Aktrısa – aqtarylý

Ǵ.Músirepov atyndaǵy balalar men jasóspirimder teatry­nyń jas aktrısasy Lıdııa Ká­den alǵash halyqqa «Tamasha» oıyn-saýyq otaýyndaǵy óne­ri ar­qyly tanymal boldy. Qu­daı­­bergen Sultanbaev pen Tuń­ǵysh­baı Jamanqulov sekildi sah­nadaǵy seriktesterimen bir­ge qoǵamnyń keleńsizdigin kúl­ki­ge orap jetkizip, elge ta­nyl­ǵa­nymen, drama ártisi retin­degi daryny kómeski tartyp kóp­ke deıin kórinbeı júrdi. Bir kú­ni Almaty halqy dúr sil­kin­di. Jazýshy-dramatýrg Sul­tan­­­áli Balǵabaevtyń «Eń áde­mi kelinshek» spektaklinde bas­ty rólde oınaıtyn Lıdııa Káden­niń ónerine eki adamnyń biri tamsanyp, ańyz etip aıta bas­tady. Lıdııanyń talanty men dramalyq ál-qýaty myqty aktrısa ekenin aıshyqtaǵan sol «Eń ádemi kelinshek» spektakli on jeti jyl boıy tek anshlagpen júrdi. Súıgenine qosyla almaǵan Gúlbarshynnyń muńly tarıhy týraly birinen-biri estigen kórermen jaýyn men qar­ǵa qaramaı, sol kúni lek-legi­men teatrǵa aǵylatyn. Bul spek­takl Lıdııanyń baǵyn, jal­py, el ishinde «TIýZ» atalyp ket­ken jastar teatrynyń jolyn ashqan aqjoltaı qoıylym bol­dy. Ǵashyǵyna qosyla alma­ǵan áıeldiń taǵdyryna tolqy­maıtyn, jylamaıtyn jan balasy bolmaıtyn. Sonaý 1985 jyly sahnalanǵan spektakldiń toqsanynshy jyldardaǵy kóz aldymyzda quldyrap, qurdymǵa tartqan rýhanııat pen ónerdiń tolyqtaı toz-tozy shyqpaýyna bir ıyǵyn tósep, demeý bolǵan spek­taklderdiń qatarynda osy «Eń ádemi kelinshek» te bar edi. El súıip tamashalaǵan ekpini qat­ty qoıylym repertýarǵa uzaq­ ýaqyt qyzmet etip, 2000 jyl­dyń ortasyna qaraı áreń degen­de entigin basty. Bul – teatr tarı­hynda kóp bola bermeıtin qubylys.

Qudaı ony eń tolymdy obrazdarmen jarylqady. Lıdııa sahnada 17 jastaǵy arýdan bas­tap, 70-tegi keıýanaǵa deıingi barlyq qazaq áıeliniń obrazyn somdap shyqty. Jaı ǵana oınap shyqqan joq, tereń qat­par­ly qazaq áıeliniń jany­nyń qanshalyqty kúrdeli, qaı­shylyqty ekenin kórsetti. Sahnada Shekspırdiń Ofelııasy bolyp syr shertip, A.Chehovtyń «Shaǵalasynda» Masha bolyp tolǵanǵan, T.Ahtanovtyń «Kúshik kúıeýinde» Bıǵaıshanyń beınesimen obraz jasap, S.Bal­ǵabaevtyń «Qyz jıyrmaǵa tol­ǵanda» qoıylymynda Gaýhar rólimen el esinde qalǵan Qazaq­stannyń eńbek sińirgen árti­si, «Parasat», «Qurmet» orden­deriniń ıegeri Lıdııa Káden kúni keshe Ǵ.Músirepov atyndaǵy balalar men jasóspirimder teatryn­da 70 jas mereıtoıyna arnalǵan benefıs keshin ótkizdi. Kesh aktrısanyń orys tilinde oqyǵan «Aktrısa» monologymen ashyldy. Benefıstiń basqa tilde bastalǵanyna tiksinip qalǵan kórermen birte-birte aktrısanyń ne sebepti dál osy monologty tańdaǵanyn túsine bastaıdy.

Qarańǵy sahnada sebezgilene túsirilgen tildeı jaryqtyń as­tynan keń jıekti shlıapa kıgen áıeldiń áldekim emes, aktrısa ekenin kórermen túısigimen sezedi. Ádemi áıelge ónerde laıyq­ty ómir súrý qıyn ba? Ak­trısa – aqtarylý. Jarq-jurq etip qaınaǵan teatr tirshiliginiń syrtynda qandaı ómir bolyp jatyr? Bile me, seze me sony jurt? Sahnada jan alyp, jan berip oınap, býyrqanǵan oıynyna tamsanǵan kórermenniń shar­tyldata shapalaq soǵyp shy­ǵa­ryp salǵannan keıingi ómir... Jalǵyzdyq. Jabyrqaý. Jalǵan­nan bezip ketkisi kelip kóz jasyn ishine jutyp, egilý. Sodan soń boıdy bılegen bir sáttik álsizdik birte-birte báseńdeıdi, ádemi ajaryn aıǵyzdaǵan jas qurǵaıdy, al shyrmaǵan oıdan shynyǵyp alǵan aktrısa erteńinde ezýine úırenshikti kúlkisin úıirip alyp, túk bolmaǵandaı, teatrdaǵy tynymsyz jumysyna qaıta jegi­ledi. Osynyń bári ne úshin, kim úshin? Árıne, óner úshin! Qur­bandyqty qajet etetin qudiretti ónerdiń jolynda ózin de, ózgeni de umytyp, taǵy da alǵa umtylý.

Mine, aktrısa ómiriniń mu­raty. Typyr etpeı tyńdaǵan kórermen barlyq óner adamynyń taǵdyryndaǵy jumbaq syr men muńdy qulaq quryshyn qandyra sheber jetkizgen Lıdııany ja­qynnan taǵy da tanı túskendeı boldy. Lıdııanyń ishinen lapyldap ot janyp jatqandaı osy shyndyǵyna búkil kórermendi umsyndyryp, lezde otyna jylyndyryp qoıdy. Shyn ártis sahnasyz ómir súre almaıdy. Tek sahnaǵa shyqqanda ǵana ózin tolyq adam retinde sezinedi. Osy keshte ol óziniń naǵyz halyq súıgen aktrısa ekenin kórsetti.

Benefıste budan basqa Lıdııa súıip oınaıtyn «Baıansyz baq» spektaklinen úzindi oryndaldy. Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Saǵyzbaı Qarabalın men Lıdııa Kádenniń Barkleı men Lıýsı Kýperlerdi oınaǵan rólderi el esinde máńgi qalary anyq. Ásirese jarty ǵasyr birge ǵumyr keship, úıinen aıyr­y­lyp, biri qyzynyń, biri qarttar úıinde turýǵa májbúr bolyp, eki aıyrylǵaly turǵan qos beıbaqtyń jastyq shaǵyn eske alý úshin sońǵy ret birge qol ustasyp meıramhanaǵa keletin sátin tebirenbeı, tolqymaı tamashalaý múmkin emes. Lıýsı–Lıdııa – oıly, muńly. Biraq ishin­degi kúızelisin, jan qaıǵy­syn súıiktisiniń aldynda názik kúlkisimen jasyryp álek. О́mir boıy birin-biri aıalap, syılasqan qos qarııanyń shyn qımastyǵyn kórgen kórermenniń kózine erik­siz jas úıirildi. Lıdııa munda da óz isiniń kásibı sheberi ekenin kórsetti. «Baıansyz baqty» aktrısa beker tańdamaǵan bolýy kerek, sebebi bul spektakl­de akter men aktrısanyń sezimin, muńyn ashyp kórsetetin maǵynaly dıalog, sulý qozǵalys bar. Qazaq sahnasyna eńbegi sińgen ártis osy róli arqyly áli de shyǵarmashylyq babynda ekenin, eń úzdik rólderiniń áli de alda ekenin meńzegendeı boldy. Kádenovanyń kúsh-qýaty bárine jetedi: bul keshte aktrısa tógiltip jyr oqydy, án de shyrqady, jas­tarmen birge julqynyp bı de bıledi. Kórermendi burq-sarq qaınaǵan shyǵarmashylyǵymen qýandyryp, qyzyqtyryp kele jatqan aktrısa ózine, kásibine adal ekenine kórermenin sendire tústi. Lıdııanyń ónerin qyzyqtap otyryp, 70 degenniń jaı ǵana san ekenin túsinesiń. Shıraqtyǵyna, jigerine, qulshynysyna qarap, qazaq sahna óneriniń padıshasy ekenine shek keltire almaısyń. Kesh sońynda aktrısanyń óner­degi aǵalary men úzeńgiles árip­testeri aqjarma tilegin aqtaryp, quttyqtaý-lebizderin bildirdi.

Asanáli Áshimov, Qazaq­stan­nyń Eńbek Eri, KSRO halyq ártisi: «Lıdııa Káden – úlken aktrısa. Alǵash Qudaıbergen Sultanbaev, Tuńǵyshbaı Jaman­qulov, Lıdııa Káden bastaǵan «Tamasha» úlken óner bolyp qalyptasyp edi. Kózkórgen ha­lyq sol «Tamashany» osy ýa­qyt­qa deıin umytpaıdy. Ázil-sy­qaq arqyly qoǵamnyń kúrdeli máselelerin sheshetin. О́ıtkeni bular kelistirip kórsete alatyn naǵyz sheberler bolatyn. Eń bas­tysy, jaqsy akter degenimiz – jaqsy adam. Taza adam. Sahna shyndyqqa, ádildikke úıretedi. Lıdııa bizdiń sondaı adam. Kóp qyzdar Lıdııadan úlgi alyp, úırense, jaqsy bolar edi».

Tuńǵyshbaı Jamanqulov, Qazaqstannyń halyq ártisi: «Lı­­dııa – erekshe adam. Erek­she óner qaıratkeri. О́ner – bilek­tiń emes, júrektiń isi. Ase­keń aıtqandaı, osy sahnada bizdiń de terimiz tamdy. Sahnada Seraǵań­dardyń qamshy­syn alyp berip, qasynda júrdik. Jastyq shaǵymyz osynda ótti. Aqyl-esimiz, kóńilimiz osy teatrdyń zalynda boldy. Zaldaǵy kórermen­men birge qýandyq, muńaıdyq, sherlendik. Bul at basyndaı al­tynǵa da aıyrbastalmaıtyn keremet kezeń, ǵajaıyp ýaqyt edi. Qazaqstan Teatr qaıratkerleri odaǵyna 60-qa tarta teatr qaraıdy. Onyń 3 000-ǵa taıaý múshesi bar. Odaq bıyldan bastap jylyna bir teatrdyń ártisine erekshe eńbegi úshin «Dara» degen medalin berýge sheshim qabyl­daǵan bolatyn. Ulttyq teatr ónerine sińirgen eńbegi úshin «Dara» medalimen Lıdııa Káden marapattalady».

Erkin Jýasbek, M.Áýezov atyndaǵy Ulttyq teatrdyń dırektory: «Uzaq jyldardan beri teatr ónerin zerttep, «bul ózi ne óner?» degen máseleni tereńinen qazyp, qyzyǵa qadaǵalap kele jatqan adammyn. Rasynda da, bizdiń sońǵy býyn «akterdiń energetıkasy», «akterdiń qýaty» degen máseleniń betin ashyp, jiliktep aıta almaı júrgen jaıymyz bar. Dál osy suraqqa kelgende, óz basym Lıdııa Ká­dendi úlgi etip aıtamyn. Ol sahnaǵa shyqqanda úndemeı tursa da, otyrǵandardy tolqytyp jiberetin dara akterlerdiń biri. Rejısser M.Ahmanov sahnalaǵan «Jeltoqsan» spektaklinde Lı­dııa apam orys áıeliniń rólin­de oınaıdy. Basy aýyryp, kórshisiniń úıine keletin shaǵyn sahna bar. Jeltoqsanda qazaqtyń endigi taǵdyry qalaı bolary belgisiz bolǵan abyr-sabyr túnde jany bar, júregi bar orys áıeli qazaq kórshisiniń namysyn janyp, silkip, qaırap jiberedi. Sol spektakldi kórip otyrǵanda men Lıdııa apamnyń sol áreketine senemin. О́ıtkeni ol sahnada ótirik aıtatyndardy, ómirde jalǵan sóıleıtinderdi, jaqynyn satatyndardy, jalpy, izgilikke jat is qylatyn nashar adamdardy kózqarasymen-aq ornyna qoıyp júretin adam. Tipti teatr basshylarynyń ózi onyń aldynda ótirik aıtýdan ımenip turady. Sebebi adam adamnan qoryqpaıdy. Adam shyndyqtan qorqady. Menińshe, apamnyń aldynda ótirik aıtý múmkin emes. Darhan kóńilińiz, taza júregińiz, ádemi ajaryńyz, dara talantyńyz jasaı bersin, apaı!».

Kesh sońynda balalar men jastar teatrynyń jas, orta, aǵa býyn ártisteri tutas sahnaǵa shyqty. Munyń da maǵynasy tereńde jatyr. Búginde teatr anasyna aınalǵan talantty aktrısanyń izin basqan jas býyn osy sheberlikten úlgi alyp, sahnany toltyryp, ónerdi jańa sapamen óristete bermek.

ALMATY