Jahandyq jylynýdyń saldary aýyr

Pıreneı túbegindegi AEMET ulttyq aýa raıy agenttigi Twitter-degi paraqshasynda osy kúni aýa raıy kúrt ysyǵanyn habarlady. Sondaı-aq Ispanııanyń 10 aımaǵynda joǵary tempera­týra saqtalatynyn málim­dedi. Agent­tiktiń boljamy shyn­dyq­qa janasady. О́tken ju­mada An­dalýsııanyń Djan qala­synda temperatýra 40 gradýsqa deıin kóterildi. AEMET-tiń máli­metterine súıensek, Djan­daǵy ortasha temperatýra jyldyń osy mezgilindegi qalypty temperatýradan 16 gradýsqa joǵary. Al Ispanııanyń basqa jerinde temperatýra jyldaǵydan 7 gradýsqa ysyǵan.

Aýa raıynyń kúrt qyzýy jal­ǵyz Eýropamen shektelmeıdi. Shar­taraptyń basqa bólikterinde de kún qatty ysı bastady. Máselen, qazirgi tańda Pákistan men Úndistanda kezekti aptap ys­tyq­tyń bolý yqtımaldylyǵy 100 esege joǵarylaǵan. Sarap­shylardyń mundaı pikir aıtýyna 2010 jyldan bastap atalǵan óńirdegi aýa raıynyń ár 3 jyl saıyn ysynýy áser etken eken. Sınop­tıkterdiń aıtýynsha, al­daǵy kúnderi Úndistannyń sol­tús­tik-batysynda aýa tem­peratý­rasy joǵary deńgeıge jetýi múmkin.

Keıingi aptalarda Pákistan men Úndistannyń keı jerlerinde temperatýra kóterilgendikten, mektepter jabylyp, eginge za­qym kelip, turǵyndar úı­lerine tyǵyldy. Osylaısha elektr jaryǵyn tutyný da kúrt artty. Pákistannyń Sınd provın­sııasyndaǵy álemdegi eń ystyq qalalardyń biri Iаkobabadta ótken jeksenbide 51 gradýs Selsıı jáne senbide 50 gradýs tir­keldi. Úndistanda jeksenbi kúni el astanasy Delıdegi tempe­ra­­týra 49 gradýstan asyp ketti.

Kún jyl on eki aı ystyq bolatyn Afrıka, Ońtústik Amerıka sekildi qurlyqtar týraly aıtyp jatýdyń ózi artyq. Ondaǵy temperatýra ádettegiden áldeqaıda joǵary. Munyń basty sebebi – klımattyń jylynýy. Keıingi elý jylda álem kúrt jylynǵan. NASA-nyń málimetine súıensek, XIX ǵasyrmen salystyrǵan­da Jer­degi ortasha temperatýra 1 gra­dýsqa kóterilgen. Máse­len, 2010 jyldan beri álem bes ret rekordtyq deńgeıde kóteril­gen. Ǵalymdar munyń negiz­gi sebebi kómirqyshqyl gazy men gaz­dar­dyń aýaǵa kóptep shy­ǵarylýy ekenin aıtady.

Kómirqyshqyl gazynyń aýa­ǵa kóptep taralýy muhıt sýyna áser etip, sonyń saldarynan te­ńiz mar­jandary azaıyp, onda mekendeıtin jándikterdiń izim-ǵaıym joıylýyna ákeldi. National Geographic derekterine qaraǵanda, Tynyq muhıttaǵy birneshe úlken marjan rıfi jo­ıylyp ketken.

Klımat ózgerýiniń saldarynan máńgi muz qursanǵan aı­maq­taǵy sý da jylyna bastady. Tam­shy tas tesedi degendeı, sýdyń mú­jimeıtin nársesi joq ekeni bel­­gili. Arktıka men Antark­tı­da mańyndaǵy jylyn­ǵan sý muz­dyq­tardy burynǵydan da jyl­dam erite tústi. Bastapqyda az-az­dan kertilgen muz búginde kesek-kesegimen opyrylyp jatyr.

1980 jyldan beri Arktıkada 2,5 mıllıon sharshy shaqyrym muz erip ketti. Bul shamamen Qazaq­stannyń aýmaǵyna teń. National Geographic zertteý­shi­leriniń málimetterine súıensek, 2050 jylǵa qaraı Arktıkada 520 myń sharshy shaqyrym muz ǵana qalýy múmkin.

Antarktıda da jahandyq jy­lynýdyń zardabyn tartyp otyr. Qazirgi tańda ondaǵy máńgilik muz­dar úgitilip, erigen sý muhıt­qa quıylyp, teńiz deńgeıi kóteri­lip keledi. Aq qurlyqta júr­­giz­gen zertteýde máńgilik muz­dar­­dyń astyn teńiz sýlary úń­gip jatqany anyqtaldy. Ja­ǵdaı osylaı jalǵasa berse, aq qur­lyq­taǵy muz jabyny erip, tú­geldeı muhıtqa quıyla­dy. Má­selen, alda-jalda Antark­tıda­­daǵy Týeıts muzdyǵy túgel­deı erise, álemdik teńiz deńgeıi 1 metr­ge kóteriledi eken. Al mun­daı jaǵdaıda Eýropadaǵy birqa­tar qala sý astynda qalýy yqtımal.

Bul az deseńiz, qazir sharta­rap­tyń túkpir-túkpirinde qurǵaq­shylyq beleń alyp, kóptegen sý qoımasy tartylyp, aýyl sha­rýashylyǵyna orasan zııan ke­lip otyr. Ǵalymdardyń paıym­daýynsha, jahandyq jylyný osy qarqynmen jalǵasa berse, ǵasyr sońynda azyq-túlik tap­shylyǵy týyndaýy múmkin.

Klımat ózgerýi muhıttyń arǵy betinde de qatty bilinedi. AQSh-taǵy eń úlken sý qoımasy Mıdtiń arnasy tartylyp barady. Qazirgi tańda jasandy kóldegi sýdyń kólemi 31 paıyzǵa deıin azaıǵan. Buǵan deıin sý qoı­masyn toltyryp kelgen Ko­lo­rado ózeni jahandyq jylyný saldarynan burynǵydaı sar­qy­rap aqpaıdy. Jasandy kólge quıatyn sýy da azaıǵan. Mıdtiń tartylýy saldarynan buǵan deıin kól astynda sanalǵan jerler qatqaq topyraqqa aınala bastapty. Tipti, sý qoımasynyń jaǵalaýynan buǵan deıin sýǵa ketken adamdardyń deneleri de tabyldy.

Jalpy, Mıd Kolorado ózeni­­­niń boıynda Arızona men Neva­­da shtattarynyń túıis­ken jerin­de ornalasqan. Sý qoı­ma­­syn jasaý úshin Hýver dam­ba­sy­nyń qurylysy ótken ǵa­syrdyń 30-jyldary júrgizil­gen-di. Sodan beri onda sý túge­sil­­gen emes. Qazirgi tańda sý qoı­masy­nyń mańyzy zor. Ol Arı­zona, Kalıfornııa jáne Neva­da shtattaryn sýmen ǵana qam­ta­masyz etip, sonymen qatar atal­ǵan shtattarǵa qajetti elektr ener­gııa­syn óndiredi. Ádette damba toly bolǵanda óndirilgen toq 8 mıl­lıon turǵyndy qamtýǵa jete­tin. Biraq sýdyń azaıýy elektr ener­gııasy óndirisiniń baıaýlaýyna ákeldi. Sonyń saldarynan Mıd­tiń óndiris kólemi 25 paıyzǵa kemigen.

Jer-jahannyń túkpir-túkpiri sý tapshylyǵyn áldeqashan sezine bastady. 2018 jyly Ońtús­tik Afrıka Respýblıkasyndaǵy qýańshylyq kezinde Keıptaýnda tirshilik nári múldem taýsylýǵa shaq qaldy. Buryn-sońdy mun­daı­dy kórmegen shahar bıligi sý­dy paıdalanýǵa jappaı shekteý qoı­dy. Qudaı saqtap, der kezinde jań­byr jaýyp, afrıkalyqtardy bir apattan aman alyp qalǵan-dy. Áıtse de sol jylǵy qýańshylyq saldarynan óńirge 400 mıllıon dollar shyǵyn keldi.

McKinsey-diń derekterine súıensek, 2030 jyly álemdegi ózen basseınderiniń kólemi 10 paıyzǵa, 2050 jyly 25 paıyzǵa tar­tylýy yqtımal. BUU esepteýi bo­ıynsha álem halqynyń tórt­ten biri 2050 jylǵa qaraı sý tapshylyǵyn sezinýi múmkin. Al Álemdik bank «tirshilik náriniń» tapshylyǵy 2050 jylǵa qaraı álem ekonomıkasynyń ishki jalpy ónim ósimin 6 paıyzǵa azaıtady dep boljam jasaıdy.

Sý máselesi Ortalyq Azııany da aınalyp ótpeıtini túsinikti. Esterińizde bolsa, byltyr elimiz­de qýańshylyq bolyp, keı óńirde aspannan bir tamshy tambady. Jaýyn-shashyn az túsken qys pen kóktemnen soń aptap ystyq bas­taldy. Sonyń saldarynan jem-shóp túgesilip, jylqylar men iri qara qynadaı qyrylǵany bar.

Álem bul máselede qol qýsy­ryp qarap otyr deýge kelmes. Birneshe ret klımattyń ózgerýine jol bermeý maqsatynda túrli kelisimder qabyldady. Jahandyq jylynýǵa qatysty sońǵy kelisimge Parıjde ótken kon­ferensııada qol jetti. Fran­sııa astanasynda jasalǵan keli­simge sáıkes, múshe memleket­ter 2020 jyldan bastap kómirqysh­qyl gazyn aýaǵa shyǵarý kólemin azaıtýy tıis. Sondaı-aq bes jyl saıyn memleketter ózderine qoıylǵan mindetti qanshalyqty oryndaǵany týraly málimet berip otyrady. Sondaı-aq jıyn­ǵa qatysqan elder Jer-Ananyń ortasha jylyný temperatýrasyn 2 gradýstan asyrmaý týraly kelisim jasasty. О́z kezeginde bul qujat Kıoto kelisimin almastyrady.

Kóptegen memleket «Parıj kelisimine» sáıkes óz mindet­teme­lerin oryndaýǵa kiristi. Fransııa 2040 jyldan bastap eldegi búkil benzın jáne dızelmen júretin kólikterge tyıym salynatynyn málimdedi. Sondaı-aq 2022 jyldan bastap elektr energııasyn óndirý úshin kómir paıdalanbaý­dy josparlap otyr. Norvegııa 2025 jyldan bastap janar-jaǵarmaımen júretin kólikterge tyıym salsa, Gollandııa mundaı qadamǵa 2030 jyly barýdy jos­parlaǵan. Qazirdiń ózinde «Qyz­ǵaldaqtar elindegi» ulttyq temir jol qyzmeti tolyqtaı jel energııasynan qýat alady.

Degenmen jahandyq jylynýmen kúreske enjar qaraıtyndar jeterlik. Qaıbir jyly AQSh-tyń eks-prezıdenti Donald Tramp «Parıj kelisiminen» shyǵyp, álemdi bir shýlatqany esimizde. Brazılııa bıligi Amazonka­daǵy tropıkalyq ormandardy otaýyn toqtatqany úshin álemnen ótem­aqy suraıdy. Iаǵnı jasyl j­e­­lekti kóbeıtýdiń ornyna, ony joı­­­maǵanyn basqalarǵa minde­t­sinip otyr.

«Parıj kelisimin» oryndaý maqsatynda Eýropalyq odaq atom energııasy men gazdy «jasyl ónim» sanaýǵa kelispek. Qazirgi tańda bul másele Eýropalyq par­lamenttiń qaraýynda jatyr. Ger­manııa sekildi birneshe memleket qarsy bolǵanyna qaramastan bul qujat qabyldanady. Endeshe álem­niń damyǵan elderi sanalatyn Eýropalyq odaq memle­ket­teri de jeńildiń astymen, aýyrdyń ústimen júretin joldy tańdady. Mundaıda ekonomıkasy kómirge baılanǵan damýshy elderge qandaı daý aıtarsyń?..