Úkimet • 23 Maýsym, 2022

Qoǵamdyq palata qurý – ýaqyt talaby

25 ret kórsetildi

Keshe Májilis Spıkeri Erlan Qoshanovtyń tóraǵalyǵymen Palata otyrysy ótti. Jıyn barysynda «Geodezııa, kartografııa jáne keńistiktik derekter týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy.

Qujat jóninde baıandama jasaǵan Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jəne aeroǵarysh ónerkəsibi mınıstri Baǵdat Mýsın buǵan deıin qabyldanǵan zańdy qaıta qaraýdy usyndy.

«Qoldanystaǵy geodezııa jáne kartografııa týraly» Zań 2002 jyly qabyldanǵanyn atap ótý qajet. 20 jylda geodezııa men kartografııa salasynda eleýli ózgerister boldy. Sıfrlyq tehnologııalar, spýtnık jabdyqtary óndiriske engizilip, keńinen qoldanylyp keledi. Keńistik derekteriniń dáldigine, ólsheý tıimdiligine jáne qoljetimdiligine talap ósti. Osyǵan baılanysty zańdy jańa redaksııada jáne ilespe zańdaǵy olqylyqtar men qaıshylyqtardy túzetý maqsatynda qabyldaý qajettigi týyndady.

Geodezııa jáne kartografııa salasynyń jaǵdaıy memlekettegi kadastr, jer men múlik qatynastarynyń sapasyna tikeleı áser etýi óte mańyzdy. Demek árbir azamattyń múddesin qozǵaıdy. Halyqtyń kópshiligi geodezııa ǵylymymen tanys emes. Biraq aınalamyzdaǵy jaǵdaılardyń bári adam ómiri men jalpy el úshin mańyzy týraly mysaldarǵa toly. Biz turatyn ári jumys isteıtin ǵımarattar, júretin joldar men kópirlerdi jobalaý jáne salý kezindegi qatelikterdi joıý, sondaı-aq ushaqtardyń ushýy men qonýy kezindegi kedergilerdi anyqtaý jáne basqa da salalar geodezııa ólshemderiniń dáldigine baılanysty», dedi B.Mýsın.

Mınıstrdiń aıtýynsha, zań joba­larynyń negizgi mindetteri – Qazaqstandy joǵary dáldikti geodezııa koordınattar júıesimen qamtamasyz etý. Sondaı-aq onyń negizinde eldiń biryńǵaı sıfrlyq kartografııasyn qalyptastyrý.

«Qazirgi tańda elimizde keńestik kezeńnen qalǵan 1942 jylǵy SK-42 memlekettik koordınatalar júıesi ornatylǵan. Bul júıe qazirgi zamannyń talaptaryna saı emes, ábden eskirgen, derekterdiń dáldigi men tıimdiligi tómen», dedi B.Mýsın.

Qazaqstanda biryńǵaı memlekettik koordınattar júıesi joq. Saldarynan shekteý belgisi bar málimetterdi paı­da­lanbas úshin sýbektiler ashyq kózderdi, ıaǵnı burys júıelerdi qoldanyp júr. Má­selen, bir eldimekenniń ártúrli birneshe koordınattar júıesi bolýy yqtımal.

Zań jobasynda qarastyrylǵan ja­ńa­shyldyqtardyń biri – Ulttyq keńistiktik derekter ınfraqurylymyn (UKDI) engizý, ıaǵnı aqparattar dál, jedel já­ne ózekti bolýy úshin keńistiktik derek­ter bir platformada biryńǵaı format­ta jáne biryńǵaı talaptarǵa saı qalyptas­ty­rylady.

Ilespe zań jobasynda Jer kodeksine, sondaı-aq «Ulttyq qaýipsizdigi týra­ly», «Memlekettik shekara týraly» jáne «Ruqsattar men habarlamalar týra­ly» zańdarǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý qarastyrylǵan.

Jalpy otyrysta depýtattar «Qazaq­stan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine elektr energetıkasy, energııa únemdeý jáne energııa tıimdiligin arttyrý, jer qoınaýyn paıdalaný, jergilikti memlekettik basqarý jáne memlekettik shekara máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyna Senat engizgen ózgerister men tolyqtyrýlarǵa kelisti.

Qujatqa engizilgen ózgeristerdi Ekologııa máseleleri jáne tabıǵat paı­dalaný komıtetiniń múshesi, depýtat Dúı­senbaı Turǵanov tanystyrdy. Senat birqatar tolyqtyrý men ózgertý engizgen. Olardyń qatarynda Almaty qalasynyń jyljymaıtyn múlik rásimdeý máselelerin qaraý jónindegi komıssııanyń fýnksııalaryn naqtylaý, Ulttyq ǵylym akademııasynyń uıymdyq-quqyqtyq nysanyn aıqyndaý sekildi máseleler bar. Sondaı-aq onyń negizgi qyzmet túrlerin reglamentteý de qarastyrylady.

Qujatta páter ıeleri kooperatıvteri (PIK) men kondomınýımdardyń ornyna múlik ıeleri birlestikterin (MIB) nemese jaı seriktestikterdi (JS) engizý prose­dýrasyn 2023 jylǵy 1 shildege deıin qaldyrý jóninde usynys ta bar. Budan bólek, zań jobasynyń taqyrybyn ózgertý de usynylǵan.

Jalpy otyrysta Májilis janynan Qoǵamdyq palata qurý máselesi qaralyp, onyń maqsaty men mindetteri týraly Májilis depýtaty Erlan Saırov baıandama jasady.

«Elimizde túbegeıli saıası reformalar, qoǵamdyq prosesterdi jańartý úrdisi júrip jatyr. Konstıtýsııalyq ózge­rister jaqyn arada elimizdiń barlyq aýmaǵyna qoǵamdyq dıalog pen saıası plıýralızmge negizdelgen múldem jańa saıası landshaft qalyptastyratyndyǵy sózsiz. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq quryltaıda sóılegen sózinde «Konstıtýsııaǵa engizilgen ózgeristermen birge memlekettiń saıası júıesi ózgermek. Eldi basqarýdyń jańa úlgisi paıda bola­dy», dep atap ótti.

Osy turǵyda Parlament – bılik tarmaq­taryndaǵy halyq ókildiginiń basty ınstı­týty. Májilis tóńireginde bizdiń elimiz­degi áleýmettik-ekonomıkalyq, qoǵam­dyq prosester úrdisine baılanysty Parla­ment, Úkimetpen azamattyq qoǵam ara­syndaǵy tereń, jan-jaqty dıalog alańyn jasaý – zaman talaby. Májilis­te qazirdiń ózinde zań shyǵarý sheńberin­de azamattyq qoǵam, sarapshylar qaýym­das­tyǵymen ońtaıly qarym-qatynas júıesi qalyptasqan. Zań shyǵarý prosesinde sarapshylar qaýymdastyǵy ókilderi ná­tıjeli eńbek etip keledi», dedi E.Saırov.

Sondaı-aq depýtat qurylǵaly otyr­ǵan Qoǵamdyq palata Ulttyq quryl­taı formatyn shyǵarmashylyq turǵyda damytatynyn atap ótti. Májilis pen aza­mattyq qoǵam ókilderi, sarapshylar qaýym­das­tyǵy arasyndaǵy baılanystardy júıeli túrde nyǵaıtý beretinine senim bildirdi.

«Palatanyń negizgi mindeti – qoǵam­dyq saraptama jáne qoǵamdyq tyńdaý. Sonymen birge Palata elimizdiń barlyq aımaqtarynan, elimizge belgili qoǵam qaı­rat­kerleri, belsendi azamattar memleket pen qoǵam, rýhanı tolysý men damý, eko­­nomıkalyq tynys-tirshilik tárizdi tereń, jahandyq problemalarmen ózi­niń oı­laryn yjdaǵatty túrde bildi­retin alańǵa aınalady. Ǵıbratty oı, sal­maqty – salıqaly is-qımyl, bereke-birlik qa­sıet­­teri árqashan óte mańyzdy», dedi E.Saı­rov.

Depýtat Qoǵamdyq palata jańa zamanǵa saı saıası mádenıetti qalyptastyra otyryp, qoǵamdyq-saıası aǵartýdyń da mektebine aınalatynyn jetkizdi. Onyń aıtýynsha, Palata rotasııa prınsıpi boıynsha jumys atqarmaq. Iаǵnı músheleri júıeli túrde ózgerip turady. Belsendi, óziniń aıtary bar azamattarǵa qoǵamdyq poten­sıalyn ushtaýǵa júıeli múmkindik beredi.

«Palata músheligine parlamenttik jáne parlamenttik emes partııa músheleri, elimizdegi parlamentarızm máselesimen tereń aınalysyp júrgen azamattar, qoǵam belsendileri, túrli saladaǵy sarap­shylar, saıasattanýshylar múshe bola alady. Palatanyń qurylýy elimizdegi par­lamentarızm ınstıtýtyn damyta otyryp, zań shyǵarý prosesinde qoǵam, jurt­shylyqtyń rólin arttyratyn, plıýralızm deńgeıin damytýǵa baǵyttalǵan naqty tetik», dedi E.Saırov.

Májilis Tóraǵasy Erlan Qoshanov atalǵan máselege qatysty óz pikirin bildirdi. Sondaı-aq Qoǵamdyq palatanyń jumysyn tikeleı ózi qadaǵalaıtynyn atap ótti. Bul jumysqa depýtattardy belsene aralasýǵa shaqyrdy.

«Memleket basshysy naqty tapsyrma júktedi. Qyzý qoǵamdyq pikirtalas  áleýmettik jeliler men alańdarda emes, Parlament qabyrǵasynda ótý kerek. Qoǵam­dyq palata qurý – ýaqyttyń talaby. Búgingi tańda, ókinishke qaraı, zań shyǵarýshylar halyqtan alshaqtap ketken. Iаǵnı halyq bir jaqta, zań bir jaqta degen pikir bar. Sondyqtan Qoǵamdyq palatanyń basty maqsaty – neǵurlym ózekti, rezonansty zań jobalaryn «birinshi oqylymǵa deıin» qoǵamnyń talap-tilegi turǵysynan qarastyrý. Sonymen qatar Qoǵamdyq palatanyń otyrystaryna biz óńirlerdegi Qoǵamdyq keńesterdi de beıne baılanys arqyly qosýdy josparlap otyrmyz», dedi E.Qoshanov.

Májilis Tóraǵasy Qoǵamdyq palata quramy únemi jańartylyp otyratynyn eske saldy. Onyń basym kópshiligin qoǵam qaıratkerleri men úkimettik emes sektordyń ókilderi quraıdy.

«Osyndaı qurylym bolý kerek degen máseleni sońǵy ýaqytta qoǵamdyq belsendi azamattar áleýmettik jelilerde kóp kótergen edi. Sondyqtan Qoǵamdyq palata qurý týraly sheshim – Prezıdent aıtqan «halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn oryndaýǵa baǵyttalǵan taǵy bir naqty qadam deýge bolady», dedi E.Qoshanov.

Palata otyrysynda depýtattar «Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń tehnıkalyq reglamentter talaptarynyń saqtalýyna memlekettik baqylaýdy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń kórsetilgen saladaǵy zańnamasyna úılestirý maqsatynda júzege asyrý qaǵıdattary men tásilderi týraly kelisimdi ratıfıkasııalaý týraly» zań jobasyn jumysqa aldy.

Jıyn sońynda birqatar depýtat memlekettik mekemeler basshylaryna saýal joldady. Fahrıddın Qarataev vıse-premer Roman Sklıarǵa joldaǵan depýattyq saýalynda qant tapshylyǵyn sheshýdiń joldaryn usyndy.

«Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetine súıensek, 2022 jylǵy 7 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary 19,9 paıyzǵa qymbattaǵan. Onyń ishinde jyl basynan bergi kezeńde qant baǵasy 61 paıyzǵa qymbattap otyr. Búgingi tańda respýblıka boıynsha qantqa qajettilik orta eseppen 550-600 myń tonna bolady. О́zimizde sonyń 10 paıyzy ǵana óndiriledi», dedi depýtat.

Májilis ókiliniń sózine qaraǵanda, tórt aı buryn bastalǵan qant máselesi halyq arasynda áli dúrbeleń týdyryp otyr. О́ıtkeni qanttyń baǵasy sharyqtap, 1 kılosy 600-900 teńge aralyǵynda satylyp jatyr. Depýtat keltirgen málimetke súıensek, memleket tarapynan beriletin tarıftik jeńildik boıynsha 350 myń tonna qant ákelinedi. Degenmen jeńildik merzimi 4 aıǵa berilgen.

«Álemdegi ekonomıkalyq túrli sanksııalarǵa baılanysty logıstıka, qarjy operasııalarynyń kedergileri týyndaýda. Sondyqtan tasymaldaý merzimin 5-6 aıǵa deıin uzartýdy jáne tarıftik jeńildikpen 550-600 myń tonnaǵa deıingi kólemdi qamtý usynylady», dedi F.Qarataev.

Sálimjan Naqpaev depýtattyq saýalynda Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Roman Sklıardan Atyraý–Astrahan jolynyń problemasyna aralasýyn surady. Májilis depýtaty Iýlııa Kýchınskaıa Oqý-aǵartý mınıstri Ashat Aımaǵambetovtiń atyna depýtattyq saýal joldap, muǵalimder aılyǵynyń keshigýi máselesin kóterdi.

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar