Qoǵam • 19 Mamyr, 2022

Erdi syılar el qaıda?

1216 ret kórsetildi

Rýhy bıik eldi eshkim jasyta da, jasqanta da almaıdy. Sol úshin qazaqtyń rýhyn kóterý qajet. Osy oraıda halqymyzdyń jyly júreginen oryn alǵan tulǵalardy nasıhattaý, dańqyn asyrý asa mańyzdy.

Osy oraıdaǵy jumystardyń biri retinde iri tulǵalarymyzdyń esimin jańǵyrtý, eńbegin nasıhattaý isin aıtýǵa bolady. Jaqynda ǵana D.Qonaevtyń esiminiń oblys ortalyǵy – Qapshaǵaı qalasyna berilýin dál osy yńǵaıdaǵy jarqyn mysal retinde aıta alamyz. Memleket basshysy Q.Toqaevtyń D.Qonaevtyń atyn qalaǵa berý jónindegi usynysy qoǵam tarapynan qyzý qoldaý tapty. Prezıdent óziniń bul bastamasyna atalǵan máseleniń halyqtyń arasynda kóp jyldardan beri aıtylyp júrgenin negiz etkeni sózsiz. Bul da «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasynyń iske asyp jatqanynan bir mysal.

Ras, D.Qonaevtyń esimin qalaǵa berý isi bizdiń de keıbir oılarymyzǵa qozǵaý salyp ketti. Solardyń arasyndaǵy mańyzdy degen birin maqalamyzǵa arqaý etsek.

Tarıh jaqsy ne jaman dep iriktep, bólip jatpaıdy, bárin de ózine qamtyp alady. Demek, tarıhta jaqsy atpen de, jaman atpen de qalýǵa bolady. Basqasyn aıtpaǵanda, qazaq ultynyń tarıhynda kimder qalmaǵan? Kóp qoı, kóp. Biraq solardyń arasynda qatań sharttar men talaptardy alǵa tarta otyryp irikter bolsań, halyqtyń jyly júreginde umytylmastaı bolyp saqtalyp qalǵan tulǵalar shoǵyry óz aldyna bólek jarqyrap shyǵa keledi. Olardyń esimderi estilgen jerde tek jaqsy lebizder ǵana aıtylady. Osynaý tulǵalar shoǵyrynyń bel ortasynda Jumabek Ahmetuly Táshenov tur. Kez kelgen kózi qaraqty qazaqtan J.Táshenov týraly pikirin surasańyz, shabyttana sóz qozǵap, ol kisi týraly jyly pikirin aıtary sózsiz. Sen­­beseńiz, óz ortańyzǵa saýalnama júrgizip kórińiz.

Jumabek Táshenov kim? Bul suraqqa keń aýqymda jaýap berýge bolady. Alaıda biz osy shaǵyn maqalany jazý barysynda ony maqsat etpedik. Desek te, álgi suraqqa naqty qysqasha jaýap bere ketelik. Jumabek Ahmetuly Táshenov – keńestik otarshyl saıasat halqymyzdy qyryp, Alash arystaryn qurtyp bitken soń at tóbelindeı az qalǵan qazaqty ydyratyp, jerin bólshekteýge bilek sybana kiriskende qyzylkóz ımperııanyń aıtqanyna kónbeı, qarsy shyqqan, osy batyldyǵy arqyly naqty maqsatyna jetip, el men jerdiń tutastyǵyn saqtap qalǵan iri tulǵa. Ol ultymyz úshin ózin qurban etti. Qazaq úshin janyp ketti. Halqynyń múddesi, bolashaqtyń jarqyn bolýy úshin sanaly túrde basyn báıgege, taǵdyryn talqyǵa saldy. «Azamat erdiń balasy». J.Táshenovtiń totalıtarlyq júıege qarsy kúresi nátıjeli boldy. Osy kúrestiń arqasynda búginde Qazaqstan álemde toǵyzynshy terrıtorııa atalyp otyr. Eger sol kezeńde J.Táshenov buǵyp qalyp, Respýblıkamyzdyń soltústigindegi bes oblys túgel Reseı quramyna ótip ketkende olardy qaıtaryp ala alar ma edik? Mine, J.Táshenov ultqa tóngen osyndaı asa iri qaýip­tiń betin jalǵyz ózi qaıtara bildi. Eger sol tusta ultymyzdyń taǵdyryn sheshetin mańyzdy másele talqyǵa túskende basqalar sekildi J.Táshenov te solqyldaqtyq tanytyp, ózinen joǵary turǵan bılikke ıilip-búgilip láppaılaǵanda búginde qazaq táýelsiz el bola almaýy da múmkin edi. J.Táshenov qyzyl ımperııa basyndaǵylardyń jymysqy oıyn jaqsy túsindi, ultyn satyp ketpedi, qazaqtyń taǵdyry qyl ústine qoıylǵanyn, ózi batyl áreketke barmasa basqa eshkimnen qaıran joq ekenin tereń uqty. Bul uǵynys onyń tarıhı sanasy taza, qazaqtyń naǵyz uly ekenin kórsetti. Qazaqstan Úkimetiniń basshysy laýazymynda turyp osyndaı irilik kórsetti. Bylaı qaraǵanda keńestik júıede osyndaı bıik laýazym ıesi negizinen ózinen joǵary turǵan organ basshysynyń yńǵaıynda bolý úrdisi berik ornyqqan edi. Onyń ústine, negizinen J.Táshenov N.Hrýshevtiń «óz adamy» bolatyn. Pendeshilikpen oılasań, negizinen J.Táshenov N.Hrýshevtiń bes oblysymyzdy Reseıge qosý týraly usynysyn qol­daýy kerek-tin. Alaıda J.Táshenov halqynyń múddesin óz basynyń múddesinen joǵary qoıa bildi. Bul jalań keýdesin oqqa tósegendeı erlik. Ony syn saǵatta Táńirdiń qazaq halqyna bergen baǵy demeske lajyń joq. О́ıtkeni ol kezinde bassyz qalǵan ultymyzǵa qatal synaq kelgende bas bola bildi. Bul oıymyzǵa kózi qaraqty kez kelgen qazaq qoldaý bildiretinine senimdimiz.

Patsha kóńildi qazaq qoǵamy Jumabek Táshenovke kórsetilip jatqan qurmetti azdyq etetindeı. Qoǵam J.Táshenovke qala ne aýdan ataýyn berýdi shyn qalaıdy. Osy maqsatqa jetpeı qazaq halqynyń kóńili kónshimeıtindeı. «Halyq qalasa han túıesin soıady», degen atalarymyz. Halyqtyń osy qalaýyna Prezıdent nazar aýdarsa degen tilegimiz bar. Kezinde J.Táshenovtiń batyl is-qımylynyń arqasynda ózimizde qalǵan soltústik atyraptaǵy Stepnogor, Shýche ne basqasynyń birine J.Táshenovtiń esimi berilip jatsa, qazaqtyń rýhy bıikteı túsedi. Sondaı-aq halyq óziniń janyna jaqyn biregeı tulǵaǵa kim qurmet kórsetse de ony kóńiliniń tórinen túsirmeıdi.

Sońǵy jańalyqtar

ShQO-nyń Samar aýdanyna ákim taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 19:33

Oral qoqys astynda qalýy múmkin

Aımaqtar • Búgin, 16:47

Dollar qaıta qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:58

Almatydaǵy órtten tórt adam qutqaryldy

Aımaqtar • Búgin, 15:40

Almatyda Pfizer vaksınasyna suranys artty

Koronavırýs • Búgin, 14:50

Uqsas jańalyqtar