Úkimet • 21 Maýsym, 2022

Bıýdjettiń atqarylýy týraly esep tyńdaldy

31 ret kórsetildi

Keshe Parlamenttiń birlesken otyrysy ótti. Jıyn barysynda konstıtýsııalyq zańdylyqtyń jaı-kúıi jaıly, sondaı-aq 2021 jylǵy respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy týraly esepter qaraldy. Birlesken otyrysqa Senat Tóraǵasy Máýlen Áshimbaev, Májilis Tóraǵasy Erlan Qoshanov, Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov, Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń tóraǵasy Natalıa Godýnova, Úkimet músheleri qatysty.

Konstıtýsııalyq Keńestiń tóraǵasy Qaırat Mámı konstıtýsııalyq zań­dylyqtyń jaı-kúıi týraly baıandama jasap, reformanyń qajettiligine, sondaı-aq atqarylǵan jumystarǵa jan-jaqty toqtaldy.

Budan keıin Premer-Mınıstrdiń orynbasary – Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev 2021 jylǵy respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baıandap berdi. Vedomstvo basshysy Úkimettiń esebi Parlament Májilisi men Senatynda egjeı-tegjeı qaralǵanyn atap ótti.

«2021 jyly ishki jalpy ónimniń ósimi 4 paıyzdy qurady. Ekonomıkanyń barlyq negizgi salalarynda oń nátıjege qol jetkizildi. Máselen, ónerkásiptik óndiris kólemi 3,8 paıyzǵa, qurylys salasy 7,6 paıyzǵa, kólik 3,6 paıyzǵa, saý­da 9,2 paıyzǵa ósti. Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısııalar kólemi 3,5 paıyzǵa ulǵaıdy. Inflıasııa 8,4 paıyzdy qurady.

Jumyssyzdyq 4,9 paıyz deńgeıinde saqtaldy. Respýblıkalyq bıýdjettiń negizgi parametrleri atqaryldy. Túsimder 100,8 paıyzǵa atqarylyp, 12,7 trln teńgege jetti. Shyǵystar 99,2 paıyzǵa ıgerildi jáne 15,2 trln teńgeni qurady. Bıýdjet tapshylyǵy ishki jalpy ónimge 3,1 paıyzǵa teńesti. Jalpy alǵanda, memleket óziniń áleýmettik jáne basqa da mindettemelerin tolyq kólemde oryndady», dedi E.Jamaýbaev.

Mınıstr Ulttyq qordan beriletin nysanaly transfert somalarynyń ulǵaı­ǵanyna toqtaldy. Onyń sózine súıen­sek, bul áleýmettik mindettemelerdi, daǵ­da­rysqa qarsy sharalardy, memlekettik baǵ­dar­lamalardy qarjylandyrý jáne pan­demııa jaǵdaıynda ekonomıkadaǵy isker­lik belsendilikti qoldaýǵa baılanysty.

«Aldyńǵy jylmen salystyrǵanda byltyr munaı sektorynan Ulttyq qorǵa túsken tikeleı salyq túsimderiniń kólemi 1,8 esege ulǵaıǵanyn atap ótkim keledi. Bıyldan bastap kepildendirilgen transferttiń mólsherin aıqyndaý kontrsıkldik bıýdjet qaǵıdalaryna negizdeledi. Jańa tásilderge sáıkes Ult­tyq qordan bıýdjetke alynatyn qarajat munaı sektorynan túsetin qor kiris­terinen aspaıdy. Sondaı-aq bıýdjettiń shyǵys­taryna da shekteý qabyldandy. Bul Qor­dyń jınaqtaý fýnksııasyn kúsheıte otyryp, aktıvterdi kóbirek jınaýǵa múmkindik beredi.

Bıýdjettiń shıkizattyq sektordan táýeldiligine jáne salyqtyq ákimshi­len­dirýge qatysty syn pikirler aıtyldy. Keıingi 5 jyldaǵy salyq túsimderiniń jalpy kólemindegi shıkizattyq emes sektordyń úlesi ortasha alǵanda 68 pa­ıyzdy qurady. Tıisinshe, osy jyldar ishinde shıkizattyq sektordyń úlesi 32 paıyzdan asqan joq. Degenmen jahandyq ekonomıkanyń birtindep jandanýy negizgi eksporttyq pozısııalarǵa baǵanyń ósýine ákeldi. Bul jer qoınaýyn paı­dalanýshylardy ákimshilendirý bo­ıynsha júrgizilip jatqan jumystarmen birge, shıkizattyq sektordan túsetin túsimderdi ulǵaıtýǵa múmkindik berdi», dedi E.Jamaýbaev.

Máselen, jer qoınaýyn paıda­la­nýshylarǵa salyqtyq tekserýler men gorızontaldy monıtorıng nátıjesinde bıýdjetke qosymsha 200 mlrd teńgeden astam qarajat túsken. Mınıstrdiń aıtýynsha, Úkimet salyq bazasyn keńeıtý, ıaǵnı bıznesti damytý jáne olardy kóleńkeden shyǵarýǵa kúsh salmaq. Sondaı-aq salyqtyq jáne kedendik ákimshilendirýdi jetildirýge nazar aýdarady. Memlekettik kásip­oryn­dardy jekeshelendirý jáne basqa da sharalar arqyly bıýdjet kirisin ártarap­tandyrýdy júıeli túrde júrgizbek.

«Keıingi 3 jyldyń ózinde salyqtyq jáne kedendik ákimshilendirý men sıfr­landyrýdan bıýdjetke 2 trln teńgeden astam qosymsha túsimder qamtamasyz etilgenin atap ótken jón. Onyń tek 680 mlrd teńgeden astamy byltyr túsken. Taǵy bir atap ótetin másele – májbúrlep óndirip alýdy qoldaný esebinen salyqtyq bereshek 337,2 mlrd teńgege tómendetildi. Byltyr Qytaı Halyq Respýblıkasynyń eksporty – Qazaqstan Respýblıkasynyń ımporty baǵyty boıynsha statıstıkalyq derekterdegi alshaqtyqtar 40,5 paıyzǵa deıin tómendedi. Bul baǵyttaǵy jumys kúsheıtiledi.

Esep komıtetiniń respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetter arasyndaǵy qarjy aǵyndaryn barynsha azaıtý jónindegi usynysymen kelisemiz. О́ńirlerdiń bıýdjettik derbestigin nyǵaıtý úshin qosymsha salyq túsimderin ákimdikterge berý jolymen bıýdjetaralyq qaty­nas­tardy reformalaý júzege asyrylady.

Jergilikti jerlerde jalpy sıpattaǵy transfertterdi kóbirek alý úshin salyq bazasyn júıeli túrde kemitip kórsetýge qatysty Esep komıteti pikir bildirdi. Munymen kelise otyryp, keıingi jyldary jergilikti bıýdjettiń birshama asyra oryndalyp kele jatqanyn aıtyp ótken jón. Bıylǵy bes aıdyń ózinde jergilikti bıýdjetter 388 mıllıard teńgege artyǵymen oryndalyp otyr. Bul 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan sýbvensııa­lar men bıýdjetten alýlardy anyqtaǵan kezde eskeriledi. Tıisti metodıka bar jáne ony pysyqtaý barysynda Esep komıtetiniń usynymdary eskerilgen», dedi E.Jamaýbaev.

Sonymen qatar vedomstvo basshysy jekeshelendirý men kvazımemlekettik sektor sýbektilerine qatysty da pikirimen bólisti. Onyń sózine súıensek, qazirgi tańda Jekeshelendirýdiń 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan keshendi jos­paryn ózektendirý boıynsha jumys júrgizilip jatyr.

«Bul rette halyqtyń ómir súrýin qamtamasyz etetin jáne tabıǵı monopolııalar sýbektilerine jatatyn obektilerdi alyp tastaý qarastyrylady. Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda jekeshelendirýge jatatyn obektiler tizimine engizý úshin birqatar basty krıterıı bekitildi.

Bul jerde negizgi maqsat – memleket úlesin azaıta otyryp, kásipkerlikti damytý jáne jekeshelendirýden qomaqty qarajat túsirý. Kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń aktıvterin basqarýǵa kelsek, Úkimet qazirgi ýaqytta ony reformalaý, onyń ishinde dıvıdendtik saıa­satty qaıta qaraý boıynsha tásilderdi ázirlep jatyr.

Memlekettik boryshtyń ósýi res­pýb­lıkalyq bıýdjet tapshylyǵyn jabý qajettiligimen jáne mańyzdy áleýmettik jobalardy qarjylandyrý úshin qaryz alýmen baılanysty. О́tken jyldyń qory­tyndysy boıynsha memlekettik borysh deńgeıi ishki jalpy ónimge shaq­qanda 27,4 paıyzdy qurady. Búgingi tańda qaýipsiz deńgeıde saqtalǵan», dedi E.Jamaýbaev.

Mınıstrdiń sózine sensek, memlekettik boryshtyń qaýipsiz deńgeıde ekenin halyqaralyq qarjy jáne reıtıngtik uıymdar da rastap otyr. Mysaly, Fitch agenttigi Qazaqstannyń táýelsiz reı­tıngin rastap, elimizdiń syrtqy qaryzyna oń baǵa bergen. Degenmen memlekettik boryshty basqarýdy odan ári jetildirý úshin kelesideı sharalar qabyldanbaq.

«Bıýdjet tapshylyǵy kezeń-kezeńimen azaıady. Bul boryshtyń ósý qarqynyn tómendetýge yqpal etedi. Kóleńkeli ekonomıkamen kúres belsendi jalǵasady. Osyǵan oraı, ákimshilendirýdi jaqsartý jáne sıfrlandyrý arqyly salyqtyq túsimderdiń birtindep ulǵaıýy kútilip otyr. Qaryz alý kezinde ishki naryqtyń ótimdiligi  barynsha paıdalanylady.

Budan basqa, zańnamada syrtqy qaryz qarajatyn ýaqtyly ıgermegeni úshin memlekettik organnyń birinshi basshysynyń jaýapkershiligin belgileý jóninde norma qabyldanǵanyn atap ótý kerek. Jalpy, Úkimet júıeli túrde mem­lekettik jáne memleket kepildik bergen boryshtyń, sondaı-aq kvazımemle­kettik sektor boryshynyń qalyptasty­rylýyna jáne basqarylýyna baqylaýdy kúsheıtedi. Osy turǵyda 2030 jyldarǵa deıin memlekettik qarjyny basqarý konse­psııasy qabyldanady», dedi E.Jamaý­baev.

Budan keıin Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń tóraǵasy Natalıa Godýnova baıandama jasap, birqatar máselege toqtaldy. Atap aıtqanda, rezervter týraly sóz qozǵady.

«Biz ortalyq memlekettik organdar deńgeıinde strategııalyq josparlaýdaǵy táýekelderdi joıa alamyz. Árbir mınıstr­lik óziniń jetekshilik etetin salasyn damytýda basymdyqtardy durys qoıýǵa tıis. Memlekettik baǵdar­lamalarǵa, ulttyq jobalarǵa jáne strate­gııalyq josparlarǵa aǵymdaǵy qyzmet­ti engizý salanyń damýyna yqpal etpeıdi. Eshteńege baǵyttalmaǵan mundaı is-shara­lar men ındıkatorlar ne úshin qajet», dedi N.Godýnova.

Osy oraıda Esep komıtetiniń tóraǵasy memlekettik baǵdarlamalar ulttyq jobalarǵa kóshkenin atap ótti. Máselen, Úkimet ótken jyldyń kúzinen bastap 10 ulttyq jobany iske asyrýǵa kiristi. Olardy basym bıýdjettik qarjylandyrýmen qamtamasyz etý josparlanǵan edi. О́kinishke qaraı, bul iske asqan joq. Sebebi onyń 43 paıyzdan astamy tolyq qarjylandyrylmaǵan.

«Ulttyq qordy 2015 jyldan beri qarqyndy túrde paıdalanyp jatyrmyz. Biz 2020 jyl týraly aıtyp otyrǵan joqpyz, shyn mánisinde, pandemııamen baılanysty daǵdarysqa qarsy is-sharalardy qarjylandyrý qajet boldy. Biraq 2021 jyly jaǵdaı aıtarlyqtaı jaqsardy.

Memleket basshysynyń Respýb­lıkalyq bıýdjet Ulttyq qor qarajatyn paıdalanýǵa arqa súıemeýge tıis degen tapsyrmasyna qaramastan, 2021 jyly 4,5 trln teńge jumsadyq. Al túsimder 4,3 trln teńgeni qurady. Zańnamaǵa sáıkes Tujyrymdamada kózdelgen baǵyttarǵa ǵana transfertter bólinýge tıis. Al 30 paıyz azaıtylmaıtyn qaldyqqa qol suǵylmaýy kerek», dedi N.Godýnova.

Baıandamashy Memlekettik boryshtyń ishki jalpy ónimge araqatynasy jańa Bıýdjet saıasaty tujyrymdamasynda belgilengen 27 paıyz mólsherinen shamaly asqanyn jetkizdi. Keıingi ýaqytta úkimettik boryshtyń qurylymy jaqsarǵan kórinedi. Ishki boryshtyń úlesi 60 paıyzǵa deıin ósip, syrtqy boryshtyń úlesi 40 paıyzǵa deıin tómendedi.

«Qazirgi ýaqytta 812 memleket-jeke­shelik áriptestigi jobasy iske asyrylyp jatyr. Memleket-jekeshelik áriptestigi boıynsha respýblıka men óńir­lerdiń jalpy boryshy 1,6 trln teńgege jetti. 1 trln-nan astam teńgege taǵy 150 joba boıynsha jumys atqarylyp jatyr.

Buryn memleket-jekeshelik árip­testigi jobalarynyń iske asyrylý tıim­diligine júrgizilgen taldaýǵa sáıkes tartylǵan ınvestısııalardyń 1 teńgesine memlekettik mindettemelerdiń 2,1 teńgesi tıesili ekeni anyqtaldy. Kóptegen joba boıynsha memlekettik mindettemeler olardyń qunyn tolyǵymen jabady. Iаǵnı is júzinde bul memlekettiń jeke kompanııalardan alǵan qaryzdary», dedi N.Godýnova.

Talqylaý barysynda depýtattar suraqtaryn qoıyp, óz pikirleri bólisti. Máselen, Parlamenttiń birlesken otyrysynda «Aq jol» partııasy Úkimet pen Esep komıtetiniń bıýdjet týraly esebin bekitýden nege bas tartty. Munyń sebebin Májilis depýtaty Berik Dúısenbınov aıtyp berdi.

«О́tken jyly halyqtyń naqty aqshalaı tabysynyń ósýi eki esege qysqardy. Aýyl sharýashylyǵynda jalpy ónim kóleminiń 2,5 paıyzǵa tómendeýi baıqaldy. Inflıasııa shekten 1,5 esege asyp tústi. Ekonomıkadaǵy mundaı jaǵdaıdyń sýbektıvti sebepteriniń qatarynda «Aq jol» fraksııasy Ulttyq banktiń bazalyq mólsherlemesiniń aqylǵa qonbaýy men tutastaı alǵanda Ulttyq banktiń ekinshi deńgeıli bankterdiń múddelerin qorǵaýynan kóredi.

Keshegi Salyq kodeksin talqylaýda, Memlekettik kirister komıteti habar­laǵandaı, búkil elimizdiń ekonomıkasy – memleket, bıznes, halyq bolyp qarjylandyratyn bankterdiń salyq júktemesi nebári 2-5 paıyzdy quraıdy eken. Iаǵnı azamattarymyz 10 paıyz ta­bys salyǵyn tóleıdi, bızneske túsetin salyq aýyrtpalyǵy 40 paıyzdan asady. Al bankterdiń óz esepteri ózderin­de, olar eshkimge qaryz emes. Sondyq­tan ekonomıka quldyraǵan kezde, kerisin­she, olardyń kiristeri óse tústi. Mine, bıýdjettiń rezervi osynda kómýli jatyr.

Ádiletti Qazaqstan týraly aıtatyn bolsaq, salyq salýdy da ádil negizge qoıatyn kez keldi. О́ndiriske berýdiń ornyna nesıeniń 60 paıyzy tutynýǵa ketedi. Halyq tabysynyń besten bir bóligi tutynýshylyq nesıeni óteýge jumsalady», dedi B.Dúısenbınov.

Senator Aqylbek Kúrishbaev óz sózinde ózekti máselelerge toqtaldy. Atap aıtqanda, adam kapıtalyn jaqsartý maqsatynda joǵary oqý oryndaryna túsý sharttaryn jetildirýge nazar aýdardy. Sondaı-aq aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy túıtkilderdiń kóptigin atap ótti.

Esep qujattaryn talqylaý barysynda depýtattar bıýdjetterdiń kiris bazasyn odan ári jetildirý, memleket aktıvterin basqarý tetikteri, qarjy monıtorıngi júıesiniń pármendiligi, salyq jáne keden ákimshilendirýleriniń tıimdiligin jetildirý máselelerin kóterdi. Jalpy alǵanda, depýtattyq korpýs bıýdjetke qatysty anyqtalǵan kemshilikterdi atap, ony aldaǵy ýaqytta eskerýdi usyndy. Jıyn sońynda Parlament Úkimettiń jáne Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń 2021 jylǵy respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy týraly esepterin bekitti.

Sońǵy jańalyqtar

Aqyly joldaǵy ahýal qandaı?

Aımaqtar • Keshe

Buǵybulaý

Qazaqstan • Keshe

Júze bilý – ómir

Qoǵam • Keshe

О́lketanýshy

Qazaqstan • Keshe

Kebenek

Tarıh • Keshe

Sáýkele

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar