Ádebıet • 02 Maýsym, 2022

Qashannan qymbat «Qalyń mal»

804 ret kórsetildi

Biz alǵashqy qazaq romandarynyń biri dep atap júrgen Spandııar Kóbeevtiń «Qalyń maly» jazylǵanyna bir ǵasyrdan astam ýaqyt ótse de, áli de oqylyp keledi. Bundaǵy másele onyń kótergen taqyryby men shyndyǵynda.

Romannyń sıýjeti, qurlysy da buryn-sońdy bolmaǵan jańa­sha qalypta ekenin aıta ketken jón. Oǵan deıin mundaı úlgi­degi kesek prozalyq shyǵarma ja­zylmaǵandyqtan, jazýshy negi­zinen bul romanda óz oıyn, kókeıde júrgen saýalyn, eliniń tynys-tirshiligin aq qaǵaz betine túsirip, oqyrmanǵa usynǵany shyndyq. Qolynan qalamy túspegen qarapaıym muǵalimniń osyndaı máńgilik shyǵarmany jazyp qaldyrýy onyń óz atyn shyǵarýǵa emes, elime paıdasy tısin degen nıettiń kórinisi bolmaq.

Spandııar Kóbeev bul romany týraly óz jazbasynda: «Nadandyqqa, feodaldyqqa eski­shil, óreskel soraqy saltqa qarsy kúres júrgizýdiń birden-bir joly halyqty aǵartý, balalardy oqytý, halyqty saýattandyrý dep, ony mádenıet satysyna aıaq bastyrý dep uǵýshylardyń biri men edim. Biraq segiz-toǵyz jyl oqytýshy bolǵannan keıin feodaldyq saltpen kúresý úshin tek bir ǵana balalardy oqy­tý jetkiliksiz ekenine ábden kó­zim jetti. Bul kúreste sanaǵa kúshtirek áser etetin basqa da quraldar kerek sııaqty kórinedi. Izdene kele, men osy maqsatqa jetý jolynda aǵartýshyǵa yńǵaıly kúres quralynyń biri – kórkem ádebıet eken degen oı túıdim. Men osy oıymdy júzege asyrý maqsatymen 1911 jyldan bastap «Qalyń mal» romanyn jazýǵa kiristim» dep jazady. Avtor osy shyǵarmasynda ár keıipkerge ártúrli minezdeme berip, qoǵam shyndyǵyn, onda ómir súretin adamdardyń keıpin qaz-qalpynda berip otyrady.

Romannyń negizgi keıipker­leriniń biri Ǵaısha 14 jasar ádep­ti qyz. Aqylyna saı, kórki, bilimi bar. Dúnıeqor ákesi ony qalyń­malǵa satýǵa bel baılaıdy, biraq ol súımegen adamyna barmaýǵa bekinip, bolashaǵy úshin kúresedi.

Jazýshy osy shyǵarmasynda Itbaıdy sarań, baılyqqa, aqshaǵa qumar adam retinde sýretteıdi. Úıine kele jatqan qonaqtardy kórip: «Bular Turlyǵul baıǵa bizdiń Ǵaıshajandy aıttyra kelgen shyǵar, qazyny buzbaı sal»,  dep ozbyrlanady áıeline.

Al osy romandaǵy Turlyǵul beınesi tolyq ashylǵan dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Ol meıi­rim­dilik, izgilik, mahabbat degennen jurdaı, ashkóz baı. Aqıqatqa emes, órisindegi malyna ǵana senedi. Sol úshin de ol on tórt jasar qyzdy ózine aıttyrmaq. Sol úshin de ol sóz arasynda: «Maǵan bermegenmen, malǵa beredi ǵoı», – dep kijinedi. Meıli qaı jazýshy jazsa da, qaı shyǵarmada kezdesse de, toıymsyz baılardyń keıipteri dál osyndaı ǵana. Bul turǵydan Spandııar Kóbeev Tur­lyǵul arqyly toǵyshar baılar­dyń ne oılaıtynyn, is-áre­ketiniń qandaı ekenin aıparadaı ashyp beredi. Sol úshin avtor onyń beınesin: «Uzyn boıly, mes qaryn, túksıgen qalyń qa­baq­ty, kóp sóılemeıtin, jal­paq muryn, qarsy kelgen adam qaı­myqqandaı, elge zábirli, kórshilerine mazań, qatty minezdi adam» dep sýretteıdi.

Bul roman sońy áıbat bitken ertegideı bolyp aıaqtalady. Sebe­bi Qojash pen Ǵaısha qosy­lady, armandary oryndalady. Jazýshy osy arqyly «endi bizge jaryq tań atar, kún sáýlesin tóger, el túzeler» degen izgi oıyn aıtqysy kelgeni munda tur.

Akademık Rymǵalı Nurǵa­lıuly bul shyǵarma týraly: Romanda túrli áleýmettik top psıhologııasy jaqsy beınelenedi. Roman basynda Baıǵazy men Qurymbaı bıler óz paıdalary úshin Esmurattyń kelinin saýdalap jatsa, 60-taǵy Turlyǵul mal berip óziniń qyzyndaı Ǵaıshany almaq bolady. 60-taǵy Turlyǵul men Ǵaıshanyń arasyndaǵy jas alshaqtyǵy olar úshin múlde úırenshikti nárse, sondyqtan da ony oılap otyrǵan eshkim joq, olardy oılandyratyn basqa nárse. «Siz unatpaı ma dep Itbaıǵa eshteńe demeı kettik», – deıdi, Baıǵazy men Qurymbaı demek, Ǵaıshany Turlyǵul una­ta ma, joq pa? Másele sonda. Ara­daǵy jas alshaqtyǵyn Turlyǵul da oılap otyrǵan joq. «Maǵan bermese de, malǵa beredi» – dep, Ǵaıshany malǵa alatynyn bilip otyr» degen kózqarasyn aıtady. Shyny kerek, «Qalyń mal» romany kóp zerttelgen joq. «Qalyń mal» jazylǵan soń árıne qazaq qoǵamyndaǵy áıel teńdigi sap tıyla qoıǵan joq. Biraq bul shyǵarma az bolsa da oıǵa qozǵaýshy bola aldy.

Osy romandy oqyǵan soń oqyrmanda «Bul ómirde bolǵan oqıǵa ma?» degen jalǵyz suraq týyn­daıdy. Bul jóninde jazýshy: «Romandaǵy qaharmandardyń tap ózderi (prototıpteri) bar ma degen suraqqa keletin bolsaq, olar­dy bolǵan dep te, bolmaǵan dep te aıtýǵa bolady. Boldy deý­ge bir sebep – osy romannyń jelili oqıǵasyn (sıýjetin) maǵan Tyshań degen aqyn aıtyp bergen. Biraq buǵan qarap romandaǵy árbir qaharmannyń tap ózi (pro­totıpi) bolǵan eken nemese ro­man­nyń sıýjeti belgili bir oqı­­ǵaǵa negizdelgen dep túsinbeý ke­rek» dep jazady.

Alǵash ret kólemdi shyǵarma jazýda túren salǵan jazý­shy eńbegin eskerip, onyń osy ro­manyndaǵy qoǵamdyq, áleýmet­tik sıpat alatyn oılarǵa, kóz­qarastarǵa búgingi kúnniń kózimen de qaraǵan jón sekildi. Keıde bizge eski romandardaǵy jańa kózqarastar jol silteı alady.

Sońǵy jańalyqtar

Túıtkili kóp turǵyn úı

Saıasat • Keshe

Jas sarapshylar taldaýy

Saıasat • Keshe

Ketigin tapqan kásiporyn

Ekonomıka • Keshe

Aıan týraly baıan

Rýhanııat • Keshe

Úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Keshe

Fransııa – pleı-offta

Fýtbol • Keshe

Aıazdaǵy apat

Aımaqtar • Keshe

Arheolog asýlary

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar