Ádebıet • 28 Maýsym, 2022

Júrektiń jumsaq kúlkisi

32 ret kórsetildi

Ol da bir jastyq eleksıri. Jastyq eleksıri degende, ádette, áńgime aýany ábilhaıat sýy jaıyna oıyssa kerek-ti. Alaıda biz jastyqtyń joıqyn qýaty, júz jasaǵan júrektiń ózin alqynta, júırik atsha julqynta júrdek soqtyrǵan jastyq rýhy jaıyn aıtsaq deımiz. Jambyl-Jákemizdiń jasy alpystan asqan shaǵynda, alyp júrektiń amanat shaǵyndaǵy aqyrǵy soǵysyna deıin búlkildep turǵan ýaǵynda da kárilikti moıyndamaýy, qarttyqqa moıymaýy, býynnan alsa da boıusynbaýy jastyń ózin jasqantar jasampaz qýatqa ıe.

Jambyl jyraý alpystyń asýynan asyp turǵan tusynyń ózinde shaý tart­tyń degen sózdiń ózin shalaǵaı kórip, sham­danyp qalady eken. Mámbetáli aýylynda ótken aıtysta bolýy kerek, qaısybir qyz balanyń qyrshańqy teńeýine qatýlana sóz aıtypty:

«Məmbetəli aýylynda,

Atandym men abyshqa,

Abyshqa dep myna qyz,

Tıip ketti namysqa.

Abyshqanyń saqaly,

Əlde buǵan tanys pa?

Abyshqany baıqasam,

Emes eken alysta.

Abyshqa ma, qarashy,

Bizdiń əsem daýysqa,

Uzaq tańǵa qarlyqpas,

Uly dúbir shabysta...»

«Abyshqa» degen osy óleńinde qyr astyndaǵy qyrǵyz baýyrlardyń qartań kisige qoldanar osy uǵymyn ózine laıyq kórmeı turǵanyn ańdaımyz. Uly dúbirli shabystyń ózinde uzaq tańǵa qarlyqpas ásem daýysymnyń qaı yrǵaǵy qaıraty qaıtqan kisiniń syryldaq kári kókireginiń yńyldaq áýenine uqsar dep namystanady.

Jalpy, Jambyl-Jákemizdiń óleń­derinnen bolsyn, ýáli sózdi kisilerdiń estelik etken ýaqıǵalarynan bolsyn, qarttyqty qasqaıyp turyp qarsy alǵa­nyn kóremiz. Qajydym, qaıratym kemidi degen jyraý joq. О́zeginen shymyrlap tógilgen óleń shirkin ólmestiń sýyndaı, óskeleń jastyq býyndaı ómir nuryn darytyp turypty.

«Abyshqanyń saqaly» degennen shyǵady, qarttyqtyń bir sıpaty – aq saqalǵa, aǵarǵan shashqa qatysty Jambyl atamyzdyń aıtqan sózi az emes. Onyń qadiri men qasıetin tereń sezine otyryp, sonyń ózinde ýytty ázil, ashy sarkazmǵa jyǵyp berip otyrady. О́z qarttyǵyna ózi máz bolyp kúledi. О́zine syn kózimen qaraıdy. Sondaı-aq saqaldy sýretteýdegi teńeýleri men metaforalary, epıtetteri súısindire túsedi. Kóz aldyńa júz jasaǵan júrek ıesi­niń júzindegi jyly kúlki kele qala­dy. Tartynbaı kúlip, tań-tamasha bolasyz.

Shota Rýstavelıdiń toıynda bolýy kerek, sahnaǵa kóterilgen Jambyl jyraýdyń beınesin Nıkolaı Tıhonov úzildire beınelegen eken: «Prezıdıým músheleri de eki jaqqa yǵysyp, stol basynda oıǵa shomyp asqar taýdaı aqyn Jambyl ǵana qaldy… Jambyl bileý-bileý qoshqyl qan tamyrlary torlaǵan etsiz ámirli qolyn alǵa sermep, jıylǵandardy tynyshtyqqa shaqyrdy. Jaq súıegi shyǵyńqy jalpaq betinde parasatty baısaldylyq uıyǵan, tek eki kóziniń ushqyny eki sańylaýdan sebelegen sáýledeı… Tolqyndanyp erkin tógilgen saqaly tań shapaǵymen shaǵylysqan qulama taý sýyndaı» («Jambyl». Ý.Qalıjan). «Jambyl» kitabyn oqyp otyrsańyz, birtalaı qy­zyqty estelikterdi kórip, eski zamandaǵy ertegige bergisiz ádemi sátterdiń kýási bolasyz.

Al endi «qulama taý sýyndaı tógil­gen aq saqalyn» aqynnyń ózi qalaı beıneleıdi? Jambyldyń ózi ǵana ózi týraly osylaı aıta alsa kerek.

Joǵarǵy Keńestiń sessııasyna depýtat Jambyl Jabaevty shaqyra kelgen Ǵalı Ormanovqa lezde shyǵaryp aıtqan lepesi kisiniń óz káriligine ózi kúlýiniń klassıkalyq úlgisi bolar:

«Saqalym temir kúrek borǵa malǵan,

Seleýdeı shashym seldir zorǵa qalǵan.

Aýzyma aq jabaǵy japsyrǵandaı,

Kárilik nemdi qoıdy qorlamaǵan?

Qulpyrǵan qyzyl shyraı

túsimdi aldy,

Aýzymdy opyraıtyp tisimdi aldy.

Bosatyp býynymnyń shegelerin,

Sypyryp tula boıdan

kúshimdi aldy...»

«Borǵa malǵan temir kúrekteı saqal», «zorǵa qalǵan seleýdeı seldir shash»,  «aýzyna aq jabaǵy japsyrǵandaı» degen tap qazir de taptyrmas teńeýler eriksiz ezý tartqyzady.  Jambyl atamyz óz káriligimen ǵana tobyqtan qaǵyp, búıirden túrtip qaljyńdaspaıdy, zaman­dastarynyń da káriligin, naqty aıtqanda, kárilikke jyǵylýyn jaqtyrmaı, ýytty ázilmen ıyqtap otyrady.

Sálemdese kelgen Kenekeńe, Kenen Ázirbaevqa «Basyń nemene, tuz túıgen kelsaptyń basyndaı boz ala bolyp ket­ken» dese, ári qaraı óz jaıynan habar berip: «Bilem, meniń saqalym da qurtqa malǵan aǵash kúrek sekildi bolypty» deıdi jaryqtyq. Aqyn О́mir­zaq Qarǵabaevtyń sálemin ala turyp «Taýtekeniń saqalyndaı, nemene saqalyń shaýshańdap ketken» dep, zamandasyn bir qaǵytady. Sol qaǵytpadan Jambyldyń jastyq shaqqa degen saǵynyshyn sezinesiz.

«Jigit edim jasymda qysylmaǵan,

Kórsetken joq tiri jan

qysym maǵan.

Tar sańlaýdan dál soqqysh

mergen Jambyl,

Keń kebisin kıe almaı

pysyldaǵan,» –

dep kúlgen qarııanyń kóńil aıdynynyń kókjıeginen jylystap baryp joǵalatyn jastyq kemesiniń aǵarańdaǵan jalaýyn baıqaısyz.

Ábdiman degen aǵaıynyna «álden ne kórindi basyn unǵa tyqqan qara mysyq qusap» dese, taǵy bir inisine «sýyq bas torǵaıdyń múıizi qusap, murtyń teltıip neǵyp tursyń?» dep súıkeı qaljyńdaıdy Jambyl-Jákemiz.

«Aqyn boldym on úshte» degen ataqty uzaq óleńinde:

Alpystaǵy shaldardaı,

Aljymadym shatylyp!

Aldaǵy ómir, ótken jas:

Aqshyl tartqan saqalym,

Býyryl tartqan ǵazız bas,

Azdap belgi beredi,

Jaralsam da temir-tas,

– degen Jambyl jyraý jaǵy túskenshe sózden de, oıdan da, júris-turystan da, ázil-qaljyńnan da jańylmady.

Sol óz káriligin ózi kúlip qarsy alǵan jyraý perzentiniń aldy Alǵadaıyn maıdanǵa attandyryp turyp:

Atańnan bata al, balam,

Arǵymaq atqa min, balam.

Aq saqalym jelbirep,

Artyńnan qarap men qalam.

Qulaǵyńda qulynym,

Daýysym júrsin jyrlaǵan,

dep bata bergende, az ýaqyttan keıin Alǵadaıyn Alataýdy aınalyp taba almaı, Saryarqany sandalyp taba almaı aq saqalyn taramdap jas jýaryn oılaǵanda, júregiń muzdap sala beredi.

Mine, Jambyl jyraýdyń jazdyń tańyndaı jaımashýaq osyndaı kúlkisi de, qystyń boranyndaı alapat kúrsinisi de bar edi.

Sońǵy jańalyqtar

«Jalynan sıpatpaıtyn» jalaqy

Qoǵam • Búgin, 00:15

Izgiliktiń alǵashqy qadamy

Aımaqtar • Búgin, 00:11

Úsh nysannyń irgetasy qalandy

Aımaqtar • Búgin, 00:10

О́zgermeli álemdegi yntymaqtastyq joly

Saıasat • Búgin, 00:06

Jetinshi sezdiń arqalaǵan júgi qandaı?

Qazaqstan • Búgin, 00:03

Iemende jaǵdaı turaqtalyp keledi

Álem • Búgin, 00:02

«Bir juldyz bolyp qalam men»

Rýhanııat • Keshe

Kenııanyń kóz jasy

Ádebıet • Keshe

Zaýyt súzgileri aýystyryldy

Qazaqstan • Keshe

Arystanmen arbasý

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar