaıy úlken kólemde tyńaıtqysh óndirýshi el. Sondyqtan kórshi eldiń ónimi qalaıda eksportqa zárý ekeni sózsiz. Menińshe, másele basqada. Tyńaıtqyshtyń baǵasy qymbattap ketti. Nátıjesinde, bizde ósetin kókónistiń de ózindik quny kúrt sharyqtap ketýi múmkin. О́kinishke qaraı, Qazaq­stan kúrdeli tyńaıtqysh óndir­meıdi. Bizge Reseı, Belarýs, О́z­bek­stannan keledi. Iаǵnı biz ımportty tyńaıtqyshqa táýeldimiz. Máselen, ammıak selıtrasynyń ornyna ózimizde shyǵatyn ty­ńaıt­qyshty paıdalanýǵa bolatyn shyǵar. Biraq nıtroammofos, dıammofos sııaqty quramynda azot, fosfor, kalıı elementteri bar kúrdeli tyńaıtqyshtardy Reseı­den satyp alýǵa týra kele­di. Eger oqys jaǵdaı týyndaı qalsa, bul tyńaıtqyshtardy О́zbek­stannan satyp alýǵa májbúr bolamyz. Bul jerdegi bar másele baǵaǵa kelip tireledi. Onsyz da bıylǵy tyńaıtqyshtyń baǵasy úsh ese ósip ketip otyr, – dedi Q.Bısetaev.

Al astyq sharýashylyǵyna qaıta oralsaq, bul salada Reseı­den keletin kúrdeli tyńaıt­qyshqa zárýlik joq. Qazaqstanda ósetin dándi daqyl alqaptary negizinen otandyq dárilermen tyńaıtylady. Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń máli­metinshe, astyqqa qajet ty­ńaıt­qyshtyń kóbi óńirge Aqtaý­daǵy «QazAzot» pen Taraz­daǵy «Qazfosfat» kásiporyndarynda óndiriledi.

Qazirdiń ózinde óńir sharýashy­lyqtary men tyńaıtqysh óndire­tin otandyq jáne sheteldik kásip­­oryn­dar 34,9 myń tonna mı­ne­ral­dy tyńaıtqysh satý-satyp alý týraly shartqa otyr­ǵan. Aýyl­sharýa­shy­lyq maman­dary­nyń sózinshe, bıyl oblys jalpy kólemi 80 myń tonna tyńaıtqysh satyp alady.

О́ńirde bıylǵy tuqym sebý naý­qa­nyna 22 myńnan as­tam trak­­tor jáne joǵary ónim­di 1 200 dán sepkish keshen qa­ty­sady. Dál naý­qan qyzǵan shaq­ta teh­nı­ka toq­tap, jumys tu­ryp qal­maý úshin oblys sharýa­shy­lyq­taryna ar­­zan baǵamen 71 myń tonna dı­zeldi otyn bólingen.

 

Qostanaı oblysy

Sońǵy jańalyqtar

О́rleýge bastaıtyn ózgeris

Referendým-2022 • Keshe

Altyn satyp alýdyń mańyzy

Ekonomıka • Keshe

Kókeıkesti máseleler tyńdaldy

Referendým-2022 • Keshe

Assambleıa jastary reformany qoldaıdy

Referendým-2022 • Keshe

Qan qysymy «jasaryp» barady

Medısına • Keshe

Ult ustazyna bókeılikterdiń qurmeti

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Aıdynǵa aqsaqa jiberildi

Aımaqtar • Keshe

Taýpisteli taǵylymy

Aımaqtar • Keshe

Talant rýhyna taǵzym

О́ner • Keshe

Aktrısa – aqtarylý

О́ner • Keshe

Yryzdyq joryǵynyń jampozdary

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar