Qazaq dalasynyń qos danasy Máshhúr Júsip Kópeev pen jazýshy Júsipbek Aımaýytovtyń da bir-birine jazysqan hattarynda tarıhtyń syry, sol zamandaǵy qoǵamnyń beınesi sýretteledi. Júsipbek Aımaýytovtyń Máshhúr aǵasyna shertken syry mynadaı:
«Siz qazaqtyń qazaq zamanynda dúnıege kelip qalǵan gaýharsyz. Sizdiń qulashyńyz uzyn, qııalyńyz tereń, armanyńyz – alystaǵy ótken ómirde. Jańa zamannyń buıyntaq sózi, jybyrlaq minezi Sizdi jarytpaıdy, tosańsytady. Kúni ótken, jat adam qylady. Jańa zaman óte bersin. Siz onda jalǵyzdyǵyńyzdy, japandaǵyńyzdy, sándi, saltanatty, eski kúnińizdi jyrlaı ótińiz. Aqynnyń aqyndyǵy oılaǵan oıyn, týlaǵan syryn oqýshyny tolqytqandaı qylyp, tizgen merýertteı kesteli, tolǵaýly sózimen aıta bilýinde ǵoı. 90 jasqa kelip ótken túrikpen aqyny, soǵan taıaý jasaǵan Maıly aqyn, Sháńgereı aqyn sııaqty jyrlańyz. О́lim aýzynda otyrǵan solardyń ózderi ólse de sózderine ólim joq qoı. Siz shamańyz kelse osylar sııaqty júregińizdiń syryn shertińiz. Neden kúıinesiz, neden jırenesiz degendeı, solardy áńgime qylyńyz».
Bul hattan biz eki dananyń aq qaǵaz, qara sııany dáneker etip, ózara syrlasqan sátin túsinemiz. Túsingende qandaı, eski bıshe bos maqaldamaı, sózdiń jebesin atyp, maıyn tamyzǵany, zaman men adamnyń arasyndaǵy keıbir sátterdi, kezeńderdi, aqyndyqtyń asqaq qudireti týraly aıtylǵan tereń paıymdy oqımyz. Júsipbek Aımaýytovtyń aǵasyna degen izgi qurmeti men shyǵarmashylyǵyna degen baǵasy da osy hattyń ishinde aıqyndalyp tur. Bir zamanda týǵan tulǵalar osylaı bir-birimen syılastyqtyń úlgisin kórsetip, ózgege ónege bola bilgeninen artyq ne bar?
Al zańǵar jazýshy Muhtar Áýezovtiń Tahaýı Ahtanovqa jazǵan aǵalyq haty da kóp syrdy ashatyn qujat sııaqty.
«Qadirli ini dos, Tahaýı!
Sen bergen kitabyńdy túgel oqyp shyǵyp, osy hatty jazyp otyrmyn. Árıne, seniń úlken eńbegiń ózińdi keń qulashyńmen, ónimdi óris-eńbegińmen tanytqan úlken shyǵarmań «Qaharly kúnder». Myna shyǵarmalarda «bertin soqtyń», «kemshil keldiń» demekshi emespin. Bularda sen ádeıi kishi janrlardyń ár alýanyn tolǵap kórýdi maqsut etkensiń. О́z ishińdegi basylmaǵan pernelerińdi de til-ún qattyryp, tebirentip kórmek bolǵansyń. Sen jaqsy sonyǵa túse bastapsyń. Ol ıntellıgensııa týraly jazý, ózińmen zamandas, qanattas qataryńdy jazý. Solardy jáne ishki mádenıet óresine qaraı ishine úńile, sezimine boılaı jazý bar. О́te oryndy, óte asyl izdený. Men seni, Ábdijámildi, Zeınollany, Tákendi, Safýandy kópten, bastan bólek sanaıtuǵym? Endi ádebıet bolashaǵyn oılamaı bolmaıdy, senderdi sol bolashaǵymyz deıim. Seniń otyń menen qyzýyraq, sende erte túsken oı bar dep senemin. Ádebıettiń arly oıy bolsa kerek deıim. Ekinshi bir ónimdi top: Muhametjan, Hamza, Zeıin. Bulardy sender kóbirek túsine oılasańdar, ádil bolady. Olar jastaı ketip, uzaq zaman tusalyp qalǵan jigerli talant, ómirge qomaǵaılyq (jaqsy maǵynada) ala kelgen. Shyǵarmashylyq shabytqa da osyndaı qomaǵaılar». Hat Máskeýden jazylǵan, bul hatta jazýshy «Men operasııa kútýdemin» degen kóńil kúıin aıtady. Iаǵnı, qolynan qalamy túspegen jazýshynyń ózi úmit kútken inilerine, qalamdastaryna aıtqan sońǵy bazynasy da osy desek, artyq aıtqan bolmaspyz.
Dál osy sııaqty jazýshy Safýan Shaımerdenniń Ǵabıt Músirepovke jazǵan hatyn da oqyrman esine taǵy bir salyp kórelik: «Ǵabe. Sebebi aldyńǵy býyn sizderde ádebı ata joly, dástúr degen bolǵan joq. Sizder birden joqtyqtyń ózinen shyǵyp, sonydan jol saldyńyzdar. Biz «Botagózdi», «Abaıdy», «Amangeldi» men «Qazaq soldatyn» maqtan etemiz. Al osylardyń ar jaǵynda tamyry ártinge keter tarıh joq qoı. Orys sovet ádebıetin biz jaqsy kóremiz. Sholohovy men Fedıni, Tolstoıy men Leonovy bar jan-jaqty ádebıet deımiz. Al sol ádebıetińizdiń ózi, meniń túsinigim boıynsha, áli kúnge óziniń babalary shyqqan bıikke kóterile alǵan joq».
Tulǵalardyń bir-birine jazysqan hattary bizge sol ýaqyttyń, qoǵamnyń syryn da qosa aıtady. Hattyń tili, úni, ishindegi aıtylǵan oılar men sher-shemender de keıingi oqyrman úshin kerekti-aq. Sózge jan bitse, aldymen hattar sóılep, tarıhtyń shyndyǵyn aıparadaı ashyp beretin edi. Taǵdyrdan taıaq jegen keı qalamgerler shynaıy syryn dosyna, qalamdasyna jazǵan hattaryna syıǵyzyp otyrǵan. Ǵabeńe de, aq qaǵazǵa da syryn tókken Safýan Shaımerdenov hatyn ary qaraı jalǵaı beredi: «Gete tek nemis úshin, al Tolstoı bolsa orys qaýymy úshin ǵana jazǵan joq pa?! Siz maǵan qulaǵyn kúıge keltirip, burap qoıǵan dombyra shegindeı bolyp kórindińiz». Shirkin, aǵaǵa degen, uly qalamgerge degen qurmet osylaı esti sózben sýrettelse kerek. Ony sezgen Safýan qalamy da eshkimnen kem emes qundy dúnıelerdi oqyrmanǵa usyna aldy.
Muqaǵalı Maqataevtyń Zeınolla Shúkirovke jazǵan hatyndaǵy ádebıet týraly salmaqty oılardyń ózi osy hattyń qundylyǵyn arttyra túsetindeı. «Zeınolla! Men óleńdegi ánnen góri, úndi jaqsy kóremin. Biz qarlyǵashtyń ushqanyn, saıraǵanyn baıqaımyz, (ony tiri adamdardyń barlyǵy da sezinedi ǵoı) baıqaımyz da, ıa qarlyǵashty basqaǵa, basqany qarlyǵashqa teńeýge teń tappaı qınalamyz. Tipti qarlyǵashtyń ózi bolyp, óz qanatymen ushyp, óz únimen saırasaq qaıter edi. Meniń túıinýimshe, biz tabıǵatty, mahabbatty jyrlaýǵa mashyqtanyp aldyq. Al tirshilik she, adamdardyń kúndelikti kúıbeńi she, kóńil kúıi she? Esi durys pendeniń dúnıege kózqaras paıymdaýy she?! (Bul jerde Blokka bas ııý kerek!!!)».
Bizdiń ádebıettegi shoqtyǵy bıik tulǵalardyń ózara jazysqan hattary budan da kóp syrlarǵa tunyp turǵanyn oqyrman qaýym jaqsy biledi. Arhıv deıtin úlken sandyqta jatqan talaı tulǵanyń haty áli-aq ashylar, olardyń da ózine saqtaǵan shyndyǵyn ýaqyt urshyǵy bir aınaldyryp ta alar. Biz úshin júrek tilindegi hattar máńgi syr sherte beretin kúı sandyq ispettes. Olardyń pernesin basý úshin de ózine saı áýen kerek.
