Tarıh paradıgmasy

Áıgili Rýmıden jetken pildi tuspalmen taný týraly ejelgi támsil bar. Sý qarańǵyda sıpalanǵan paqyrlardyń biri pildi qaýdyrlaǵan alyp qulaq, kelesisi ıirilgen uzyn tumsyq, endi biri bórenedeı jýan sıraq dep joryǵan. Shamsyz jerde sharasyz qalǵan pendeler alyp janýardy tutas kúıinde eles­tete almaı, osylaısha pushaıman bolǵan.Bul mysal aqıqatty adaspaı tabý, tarlan tarıhty burmalamaı taný úshin kózge sáýle, kókirekke shyraq kerek ekendigin túsindirip tur. Shyn máninde tarıh ótkenmen kektesý úshin emes, shyndyqpen syrlasyp bettesý úshin qajet. О́ıtkeni tarıh – adamzattyń shyndyqqa aınalǵan taǵdyry, túıindelgen ómir tájirıbesi, ótken kúnniń belgisi, aqıqattyń kómbesi. Eshkim ózgerte almaıtyn taýarıhty ómirge qaıta oraltyp, qalpyna keltirý de múmkin emes. Kenishinen taǵylym túıip, sabaq alý ǵana paryz. Al tarıhtan taǵylym túımegender jadysynan jańylyp, qatal ýaqyt daýylynyń tolqynyna soǵylady. Sondyqtan tarıh sabaq ala almaǵandar úshin qaıtalanyp, tarpań minezben taptap tastaýy yqtımal. Aıtalyq SSSR – bizdiń tarıhymyz, san alýan sıpatymen keshegi zamandaǵy shyndyǵymyz, aǵa býyn úshin estelikter elesi. Al ony ulttar shyndyǵy men táýelsizdik murattaryn taptaı otyryp qalpyna keltirý – áste múmkin emes.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys taqyryby da osyǵan oraılas. О́tkenge kóz júgirtsek, «Molotov-Rıbbentrop paktisi» boıynsha Germanııa men Keńes Odaǵy Polshany ózara bóliske salyp, Fınlıandııa, Estonııa, Latvııa, Lıtva jáne Rýmynııa boıynsha ózderiniń «yqpal etý alańdaryn» belgileý oqıǵasy Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń tabaldyryǵy edi. Álemge ozbyrlyqpen ústemdik júrgizý úshin mıllıondaǵan adamnyń ómirin jalmap, jer júzin oırandaǵandardyń saıası oıynyn jalpy adamzatqa jasalǵan jaýyzdyq deýge bolady. Bul rette Mustafa Shoqaıdyń: «Gıtler de, Stalın de zalym. Biri −  ásire ultshyl – nasıst, ekinshisi − ınternasıonalıst bolyp kóringenine qaramastan, ekeýiniń zalymdyǵy teń dárejede» – dep eki tırannyń adamzatqa aýyr zardap tıgizetinin aıtyp ketkeni eske túsedi.

Bul soǵysta SSSR-di qorǵaý úshin talaı bozdaqtarymyz sheıit boldy. Qazaqtar Máskeý, Stalıngrad pen Lenıngrad úshin keýdesin oqqa tosty, Ýkraına ormandarynda erlikpen shaıqasty. Olar ony eshkimge mindetsingen joq. Soǵystan aman-saý oralǵan erler eldiń ezilgen eńsesin, synǵan saǵyn, qaıtqan baǵyn qaıta túletti, mádenıet pen ádebıetke ushan teńiz olja saldy. Sondaı soǵysta maıdanger, beıbit kúnde qalamger bola bilgen tulǵanyń uly keshe ǵana Peterborda beıbitshilik pen izgilikti qoldap, keleli pikirin, azamattyq únin ashyq bildirýi – dástúr sabaqtastyǵynyń kórinisi.

Tarıh taǵylymy týraly sóz qozǵaǵanda Turan men Irannyń qanattas uǵym, sanattas qundylyq retinde dáýir kerýeniniń soqpaq sorabynan búginge jetkeni qaıran qaldyrady. Bul oraıda Qasym-Jomart Toqaevtyń «Fırdoýsı óziniń «Shahnamasynda» Iran men Turannyń Uly Jibek jolyndaǵy taǵdyrlas elder ekenin atap ótken», – deýi zańdylyq. Memleket basshysynyń Iran sapary tarıh turǵysynan ǵana emes, geosaıası jaǵynan da eleýli oqıǵa boldy. Arqadan shyqqan poıyzdyń Túrikmenstan jáne Iran arqyly Túrkııaǵa, odan ári Eýropaǵa jetýiniń mańyzdylyǵy Peterborda bolǵan jıynnan kem túsken joq. О́ıtkeni aımaqtaǵy shıryqqan shıelenis jaǵdaıynda Shyǵys-Batys baǵytyndaǵy tasymal joldarynyń soltústik dáliziniń toqyrap qalýy  men Kaspıı qubyr konsorsıýmyndaǵy apat aımaq elderine balama baǵyttardy izdeýge túrtki bolǵany anyq. Qytaıdan Qazaqstanǵa kelip, odan ári Kaspıı teńizi men Baký-Tbılısı-Kars temirjoly arqyly ótetin Orta dáliz ben «Zángázúr dálizi» áli tolyq iske qosylǵan joq. Osy jaǵdaıda Iran aýmaǵy arqyly ótetin «Ońtústik» dáliziniń ózektiligi ózinen-ózi túsinikti. Árıne, barys-kelis pen alys-beris elderdi baıytady, baılanystyrady, al soǵys pen urys-keris halyqtardy kedeıshilikke ushyratady. Sondyqtan Qazaqstan jahandaǵy qalyptasqan jaǵdaıda óziniń shyǵys pen batys, kúngeı men teriskeı arasyndaǵy tarıhı dánekershilik mártebesin odan ári kúsheıtýge beıil ekenin baıqatty.

Tarıh – alystaǵan saıyn saǵymǵa aınalady; ol bizge urpaqty ótkenniń elesterine tabyndyrý úshin emes, bolashaqtyń belesterin baǵyndyrý úshin, keshegiden sabaq alyp, keleshektiń kemel kelbetin qalyptastyrý úshin qundy qural. Saıyn dalada saýyn aıtyp Quryltaı shaqyryp babalar dástúrin sabaqtastyrǵan, Jibek jolyn jańǵyrtyp, órkenıetterdi jalǵaǵan jańa Qazaqstannyń batyl qadamdaryn tarıh paradıgmasy turǵysynan osylaı paıymdaýǵa bolady.