Aýdan aýmaǵynan Transsibir temir jol magıstrali ótedi jáne ol Reseıdiń Omby men Túmen oblystaryna jalǵasady. Qonys aýdarýshylardyń alǵashqy legi qazaqtyń túgin tartsa maıy shyǵatyn osy jerine túskende Maǵjannyń «ıtıgen qarashekpender qaptady» dep ókinetini sodan. Sol jyldary irgesi qalanǵan derevnıa-hýtorlardyń bári oryssha atalady. Qazaqtar olardy tarıhı jer ataýymen ataıdy, alaıda keńselerdegi ataýlardyń bári oryssha.
Keńes jyldaryndaǵy orystandyrý saıasaty qazaq ataýlaryn tipti joıýǵa tyrysqany málim. Jańadan qurylǵan aýyldyq keńesterdiń bárin de jergilikti bılik Voskresenskıı, Ekaterınovskıı, Konıýhovskıı, Oktıabrskıı, Sývorovskıı jáne t.b. ataǵan. Tipti taza qazaqtar ǵana turatyn «Súlikti», «Sary aıǵyr», «Seıfýllın» sııaqty aýyldardy «Sovetskıı», «Aral-Aǵash», «Úsh Qyzyl» sııaqty aýyldardy «Ekaterınov» aýyldyq keńesi degen ataý bergen. Mundaı mysaldardy ondap keltirýge bolady. Osy úrdis tyń kóterý jyldary tipti údeı tústi. Qysqasy, qazirgi Maǵjan Jumabaev aýdanynyń aty buryn Býlaev bolǵanda aýmaǵyndaǵy barlyq 71 eldi mekenniń ishinde tek Qaraqoǵa, Quralaı, Qoskól, Dúıseke (bul da Voroshılov bolǵan), Sulýshoqy, Qaraǵandy, Bastomar, Maıbalyq, Alýa jáne Maǵjannyń týǵan jeri Sasyqkóldiń boıyndaǵy Sarytomar aýyly sııaqty on shaqtysy ǵana qazaqsha atalǵan. Sarytomar da Maǵjan aqtalǵan jyldardan keıin ǵana ejelgi ataýyn qaıtardy, áıtpese ol da buryn «Molodejnyı» bolatyn... Aýdanda qazaqtyń úlesi endi ǵana 30 paıyzǵa jetti.
Aýdan Omby oblysynyń Esilkól aýdanymen shektesedi. Baıyrǵy Transsibir temir jolymen Esilkólge elektr poıyzdary Býlaev, Iаrma, Qaraqoǵa, Gankıno, Chıstoe stansalary arqyly kúnine eki márte qatynaıdy. Aýys-túıis, basqalarmen aralas-quralas kóp bolǵandyqtan temir jol boıynyń halqy ejelden pysyq, sergek bolyp keledi. Maǵjan aýdanynyń halqy da sondaı. Shetinen sózsheń, iske batyl, qulaǵy túrik, bárinen habardar.
Osy aýdandaǵy qazaq ataýlynyń arasynan úsh-tórt azamat qana qazir iri sharýashylyqty júrgizip, el men jerge qyzmet etip otyr. Sonyń biri – 25 myńdaı gektar jerge astyq pen dándi daqyldar egetin, elevator turǵyzǵan jáne sútti qara mal men jylqy ósirip otyrǵan Altynbek Saparov basqaratyn «Noǵaıbaı» JShS.
Altynbek kópshiliktiń kúıin keship, quldyrap bara jatqan týǵan aýyly «Krasnyıdy» qolǵa alýdy kózdeıdi. Ony Qaraqoǵada turatyn burynǵy keńshar dırektory ózine alyp, tek kóktemde bir egip, kúzde jınap alatyn astyq egý alańyna ǵana aınaldyrǵan. Aýyldyń janyndaǵy 2-3 shaqyrym jerde temir jol ótkenimen onyń halyqqa tıgizetin paıdasy shamaly. Qysy-jazy, ystyq-sýyqta turǵyndar jaıaý-jalpylap úılerine zorǵa jetedi. Jaýynnan mıy shyǵyp ketetin jaz ben kúzde, qalyń qar basyp, joldy alyp qalatyn yzǵarly qysta osy jolmen jetýdiń ózi azap. Qaraqoǵada turatyn basshy «Krasnyıdyń» halqyna paıda qylýdy oılamaıdy. Jerin jaılaǵany úshin berýge tıisti paı úlesin de halyqty ýlatyp-shýlatyp zorǵa beredi. Tipti bermeı qoıǵan jyldary da bolady. Al aýylǵa jumys oryndaryn ashý, sý tartý, mektep, klýb, FAP degendi jóndeý sııaqty áleýmettik talaptarǵa pysqyrmaıdy da...
Aýyldyń osyndaı kezinde jol túsip biz de «Krasnyıǵa» barǵanymyz bar. Halyqtyń eńsesi túsip ketken, aýyl ábden júdegen, úılerdiń syrty qara qojalaq bolyp sylaǵy túsken, jol joq... Kimmen sóılesseń de «kóshý kerek» degen sózdi estısiń. Ámirjan Áýbákirov degen synyptasymyz osynda turatyn edi, aýyldan ketpeı bolmaıdy dep ol da qopańdap otyr eken.
Mine, aýyldyń osyndaı barynsha kúısiz kezinde aýyldyń jerin Altynbek Saparov ózine alady. Árıne, qalyptasyp qalǵan JShS-dan alý da ońaı emes, aýyl turǵyndary jer paıdalaný quqymyzdy saǵan beremiz degenimen qaǵaz ataýlysyn qatyryp tastaǵan burynǵydan alý úshin talaı esikti tozdyryp, talaı synaqtan ótýge týra keledi. Biraq halyq buryn keńshar ortalyǵy «Qaraqoǵada» dıirmen ashyp, aýyldastaryn qoldap, qandaı sapasyz bıdaı ákelse de un qylyp berip, kómegin aıamaı júrgen jerlesterin belsendi túrde qoldap shyǵady.
Bul 1996 jyl bolatyn. Keńshardan qalǵan tehnıkanyń ushyǵy men pushyǵy ǵana qalǵan. Astyq saqtaıtyn qoıma da joq, jol ábden tozǵan. Mal da bitken, sý joq. Osyndaı jaǵdaıda «Noǵaıbaı» aıanbaı iske kirisip, óziniń qarajatyn aıamaı salyp, aýyldy aıaǵynan tik turǵyzyp alady. Alǵashqy jyldary tipti paıda da kórmeıdi, tek halyqtyń kóńilinen shyǵyp, olardyń paılaryn berip turady. Aqyry halyqtyń rızashylyǵyna, Altynbektiń elge, jerge jany ashyǵan peıiline qara jer de ıip berip, úshinshi jyldan bastap qana «Noǵaıbaı» JShS eńsesin kóterip, taza paıdaǵa shyǵa bastaıdy. «Áýeli qudaıǵa syıynyp, ekinshi qaıratyńa súıenip eńbegińdi saý, eńbek qylsań, qara jer de beredi, qur tastamaıdy» degen danyshpan Abaıdyń sóziniń shyndyǵyn osy jigittiń isinen kórýge bolady.
Aıtqandaı, bul aýyldyń aty aldymen «Krasnyı partızan» bolǵan. Artynan «partızany» joǵalyp «Krasnyı» dep ataldy. Qazaqtar óz arasynda «Qarashoq» dep ataǵanymen, uzaq jyldar boıy ol «Krasnyı» bolyp júrdi.
Altynbek pen Aıdarbek Saparovtardyń eldiń alǵysyn alyp, alǵashqy qol jetkizgen tabystarynyń biri – aýyldyń atyn ózgertý boldy. Suraǵan jurtqa aıtýdyń ózine uıalatyn «Krasnyı» degen attan qutylý da ońaı bolǵan joq. Sondyqtan jergilikti onomastıkaǵa júgingende bul jer Altynbektiń atasy Noǵaıbaı bıdiń jeri dep atalǵany belgili bolady. Ol óz zamanynyń ataqty kisisi bolǵan, ádiletti bı eken. «Krasnyı» aýyly naq sol kisiniń qystaýyna qonys teýipti. «Noǵaıbaı bıdiń qystaýy» («Zımovka Nogaıbaı bı») degen toponım de qaǵazǵa túsken. Eń bastysy, ol osy aýyl turǵyndarynyń kóbiniń arǵy babasy bolyp keledi. Osyǵan súıengen jigitter birneshe jyl boıy ter tógip, qajetti qujattar jınap aqyry Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Qajymurat Naǵmanovtyń sheshimimen 2000 jyldyń 10 tamyzynda «Krasnyı» aýylyn «Noǵaıbaı» dep atalýyna qol jetkizedi.
Noǵaıbaılyqtardyń úlgisimen sol jylǵy qarasha aıynda aýdanǵa da Maǵjan Jumabaevtyń esimi berildi. Sol úrdispen bir jyl ótken soń «Lenın» selosy «Baıshilik aýyly» bolyp ózgertildi. Mine, bir úlginiń ózi qanshama ıgi isterge bastaý boldy deseńshi. Árıne, áli de samsaǵan jat ataýlar tolyp tur. Aýdan halqynyń sanyndaǵy oń ózgerister arta tússe olar da birte-birte ózgerer degen úmit bar.
Jýyrda Noǵaıbaı aýylyna jol tústi. Aýylǵa tartylǵan asfalt jol Býrabaı men Nur-Sultannyń arasyndaǵy avtobannan esh kem emes, taqtaıdaı tegis. Aýyr júk tasıtyn avtomobılder joldyń jıegindegi qara jolmen júrýde. Bul asfaltti buzbas úshin jasalǵan shara eken. 2016 jyly paıdalanýǵa berilgen joldyń áli kúnge sapasy joǵary bolyp jatqany sonyń arqasy bolýy kerek. Aýyldyń ishi de jaınap tur, qaz-qatar tizilgen ádemi úıler eýropalyq derevnıalardan áste kem emes. Túngi shamdary da samaladaı jarqyrap tur. Demalys ortalyǵy, medısınalyq ambýlatorııa, dúken, sport alańy, demalys parki – bári-bári aýyldyń sánin arttyryp, kózdiń jaýyn alady. Jańa úıler de salynyp jatyr.
«Aýyldan kóshemin, eshteńe munda qalǵan joq» dep renjip júretin Ámirjan qurdasymyzdyń úıine at basyn tiredik. «Qazir aýylda bári bar, sý árbir úıge engizilgen, jyly sý, ájethana – bári úıde. Balalar kelemin dese de, ózimiz jolǵa shyqqymyz kelse de jol qysy-jazy jarqyrap tur. Endi qalada ne bar? Azdap mal ósiremin, qysqy jem-shóbimdi alyp turamyn. Shaǵyn jumysym bar, qoryqshymyn, aqymdy tóleıdi», dep ol óz ómirine rıza bolyp, sabyrly, salıqaly jan bolypty.
«Noǵaıbaı» seriktestigi qazir osy aýdan ǵana emes oblys, respýblıkaǵa belgili, tútini túzý ushqan sharýashylyqtardyń biri. Seriktestik Noǵaıbaı aýylynyń mańyndaǵy Bınıash, Dúıseke, Nadejka sııaqty aýyl turǵyndarynyń ótinishimen olardyń da jerin qosyp alyp, qazir 25 myń gektardaı jerge dán egedi. Sonyń ishinde bıyl bıdaı 10 myń, suly 3 myń, júgeri 1 myń, kúnbaǵys 900, burshaq 1300, raps 800 gektar jerge egilgen. Jemazyq pen maıly daqyldardy jyldaǵydan artyǵyraq ekken eken. Jerdiń kútimin de eskerip, 3 myńnan artyq egistik parǵa qaldyrylypty. Byltyr taýarly-sút fermasyn ashyp, 600-deı sımmental tuqymdy sútti sıyrdy saýyp, óńdeýde. 2012 jyly Býlaev qalasynda syıymdylyǵy 30 myń tonnalyq elevatordy iske qosqan.
«Qara jerdiń qadirin bilý kerek, ony tek tabys kózine aınaldyrmaı, kútip-baptap ustaǵan jón. Biz parǵa qaldyrǵan jerge jaz boıy mıneraldy tyńaıtqysh seýip otyramyz. Jerdi kútkende ǵana joǵary ónim beredi. Sonymen birge halyqqa barlyq jaǵdaıdy jasaý kerek. Olarǵa paıyn ǵana berip qoımaı biz basqa da materıaldyq kómek jasaımyz. Al aýdanda 1-2 myń gektardan jer alyp, tek tabys tabýdy ǵana kózdeıtin sharýashylyqtar da kóp. Olar áleýmettik máselelerdi sheshýge aralaspaıdy. Tipti qysta jol ashyp berýge jaramaıdy. Al sýbsıdııa ala almasa jýrnalısterdi, advokattardy jaldap, BAQ betterine ý-shý qylyp jatady», deıdi Altynbek Saparov.
Sonymen birge A.Saparov jol nemese basqa qurylys salýǵa memleketten tender arqyly tapsyrystar utyp alatyndardyń jumysyna rıza emestigin bildirdi. «Mysaly, 30 myń tonna qıyrshyqtas tóseımin dep tenderdi jeńip alady, al nátıjesinde 5-6 myń tonna ǵana tóseıdi. Sol sebepti ondaı joldar sapasyz bolyp, 1-2 jyldan keıin buzylyp jatady. Sondyqtan kommýnaldyq qyzmetter olardyń jumysyn arnaıy baqylaýǵa alýy kerek. Tósegen materıaldardy ólshep otyrý kerek. Sonda ǵana biz sapaly jolǵa qol jetkizemiz», deıdi ol.
Elge eńbek sińirip, jerge ter tógip júrgen azamattyń qol jetkizgen tabystary da az emes. Ol oblystyq máslıhattyń depýtaty, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, 2018 jyly «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy boıynsha berilgen «Jomart júrek» syılyǵyna ıe bolǵan. Al «Halyqtyń súıiktisi» Ulttyq syılyǵyn ol 2020 jyly «Jyldyń úzdik fermeri» atalymy boıynsha Dımash Qudaıbergen, Elızabet Tursynbaevalarmen qatar turyp alyp, oblystyń dańqyn shyǵardy. Osyndaı azamattardyń eńbegi jana berse eldiń yrysy da arta bereri sózsiz.
Soltústik Qazaqstan oblysy
