Aımaqtar • 28 Maýsym, 2022

Jerdi súıgendi eli de súıedi

155 ret kórsetildi

Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy Maǵjan Jumabaev aýdany – tarıhı jer. Aýdan kólemi 7,6 myń sharshy shaqyrym ǵana bolǵanymen, talaı aıtýly oqıǵa bolǵan aýmaq. 1861 jylǵy orys patshalyǵynda sharýanyń basybaılylyq quqy ózgertilip, bostandyq berilgennen keıin Qazaqstan men Sibirge aǵylǵan sharýalardyń alǵashqy legi osy jerge kelip turaqtaǵan.

Aýdan aýmaǵynan Transsibir temir jol magıstrali ótedi jáne ol Reseıdiń Omby men Túmen oblys­taryna jalǵasady. Qonys aýdarýshylardyń alǵashqy legi qa­zaqtyń túgin tartsa maıy shy­ǵatyn osy jerine túsken­de Maǵjannyń «ıtıgen qarashek­pender qaptady» dep ókinetini sodan. Sol jyldary irgesi qa­lanǵan derevnıa-hýtorlardyń bári oryssha atalady. Qazaqtar olardy tarıhı jer ataýymen ataıdy, alaıda keńselerdegi ataýlardyń bári oryssha.

Keńes jyldaryndaǵy orys­tandyrý saıasaty qazaq ataýla­ryn tipti joıýǵa tyrysqany má­lim. Jańadan qurylǵan aýyl­dyq keńesterdiń bárin de jer­gilikti bılik Voskresenskıı, Eka­terınovskıı, Konıýhovskıı, Oktıabrskıı, Sývorovskıı jáne t.b. ataǵan. Tipti taza qazaqtar ǵana turatyn «Súlikti», «Sary aı­ǵyr», «Seıfýllın» sııaqty aýyl­­­dardy «Sovetskıı», «Aral-Aǵash», «Úsh Qyzyl» sııaqty aýyl­dardy «Ekaterınov» aýyl­dyq keńesi degen ataý bergen. Mundaı mysaldardy ondap kel­­tirýge bolady. Osy úrdis tyń kóterý jyldary tipti údeı tús­ti. Qysqasy, qazirgi Maǵ­jan Ju­mabaev aýda­ny­nyń aty buryn Býlaev bol­ǵanda aýma­­ǵyndaǵy barlyq 71 eldi meken­­niń ishinde tek Qaraqoǵa, Qura­laı, Qoskól, Dúıseke (bul da Voroshılov bolǵan), Sulýshoqy, Qaraǵandy, Bastomar, Maıbalyq, Alýa jáne Maǵjannyń týǵan jeri Sasyqkóldiń boıyndaǵy Sarytomar aýyly sııaqty on shaq­­ty­sy ǵana qazaqsha atalǵan. Sa­rytomar da Maǵjan aqtalǵan jyl­dardan keıin ǵana ejelgi ataýyn qaıtardy, áıtpese ol da bu­ryn «Molodejnyı» bolatyn... Aýdanda qazaqtyń úlesi endi ǵana 30 paıyzǵa jetti.

Aýdan Omby oblysynyń Esil­kól aýdanymen shektesedi. Baıyrǵy Transsibir temir­ jo­lymen Esilkólge elektr poıyzdary Býlaev, Iаrma, Qaraqoǵa, Gankıno, Chıstoe stansalary ar­qyly kú­nine eki márte qaty­naıdy. Aýys-túıis, basqalarmen aralas-qu­ralas kóp bolǵandyqtan temir jol boıynyń halqy ejelden pysyq, sergek bolyp keledi. Maǵ­jan aýda­nynyń halqy da son­daı. She­tinen sózsheń, iske ba­tyl, qulaǵy túrik, bárinen ha­bar­dar.

Osy aýdandaǵy qazaq ataýly­nyń arasynan úsh-tórt azamat qana qazir iri sharýashylyqty júr­gizip, el men jerge qyzmet etip otyr. Sonyń biri – 25 myń­daı gektar jerge astyq pen dándi da­qyldar egetin, elevator tur­ǵyzǵan jáne sútti qara mal men jylqy ósirip otyrǵan Altynbek Saparov basqaratyn «Noǵaıbaı» JShS.

Altynbek kópshiliktiń kúıin keship, quldyrap bara jatqan týǵan aýyly «Krasnyıdy» qol­ǵa alýdy kózdeıdi. Ony Qara­qoǵada turatyn burynǵy keńshar dırektory ózine alyp, tek kók­temde bir egip, kúzde jınap ala­tyn astyq egý alańyna ǵana aınaldyrǵan. Aýyldyń ja­nyndaǵy 2-3 shaqyrym jerde temir jol ótkenimen onyń halyqqa tıgizetin paıdasy sha­maly. Qysy-jazy, ystyq-sýyq­ta turǵyndar jaıaý-jalpylap úılerine zorǵa jetedi. Jaýynnan mıy shyǵyp ketetin jaz ben kúzde, qalyń qar basyp, joldy alyp qalatyn yzǵarly qysta osy jolmen jetýdiń ózi azap. Qa­raqoǵada turatyn basshy «Krasnyıdyń» halqyna paıda qylýdy oılamaıdy. Jerin jaılaǵany úshin berýge tıisti paı úlesin de halyqty ýlatyp-shý­latyp zorǵa beredi. Tipti ber­­meı qoıǵan jyldary da bolady. Al aýylǵa jumys oryndaryn ashý, sý tartý, mektep, klýb, FAP de­gendi jóndeý sııaqty áleý­met­tik ta­laptarǵa pysqyrmaıdy da...

Aýyldyń osyndaı kezinde jol túsip biz de «Krasnyıǵa» bar­ǵanymyz bar. Halyqtyń eńsesi túsip ketken, aýyl ábden jú­degen, úılerdiń syrty qara qo­jalaq bolyp sylaǵy túsken, jol joq... Kimmen sóılesseń de «kó­shý kerek» degen sózdi estısiń. Ámir­jan Áýbákirov degen synyptasymyz osynda turatyn edi, aýyldan ketpeı bolmaıdy dep ol da qopańdap otyr eken.

Mine, aýyldyń osyndaı barynsha kúısiz kezinde aýyldyń jerin Altynbek Saparov ózine alady. Árıne, qalyptasyp qal­ǵan JShS-dan alý da ońaı emes, aýyl turǵyndary jer paıdalaný quqymyzdy saǵan beremiz degenimen qaǵaz ataýlysyn qaty­ryp tastaǵan burynǵydan alý úshin talaı esikti tozdyryp, talaı synaqtan ótýge týra keledi. Biraq halyq buryn keńshar orta­lyǵy «Qaraqoǵada» dıirmen ashyp, aýyldastaryn qoldap, qan­daı sapasyz bıdaı ákelse de un qylyp berip, kómegin aıamaı júr­gen jerlesterin belsendi túr­de qoldap shyǵady.

Bul 1996 jyl bolatyn. Keń­shardan qalǵan tehnıkanyń ushyǵy men pushyǵy ǵana qalǵan. Astyq saqtaıtyn qoıma da joq, jol ábden tozǵan. Mal da bitken, sý joq. Osyndaı jaǵdaıda «No­ǵaıbaı» aıanbaı iske kirisip, óziniń qarajatyn aıamaı salyp, aýyldy aıaǵynan tik turǵyzyp alady. Alǵashqy jyldary tipti paıda da kórmeıdi, tek halyqtyń kóńilinen shyǵyp, olardyń paılaryn berip turady. Aqyry halyqtyń rızashylyǵyna, Al­tyn­bektiń elge, jerge jany ashy­ǵan peıiline qara jer de ıip berip, úshinshi jyldan bastap qana «Noǵaıbaı» JShS eńsesin kóterip, taza paıdaǵa shyǵa bas­taıdy. «Áýeli qudaıǵa syıynyp, ekinshi qaıratyńa súıenip eńbegińdi saý, eńbek qylsań, qara jer de beredi, qur tastamaıdy» degen danyshpan Abaıdyń sóziniń shyndyǵyn osy jigittiń isinen kórýge bolady.

Aıtqandaı, bul aýyldyń aty aldymen «Krasnyı partızan» bolǵan. Artynan «partızany» joǵalyp «Krasnyı» dep ataldy. Qazaqtar óz arasynda «Qarashoq» dep ataǵanymen, uzaq jyldar boıy ol «Krasnyı» bolyp júrdi.

Altynbek pen Aıdarbek Saparovtardyń eldiń alǵysyn alyp, alǵashqy qol jetkizgen tabystarynyń biri – aýyldyń atyn ózgertý boldy. Suraǵan jurtqa aıtýdyń ózine uıalatyn «Krasnyı» degen attan qutylý da ońaı bolǵan joq. Sondyqtan jer­gilikti onomastıkaǵa júgin­gende bul jer Altynbektiń ata­­sy Noǵaıbaı bıdiń jeri dep atal­ǵany belgili bolady. Ol óz za­manynyń ataqty kisisi bolǵan, ádi­letti bı eken. «Krasnyı» aýyl­y naq sol kisiniń qystaýyna qonys teýipti. «Noǵaıbaı bıdiń qystaýy» («Zımovka Nogaıbaı bı») degen toponım de qaǵazǵa tús­ken. Eń bastysy, ol osy aýyl tur­ǵyndarynyń kóbiniń arǵy ba­basy bolyp keledi. Osy­ǵan súıengen jigitter birneshe jyl boıy ter tógip, qajetti qujat­tar jınap aqyry Soltústik Qazaq­stan oblysynyń ákimi Qajy­murat Naǵmanovtyń sheshimimen 2000 jyldyń 10 tamyzynda «Krasnyı» aýylyn «Noǵaıbaı» dep atalýyna qol jetkizedi.

Noǵaıbaılyqtardyń úlgisi­men sol jylǵy qarasha aıynda aýdanǵa da Maǵjan Ju­ma­baevtyń esimi berildi. Sol úrdis­pen bir jyl ótken soń «Lenın» selosy «Baıshilik aýyly» bolyp ózgertildi. Mine, bir úlginiń ózi qanshama ıgi isterge bastaý bol­dy deseńshi. Árıne, áli de sam­saǵan jat ataýlar tolyp tur. Aýdan halqynyń sanyndaǵy oń ózge­rister arta tússe olar da birte-birte ózgerer degen úmit bar.

Jýyrda Noǵaıbaı aýylyna jol tústi. Aýylǵa tartylǵan as­falt jol Býrabaı men Nur-Sul­tannyń arasyndaǵy avtoban­nan esh kem emes, taqtaıdaı tegis. Aýyr júk tasıtyn avtomobılder joldyń jıegindegi qara jolmen júrýde. Bul asfaltti buzbas úshin jasalǵan shara eken. 2016 jyly paıdalanýǵa berilgen joldyń áli kúnge sapasy joǵary bolyp jatqany so­nyń arqasy bolýy kerek. Aýyl­dyń ishi de jaınap tur, qaz-qatar tizilgen ádemi úıler eýro­palyq derevnıalardan áste kem emes. Túngi shamdary da samaladaı jarqyrap tur. Demalys ortalyǵy, medısınalyq ambýlatorııa, dúken, sport alańy, demalys parki – bári-bári aýyldyń sánin arttyryp, kózdiń jaýyn alady. Jańa úıler de salynyp jatyr.

«Aýyldan kóshemin, eshte­ńe munda qalǵan joq» dep ren­jip júretin Ámirjan qurda­sy­myzdyń úıine at basyn tiredik. «Qazir aýylda bári bar, sý ár­bir úıge engizilgen, jyly sý, ájet­hana – bári úıde. Balalar kelemin dese de, ózimiz jolǵa shyqqymyz kelse de jol qysy-jazy jarqyrap tur. Endi qalada ne bar? Azdap mal ósiremin, qys­qy jem-shóbimdi alyp tura­myn. Shaǵyn jumysym bar, qoryq­shymyn, aqymdy tóleıdi», dep ol óz ómirine rıza bolyp, sabyrly, salıqaly jan bolypty.

«Noǵaıbaı» seriktestigi qazir osy aýdan ǵana emes oblys, res­pýblıkaǵa belgili, tútini túzý ush­­qan sharýashylyqtardyń biri. Seriktestik Noǵaıbaı aýy­ly­nyń ma­ńyndaǵy Bınıash, Dúı­seke, Na­dejka sııaqty aýyl tur­ǵyn­darynyń ótinishimen olardyń da jerin qosyp alyp, qazir 25 myń gektardaı jerge dán egedi. Sonyń ishinde bıyl bıdaı 10 myń, suly 3 myń, júgeri 1 myń, kúnbaǵys 900, burshaq 1300, raps 800 gektar jerge egilgen. Jemazyq pen maıly daqyldardy jyldaǵydan artyǵyraq ekken eken. Jerdiń kútimin de es­kerip, 3 myńnan artyq egistik parǵa qaldyrylypty. Byltyr taýar­ly-sút fermasyn ashyp, 600-deı sımmental tuqymdy sútti sıyrdy saýyp, óńdeýde. 2012 jyly Býlaev qalasynda syıymdylyǵy 30 myń tonnalyq elevatordy iske qosqan.

«Qara jerdiń qadirin bilý kerek, ony tek tabys kózine aınaldyrmaı, kútip-baptap ustaǵan jón. Biz parǵa qaldyrǵan jerge jaz boıy mıneraldy tyńaıtqysh seýip otyramyz. Jerdi kútkende ǵana joǵary ónim beredi. So­nymen birge halyqqa barlyq jaǵ­daıdy jasaý kerek. Olarǵa paıy­n ǵana berip qoımaı biz basqa da materıaldyq kómek jasaımyz. Al aýdanda 1-2 myń gektardan jer alyp, tek tabys tabýdy ǵana kózdeıtin sharýa­shylyqtar da kóp. Olar áleý­mettik máselelerdi sheshýge aralaspaıdy. Tipti qysta jol ashyp berýge jaramaıdy. Al sýbsıdııa ala almasa jýrnalısterdi, advokattardy jaldap, BAQ bet­terine ý-shý qylyp jatady», deıdi Altynbek Saparov.

Sonymen birge A.Saparov jol nemese basqa qurylys salýǵa memleketten tender arqyly tapsyrystar utyp alatyndardyń jumysyna rıza emestigin bildir­di. «Mysaly, 30 myń tonna qıyr­shyqtas tóseımin dep tenderdi jeńip alady, al nátıjesinde 5-6 myń tonna ǵana tóseıdi. Sol sebepti ondaı joldar sapasyz bolyp, 1-2 jyldan keıin buzy­lyp jatady. Sondyqtan kom­mýnaldyq qyzmetter olardyń jumysyn arnaıy baqylaýǵa alýy kerek. Tósegen materıaldar­dy ólshep otyrý kerek. Sonda ǵana biz sapaly jolǵa qol jetkizemiz», deıdi ol.

Elge eńbek sińirip, jerge ter tógip júrgen azamattyń qol jet­kizgen tabystary da az emes. Ol oblystyq máslıhattyń depýtaty, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, 2018 jyly «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy boıynsha berilgen «Jomart júrek» syılyǵyna ıe bolǵan. Al «Halyqtyń súıik­tisi» Ulttyq syılyǵyn ol 2020 jyly «Jyldyń úzdik fer­meri» atalymy boıynsha Dımash Qudaı­bergen, Elızabet Tursynbae­va­lar­men qatar turyp alyp, oblys­tyń dańqyn shyǵardy. Osyn­daı azamattardyń eńbegi ja­na berse eldiń yrysy da arta be­re­ri sózsiz.

 

Soltústik Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Agrosalada ilkimdi ister kóp

Aımaqtar • Keshe

«Aıqaıdyń» astary

О́ner • Keshe

Baıron uıyǵy

Ádebıet • Keshe

Berikqara shatqalyndaǵy baılyq

Ekologııa • Keshe

Qasteev qazynalary

О́ner • Keshe

«Balapan qazdyń» tarıhy

О́ner • Keshe

Abaı kúni atalyp ótti

Abaı • Keshe

Kún gúli

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar