Ádebıet • 15 Mamyr, 2022

Júrek tilindegi hat

59 ret kórsetildi

Ataqty Lev Tolstoı Chehovqa jazǵan hatynda: «Bárin oılap tabýǵa bolady, biraq psıhologızmdi oılap tabýǵa bolmaıdy» dep jazǵany kimdi bolsa da oılandyrmaı qoımas. Bir zamanda týǵan qos alyptyń bir-birine degen kózqarasy da osy bir sóılemge syıyp-aq tur. Múmkin, Tolstoı áldebir jalǵyzdyqtyń shekpenin jamylǵan shaqta nemese oıy tereń bir romanyna sońǵy núkte qoıǵan sátte, túngi aspannyń jamyraǵan juldyzdaryna qarap turyp osy bir oıly sózdi qalamdasyna hat qyp jazǵan bolar. Bári de múmkin, bári de syrly dúnıe.

Qazaq dalasynyń qos danasy Máshhúr Júsip Kópeev pen jazýshy Júsipbek Aımaýytovtyń da bir-birine jazysqan hattarynda tarıhtyń syry, sol zamandaǵy qoǵamnyń beınesi sýretteledi. Júsipbek Aımaýytovtyń Másh­húr aǵasyna shertken syry mynadaı:

«Siz qazaqtyń qazaq zamanynda dúnıege kelip qalǵan gaýharsyz. Sizdiń qulashyńyz uzyn, qııa­lyńyz tereń, armanyńyz – alys­taǵy ótken ómirde. Jańa za­mannyń buıyntaq sózi, jy­byr­laq minezi Sizdi jarytpaı­dy, tosańsytady. Kúni ót­ken, jat adam qylady. Jańa za­man óte bersin. Siz on­da jal­ǵyzdyǵyńyzdy, japan­da­ǵyńyzdy, sándi, saltanat­ty, eski kúnińizdi jyrlaı ótińiz. Aqyn­nyń aqyndyǵy oılaǵan oıyn, týlaǵan syryn oqýshyny tolqyt­qandaı qylyp, tizgen merýertteı kesteli, tolǵaýly sózimen aıta bilýinde ǵoı. 90 jasqa kelip ótken túrikpen aqyny, soǵan taıaý jasaǵan Maıly aqyn, Sháńgereı aqyn sııaqty jyrlańyz. О́lim aýzyn­da otyrǵan solardyń ózderi ólse de sózderine ólim joq qoı. Siz shamańyz kelse osylar sııaq­ty júregińizdiń syryn shertińiz. Neden kúıinesiz, neden jırenesiz degendeı, solardy áńgime qylyńyz».

Bul hattan biz eki dananyń aq qaǵaz, qara sııany dáneker etip, ózara syrlasqan sátin túsinemiz. Túsingende qandaı, eski bıshe bos maqaldamaı, sózdiń jebesin atyp, maıyn tamyzǵany, zaman men adamnyń arasyndaǵy keıbir sátterdi, kezeńderdi, aqyndyqtyń as­qaq qudireti týraly aıtylǵan te­reń pa­ıymdy oqımyz. Júsipbek Aı­maýytovtyń aǵasyna degen izgi qurmeti men shyǵarmashylyǵyna degen baǵasy da osy hattyń ishinde aıqyndalyp tur. Bir zamanda týǵan tulǵalar osylaı bir-birimen syılastyqtyń úlgisin kórsetip, ózgege ónege bola bilgeninen artyq ne bar?   

Al zańǵar jazýshy Muhtar Áýezov­tiń Tahaýı Ahtanovqa jazǵan aǵalyq haty da kóp syrdy ashatyn qujat sııaqty.

«Qadirli ini dos, Tahaýı!

Sen bergen kitabyńdy tú­gel oqyp shyǵyp, osy hatty jazyp otyrmyn. Árıne, se­niń úlken eńbegiń ózińdi keń qulashyńmen, ónimdi óris-eń­be­gińmen tanytqan úlken shy­ǵarmań «Qaharly kúnder». Myna shyǵarmalarda «ber­tin soqtyń», «kemshil keldiń» demek­shi emespin. Bularda sen ádeıi kishi janr­lardyń ár alýanyn tolǵap kórýdi maqsut etkensiń. О́z ishińdegi basylmaǵan pernelerińdi de til-ún qattyryp, tebirentip kórmek bolǵansyń. Sen jaqsy sonyǵa túse bastapsyń. Ol ıntellıgensııa týraly jazý, ózińmen zamandas, qanattas qataryńdy jazý. Solardy jáne ishki mádenıet óresine qaraı ishine úńile, sezimine boı­laı jazý bar. О́te oryndy, óte asyl izdený. Men seni, Ábdi­já­mildi, Zeınollany, Tákendi, Sa­fýandy kópten, bastan bólek sanaıtuǵym? Endi ádebıet bola­shaǵyn oılamaı bolmaıdy, senderdi sol bolashaǵymyz deıim. Seniń otyń menen qyzýyraq, sende erte túsken oı bar dep senemin. Ádebıettiń arly oıy bolsa kerek deıim. Ekinshi bir ónimdi top: Muhametjan, Hamza, Zeıin. Bulardy sender kóbirek túsine oılasańdar, ádil bolady. Olar jastaı ketip, uzaq zaman tusalyp qalǵan jigerli talant, ómirge qomaǵaılyq (jaqsy maǵynada) ala kelgen. Shyǵarmashylyq shabytqa da osyndaı qomaǵaılar». Hat Máskeýden jazylǵan, bul hat­ta jazýshy «Men operasııa kútýdemin» degen kóńil kúıin aıtady. Iаǵnı, qolynan qalamy túspegen jazýshynyń ózi úmit kútken inilerine, qalam­dastaryna aıtqan sońǵy bazynasy da osy desek, artyq aıtqan bolmaspyz.       

Dál osy sııaqty jazýshy Sa­fýan Shaımerdenniń Ǵa­bıt Músirepovke jazǵan hatyn da oqyrman esine taǵy bir salyp kórelik: «Ǵabe. Sebe­bi aldyńǵy býyn sizderde ádebı ata joly, dástúr degen bolǵan joq. Sizder birden joqtyqtyń ózinen shyǵyp, sonydan jol saldyńyzdar. Biz «Botagózdi», «Abaıdy», «Amangeldi» men «Qazaq soldatyn» maqtan etemiz. Al osylardyń ar jaǵynda tamyry ártinge keter tarıh joq qoı. Orys sovet ádebıetin biz jaqsy kóremiz. Sholohovy men Fedıni, Tolstoıy men Leonovy bar jan-jaqty ádebıet deımiz. Al sol ádebıetińizdiń ózi, meniń túsinigim boıynsha, áli kúnge óziniń babalary shyqqan bıikke kóterile alǵan joq».

Tulǵalardyń bir-birine ja­­zysqan hattary bizge sol ýa­­qyt­­tyń, qoǵamnyń syryn da qosa aıtady. Hattyń tili, úni, ishindegi aıtylǵan oılar men sher-shemender de keıingi oqyr­man úshin kerekti-aq. Sózge jan bitse, aldymen hattar sóılep, tarıhtyń shyndyǵyn aıparadaı ashyp beretin edi. Taǵdyrdan taıaq jegen keı qalamgerler shy­naıy syryn dosyna, qalam­dasyna jazǵan hattaryna syı­ǵyzyp otyrǵan. Ǵabeńe de, aq qaǵazǵa da syryn tókken Sa­fýan Shaımerdenov hatyn ary qaraı jalǵaı beredi: «Gete tek nemis úshin, al Tolstoı bolsa orys qaýymy úshin ǵana jazǵan joq pa?! Siz maǵan qulaǵyn kúıge keltirip, burap qoıǵan dombyra shegindeı bolyp kórindińiz».  Shirkin, aǵaǵa degen, uly qalamgerge degen qurmet osylaı esti sózben sýrettelse kerek. Ony sezgen Safýan qalamy da eshkimnen kem emes qundy dúnıelerdi oqyrmanǵa usyna aldy.

Muqaǵalı Maqataevtyń Zeı­nolla Shúkirovke jazǵan ha­tyndaǵy  ádebıet týraly sal­maqty oılardyń ózi osy hattyń qundylyǵyn arttyra túsetindeı. «Zeınolla! Men óleńdegi ánnen góri, úndi jaqsy kóremin. Biz qarly­ǵashtyń ushqanyn, saı­raǵanyn baıqaımyz, (ony ti­ri adamdardyń barlyǵy da sezinedi ǵoı) baıqaımyz da, ıa qarlyǵashty basqaǵa, basqany qarlyǵashqa teńeýge teń tappaı qınalamyz. Tipti qarlyǵashtyń ózi bolyp, óz qanatymen ushyp, óz únimen saırasaq qaıter edi. Meniń túıinýimshe, biz tabıǵatty, mahabbatty jyrlaýǵa mashyqtanyp aldyq. Al tirshilik she, adamdardyń kúndelikti kúıbeńi she, kóńil kúıi she? Esi durys pendeniń dúnıege kózqaras paıymdaýy she?! (Bul jerde Blokka bas ııý kerek!!!)».

Bizdiń ádebıettegi  shoqtyǵy bıik tulǵalardyń ózara jazysqan hattary budan da kóp syrlarǵa tunyp turǵanyn oqyrman qaýym jaqsy biledi. Arhıv deıtin úlken sandyqta jatqan talaı tulǵanyń haty áli-aq ashylar, olardyń da ózine saqtaǵan shyndyǵyn ýaqyt urshyǵy bir aınaldyryp ta alar. Biz úshin júrek tilindegi hattar máńgi syr sherte beretin kúı sandyq ispettes. Olardyń pernesin basý úshin de ózine saı áýen kerek. 

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar