Qazaqstan • 23 Mamyr, 2022

«Ádildikti endi qaıdan tabamyn?»

21 ret kórsetildi

Zań organdarynan ádildik tap­paǵan soń barar jer, basar taýy qalmaǵannan keıin sońǵy úmitin arqalap redaksııaǵa habarlasatyndar az emes. Báriniń izdegeni – shyndyq, úmit etetini – ádildiktiń ornaýy.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Taıaýda «Egemen Qazaqstan»-ǵa Almaty qalasynan Aızada Aman­ǵalıeva esimdi oqyrman habarlas­ty. Kúıeýiniń jaǵdaıyn bastan-aıaq baıan­­dap bergen kelinshek ótken jyldan beri talaı quzyrly organnyń tabaldyryǵyn tozdyryp júrip jınaǵan qujat-qaǵazdaryn qolymyzǵa ustatty. Qujattarmen tanysyp shyq­tyq. Túsingenimiz tómendegideı...

Aızadanyń kúıeýi Erbolat Aman­ǵalıev ótken jyly Almaly aýdan­dyq sotynyń úkimimen 8 jylǵa sot­talǵan. Taǵylǵan aıyp ta jeńil emes – Qylmystyq kodekstiń 189-bap 4-bóliginiń 2-tarmaǵy. Iаǵnı «Senip tapsyrylǵan bóten múlikti ıemdenip alý nemese talan-tarajǵa salý» jáne «top bolyp», «asa iri mólsherde» aqsha jymqyrý. Memlekettik bıýdjet­ke kel­tirilgen shyǵyn kólemi 939 mıllıon teńgege baǵalanǵan. Jalpy, bul qylmystyq is boıynsha bes adam sottalǵan. Olar – «Dala» JShS-niń dırektory B.Rysbekov, «Seıs­mo­-
StroıZashıta» JShS-niń ınjener-sarapshysy P.Jamanqaraev, se­rik­testiktiń kúrdeli qurylys bas­qar­masynyń basshysy I.Nııazov, kúrdeli qurylys bóliminiń basshysy R.Atamqulov jáne 2017 jyldyń 6 maýsymynan bastap «Almaty jylý jelileri» JShS bas dırektorynyń mindetin ýaqytsha atqarǵan Erbolat Amanǵalıev.

Elý betke jýyq birinshi jáne ekinshi satydaǵy sot úkimderi keltir­gen málimet-derektiń barlyǵyn bir maqala aıasyna syıdyrý árıne múmkin emes. Alaıda osy istiń «sıýjetin» qysqasha qaıyrar bolsaq, 2017 jyldyń 2 maýsymynda ashyq konkýrs tásilimen memlekettik satyp alý qorytyndylary negizinde «Almaty jylý jelileri» jáne «Dala» JShS-lary arasynda jalpy somasy 2 624 994 613 teńgege shart jasalady. 2017 jyldyń maýsym aıynda tapsyrys berýshi «Almaty jylý jelileriniń» bas dırektory ınsýlt alyp, onyń mindetin bas ınjener Kırdıaıkın atqaryp júrgen. Keıinnen Erbolat Amanǵalıev JShS bas dırektorynyń mindetin atqarýshy bolyp taǵaıynda­lady. Bul taǵaıyndaýǵa deıin «Alma­ty jylý jelileri» JShS 18 nysandy qaıta jóndeý boıynsha shartqa qol qoıady. Onyń ishinde «Nurly jol» baǵdarlamasy boıynsha qarjy­landyrylǵan 4 nysandaǵy jóndeý jumysyn aıaqtaýy kerek bolǵan. Shart talaby boıynsha merdiger kom­panııa magıstraldy jylý ótkiz­gish jáne jylytý jelilerin qaıta qurý boıynsha jumystardy oryn­daýǵa, sondaı-aq JES-1-den TK3-23-ke deıingi M-3A jáne M-3 jabdyq­taryn ornatý jumystaryn júrgizgen. Almaty qalasy ákimdiginiń 2013 jyl­ǵy 1 qarashadaǵy «Almaty qalasy­nyń obektilerin jobalaý, salý jáne rekonstrýksııalaý týraly» №4928 qaýlysy, sondaı-aq «Almaty qala­synyń jylý jelilerin qaıta jańartý, JES-1-den M-3A jáne M-3 jylý magıstralin qaıta jańartý» jobalyq-smetalyq qujattamasy negi­zinde bul qurylys jumystaryn «Dala» JShS júrgizedi. Tıisti qujatta qubyr ornatý jumystarynyń merzimi 2017 jyldyń 31 qańtaryna deıin dep belgilengen. Alaıda jeme-jem­ge kelgende «jylý qubyrlary orna­tyl­maǵan», «oryndalǵan jumys akti­­le­rinde kórsetilgen málimetter jal­ǵan», «bólingen aqsha talan-tarajǵa túsken», degen túrli aıyppen osy obektige bekitilgen birneshe jaýapty qyzmetker kúdikke ilinedi. Solardyń ishinde áıeli ádildik izdep sharq urǵan Erbolat Amanǵalıev ta bar.

Aıyptaýshy tarap usynǵan de­rek-dáıekterde «Dala» JShS-niń 2017 jylǵy maýsym-jeltoqsan ara­ly­ǵyndaǵy jobalaý-smetalyq qujat­tamada kózdelgen jumystardyń jal­ǵan aktileri, qol qoıý arqyly senip tapsyrylǵan bóten múlikti berý, Amanǵalıev, Nııazov, Atamqulov jáne Jamanqaraevtardyń ózara sóz baı­lasyp, nysandy montajdaý já­ne merdiger kompanııa júrgizgen jumystardyń oryndalýyn rastaýy úshin «Dala» JShS eseptik shotyna aqsha aýdarý sekildi «kinálary» tizbektelip kórsetilgen. Alaıda qyl­mystyq isti tergep-tekserý, sondaı-aq sot prosesi kezinde múl­de eskerilmeı qalǵan mańyzdy málimetter de jeterlik. Aızadanyń shyryldap tıisti organdarǵa jetkize almaı júr­­geni de osy aıǵaqtar. «Amalym taý­sylǵan soń sizderge habarlasyp otyr­myn. Múmkin bul istiń aq-qara­syn elimizdiń bas basylymy ajyratyp jarııalasa, quzyrly organdar zań­nan attap ótpes, kúıeýimniń kinásiz eke­nine kózderi jeter», deıdi sharasyz kúıin jasyrmaǵan kelinshek.

Eń aldymen, joǵaryda atalǵan jobanyń quny 2016 jylǵa eseptelge­nin aıta keteıik. Al qurylys 2017 jyly júrgizilgen. Jóndeý jumys­tarynyń bekitilgen smetalyq quny – 2 794 mıllıon teńge. Degenmen, obektini rekonstrýksııalaýǵa 2 624 mıllıon teńge qarjy jumsalǵan, ıaǵnı 169 mln teńge respýblıkalyq bıýdjetke qaıtarylǵan. Shart bo­ıynsha TEP-te 7200 metr qubyrdy aýys­tyrý kerek bolǵan. Al is júzinde 7 410 metr, ıaǵnı 210 metrge artyq aýys­tyrý júrgizilgen. Munyń barlyǵy tıisti qujattarmen rastalyp, bekitil­geni­men sot bul málimetterdi nazarǵa almaǵan.

Taǵy bir aıta ketetin jaıt – joba­laý-smetalyq qujattamada qury­lystyń uzaqtyǵy 9 aı dep kórse­tilgenimen, is júzinde nysan 6 aı ishinde aıaqtalyp, jylý berý kezeńiniń tehnologııalyq bóligi 2017 jyldyń 15 qazanynda ıaǵnı bekitilgen merzimnen 4,5 aı buryn berilgen.

«Tapsyrys berýshi – «Almaty jylý jelileri», merdiger – «Dala», tehnıkalyq qadaǵalaýshy – «Seısmo­S­troıZashıta» jáne avtorlyq qadaǵa­laýshy «Nur-Qurylys 80» JShS-lardyń ınjenerlik-tehnıkalyq qy­z­met­kerleriniń kásibıligi, son­daı-aq mamandardyń Almaty qalasy­nyń turǵyndary aldyndaǵy jaýap­kershiliginiń arqasynda osyndaı nátıjege qol jetkizilgenin atap ótkim keledi», deıdi osy ýaqyt aralyǵynda kúıeýiniń jumys ereksheligin bes saýsaǵyndaı «meńgerip» alǵan Aızada.

«Kúıeýim Erbolat Amanǵalıev tek osy nysan boıynsha 169 mln teńge únemdep qana qoımaı, bul qarjynyń barlyǵyn respýblıkalyq bıýdjetke qaıtardy. Al 2017 jyly «Nurly jol» baǵdarlamasy boıynsha taǵy 4 nysandy tapsyryp, jalpy somasy 675 mln teńge bolatyn únem jasaǵan. Bilikti maman retinde ol jobanyń shyǵyndylyǵyna qaramastan, qury­lystyń buzylýyna jol bergen joq, sebebi smetalyq qujattamada 600 mln teńgeden astam somany quraı­tyn jumys pen jabdyqtardyń kóle­mi eskerilmegen edi. Eń bastysy – 2017-2018 jyldary jylytý maýsy­mynyń buzylýyna jol berilgen joq, kelisimshart boıynsha 2017 jylǵy 15 qazanda Almaty qalasynyń turǵyndaryna jylý berildi. Taǵy bir aıta keterligi «Almaty jylý jelileri» JShS obektiniń 2 624 mln teńge balanstyq quny boıynsha qabyldanǵanyn jáne sottalǵandarǵa eshqandaı materıaldyq ta, múliktik te kinárat qoımaıtyndyqtaryn resmı túrde rastaǵanyna qaramastan, sot osyndaı aýyr jaza taǵaıyndap otyr», deıdi Aızada.

Bul iste qaltarysta qaldyryp ketýge bolmaıtyn, biraq quzyrly zań organdary kóz jumǵan taǵy bir mańyzdy jaıt bar. Másele – osy qyl­mystyq is boıynsha qu­qyq qorǵaý organdary jaldaǵan eki jeke aýdıtorlyq kompanııaǵa qatys­ty. Olardyń ekeýi de jóndeý ju­mys­taryna bólingen qarjynyń jym­qy­­rylǵany týraly jalǵan qory­tyn­dy jasaǵan. Eń qyzyǵy, memle­ket­tik sarapshylar jasaǵan úsh qory­tyndy bul eki jeke aýdıtordyń sheshim­derin rastamaǵan. Máselen, Qarjy mınıstrligi Býhgalterlik esep, aýdıt jáne baǵalaý ádisnamasy depar­tamenti jeke aýdıtorlar bergen eseptiń aýdıtorlyq qyzmet týraly zańnamany óreskel buza otyryp rásim­delgenin anyqtaǵan. Sebebi, osy is boıynsha aýdıtorlyq tekserý júrgizgen M.Rakıshevte aýdıtorlyq biliktilik joq. Sáıkesinshe ol aýdıtorlar reestrinde tirkelmegen. Al zań boıynsha aýdıtorlyq qorytyndyny reestr tizimde bar arnaıy maman aýdı­tor ǵana bere alady. Tipti, osy is boıynsha qurylys saraptamasyn jasap, jalǵan málimet bergen «Glýhovskıı» degen jeke kásipkerde sáýlet, qala qurylysy jáne qurylys salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrýǵa ruqsat beretin tıisti qujat ta bolmaı shyqqan. Jeke kásipkerdiń akkredıtteýden ótpegenin, arnaıy attes­tat almaǵanyn Almaty qalasy Qala qurylysyn baqylaý basqarmasynyń resmı haty da dáleldep bergen. «Quqyq qorǵaý organdary reestrde tirkelmegen, arnaıy ruqsat almaǵan, salalyq bilimi ne tájirıbesi joq, tipti zańdy tulǵa bolyp tabylmaı­tyn jeke kásipkerdiń jalǵan qorytyn­dysyna súıenip osyndaı aıyptaý akti­sin shyǵaryp otyr. Osynyń ózi zań­nyń óreskel buzylǵanyn, sot úkimi­niń jalǵan málimetter negizinde shyǵarylǵanyn kórsetpeı me?!», deıdi Aızada.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev jyl basynda iri bıznes ókilderimen kezdesýde ákimshilik kedergiler máse­lesin qozǵaı kele qylmystyq isterge jeke sarapshylar men mamandardy tartý rásimderin qatań retteý týraly tapsyrma bergen edi. Qylmystyq jaýapkershilikke tartý týraly she­shim kóp jaǵdaıda osy sarapshylar men mamandardyń qorytyndysy negizinde júzege asyrylatynyn alǵa tartqan Memleket basshysy: «Mun­daı tulǵalardyń qylmystyq qýdalaý organdarymen ne qylmystyq prosess taraptarymen úlestes bolýyna jol bermeý qajet. Kórineý jalǵan qorytyndy bergen jaǵdaıda olardy jaýapkershilikke tartý týraly máse­leni dereý qaraý kerek», degen edi. «Almaty jylý jelileri» JShS isine qatysty qujattarmen tany­s­qanda Prezıdent aıtqan osy másele­niń rasymen de ózektiligin anyq baıqadyq.

«Shyny kerek, birinshi satydaǵy sot tergeý úkiminiń qateligin túsinip, kúıeýimdi kinásiz dep sheshim shyǵarady dep úmittengen edim. Biraq bul úmitim oryndalmady. Apellıasııalyq sotta qorǵaýshy tarap jańa dálelder jınap usynǵanmen úkim ózgerissiz qaldy. Sonda da qol qýsyryp otyra almaımyn. Úmit oty jylt etken árbir esikti qaǵýmen kelemin. Alaıda kassasııalyq sotqa júginýge kádimgideı júreksinip qaldyq. О́ıtkeni sot organdary qor­ǵaý­dyń qandaı naqty dálelderi bolsa da, eshbirin eskermeı, tipti elemeı otyr.

Birinshi jáne ekinshi satydaǵy sot sotqa deıingi tergep-tekserý organy retinde qylmystyq is júrgizý zańnamasynyń negizgi qaǵıdaty – zertteletin mán-jaıdyń tolyqtyǵy men jan-jaqtylyǵyn qamtamasyz etýdi óreskel buzdy dep sanaımyn. Sebebi kúıeýime taǵylǵan aıyp ter­geý­shiniń negizsiz dálelderine ǵana súıe­nip otyr. Qadaǵalaýshy organ – pro­kýratýra da esh áreket etpedi, zańdy­lyqty baqylaý degen óziniń tikeleı fýnksıonaldyq mindetterin múldem umytyp ketti. Onyń ornyna qandaı da bir túsiniksiz sebepter­men jalǵan aıyp­taýdy negizsiz qolda­ǵany janǵa batady», degen oqyrman advo­kattarynyń usynǵan aıǵaq-dálelderin jipke tizgendeı baıandap shyqty.

Bir emes bes birdeı azamattyń taǵdyryn «tálkekke salǵan» nysan – qaıta jańartylǵan ýchaske búginde shtattyq rejimde jumys istep tur. Eń mańyzdysy jóndeý jumystarynan keıin bul nysanda birde-bir ret apat bolmaǵan. Kerisinshe jóndeý jumystaryna deıin dálirek aıtqanda 2014-2016 jyldary dál osy ýchaskede 78 apat tirkelgen. «Osydan-aq nysanda qurylys-montajdaý jumystarynyń sapaly oryndalǵanyn anyq kórýge bolady», deıdi sózin tıisti qujattarmen shegelep ótken Aızada.

Onyń sózinshe, sýdıa K.Býhba­n­o­vanyń qaýlysymen nysan­daǵy qu­byrlardyń rasymen aýys­tyryl­ǵa­ny jáne olardyń bútindigi men standartqa sáıkestigi arnaıy ǵylymı-tehnıkalyq tásilmen tekse­rilgen. Tekserý nátıjesi kórsetilgen ýchas­kede ıaǵnı jylý trassasyndaǵy qu­byr­lardyń rasymen tolyq aýys­tyrylǵanyn, olardyń arnaıy mys symdary bar jańa nemis tehnolo­gııasynyń qubyrlary ekenin 100 paıyz dáleldep beredi. Alaıda sot prosesi kezinde sýdıanyń ózi bul aıǵaqtardy eleýsiz qaldyrǵan.

«Kez kelgen istiń sońǵy nátıjesi mańyzdy emes pe?! Bes jyldan beri birde-bir apatsyz jumys istep kele jatqan jylý trassasy – jumystyń sapaly júrgizilgeniniń kórsetkishi. Kúıeýim óz mindetin tolyq ári adal oryndady. Alaıda tergeýshi, prokýror jáne sýdıalar biri ıyǵyndaǵy pogony, endi biri keýdesindegi jarqy­raǵan juldyzy, úshinshisi qurǵaq statıstıkaǵa bola osyndaı ádiletsiz sheshim shyǵaryp otyr. Olar kásibı ınjenerlerdi qandyqol qylmyskermen, zorlaýshy aıýandarmen teń kórip, 8 jylǵa túrmege jabady. Sonda qoǵamǵa kim qaýipti? Bilikti mamandar ma? Álde, álsizge kúsh kórset­ken qaskóıler me? Mindetin minsiz atqarǵan, halyq ıgiligi úshin jumys istegen ınjener nesimen qaýipti?!», deıdi ol. Sharasyzdyqtan sharq uryp, zań organdarynyń tabaldyryǵyn tozdyryp júrgen Aızada Amanǵalıeva «Endi ádildik izdep qaıda, kimge barsam bolady?», dep surady bizden...

TÚIIN. Bıyl Erbolat pen Aızadanyń tuńǵyshtary mektep bitiredi. Alaıda bir jarym jyldan beri ádildik izdep júrgen kelinshek tórt balasynyń tárbıesimen aınalysyp, bilimin qadaǵalaýdyń ornyna zań organdarynyń esigin qaǵýmen júr.

Prezıdent bıylǵy Joldaýynda Jańa Qazaqstannyń basty prınsıpteriniń biri – ádilettilik ekenin atap ótti. Al «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty Joldaýynda Memleket basshysy «Qylmystyq istegi qatelik adam taǵdyryn ózgertetinin esten shyǵarmaý kerek» ekenin eskertken bolatyn. Qazir Jańa Qazaqstan – bul Ádiletti Qazaqstan degendi jıi aıtyp júrmiz. Al onyń ádiletti bolýy adamǵa kórsetiletin qurmetimen, qarapaıym quqyǵynyń saqtalýymen ólshenedi emes pe?

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 10:59

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Qarjy mınıstriniń orynbasary taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:24

EQYU Bas hatshysy Qazaqstanǵa keledi

Parlament • Búgin, 09:31

Beısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar