Aımaqtar • 30 Maýsym, 2022

О́lke táji – О́leńti

760 ret kórsetildi

Taı-О́leńti aýylynyń 60 jyldyq toıy dúrkirep ótti. Mereıli merekeniń qyzyǵy mádenı-sporttyq sharalardy uıymdastyryp, asta tók as berýmen ólshenbese kerek. Muny qaperine alǵan aýyl jurtshylyǵy, ózge óńirde júrse de týǵan jeriniń týyn bıik ustaǵan azamattar «60 jyldyqqa – 60 ıgi is» aksııasyn júzege asyrdy. Aýyldyń ómirine qan júgirip, áp-sátte qulpyryp shyǵa keldi!

О́leńti sovhozy – tyń ıgerýdiń ekinshi tolqynynda paıda bol­ǵan sharýashylyq. 1961 jyldyń er­te kókteminde, dálirek aıtqanda, 19 naýryzda jańa sovhozdy qu­rý mindeti júktelgen basshylar men mamandar, júrgizýshiler men mehanızatorlar Kóksıyr aýy­lyna kelip jumyla iske kiris­ti. Buǵan deıin «Ekibastuz» sov­hozynyń bólimshesi bolyp kelgen Taldyqamys aýyly men Kóksıyr qystaýy endi jańa sharýashy­lyq – «О́leńti» sovhozyna qaratyl­ǵan edi. Sovhoz dırektory Sartaı Qabylov mamandarmen keńese kele, sovhoz ortalyǵy salynǵan­ǵa sheıin sharýashylyq keńsesin Kóksıyr aýylyndaǵy mektep úıinde ornalastyrý jón dep uıǵardy. Al sov­hoz ortalyǵyn jergilikti halyq Taı dep ataıtyn jazyq dalada salýdy josparlady. Búginde Taı aýyly Ekibastuz aýyldyq okrýginiń quramynda. О́leńti ataýy resmı qaǵazdan tabylmasa da, jurt arasynda Taı-О́leńti aýyly dep qatar atalatynyn atap ótken jón.

Tarıhqa kóz júgirtsek, 1979 jyl­dyń kóktemi men jazynda dı­qandarǵa tabıǵat ta ıip berip, yl­ǵal mol bolǵan eken. Alqaptarda jaıqalyp ósken egin kóz qýantyp, kóńilge qanat bitirgen. Kúzde sha­rýashylyq buryn-sońdy bolmaǵan mol astyqqa keneldi. Astyqtyń mol bolǵany sonshalyq, qyrmanǵa syımaı ketti. Sóıtip, memleketke sharýashylyq tarıhynda tuńǵysh ret 1 mıllıon put astyq tapsyryldy. Bul óleńtilik dıqandar qaýymynyń teńdessiz erligi, tarıhı jeńisi edi. О́leńtilik órender­diń zor tabysy memleket tarapynan da laıyqty baǵalanyp, 1980 jyly О́leńti aýylynda aýdandyq agromájilis ótkizilip, sonda 19 adam­ǵa memlekettik nagrada tapsyryldy.

Ekibastuz óńirinen shyqqan úsh birdeı Eńbek Eriniń О́leńti óńirine qatysy bar eken. Keńes dáýirinde Sosıalıstik Eńbek Eri atanǵan jylqyshy Qalı Qalenov Taldyqamysta týsa, Bóken Qyzǵa­rınniń eńbek jylynyń on jyly О́leńtide ótken. Al Táýelsiz Qa­zaq­standa Ekibastuz óńirinen al­ǵash «Altyn Juldyz» taǵyp, Qazaq­stannyń Eńbek Eri atanǵan kenshi Ryshat Ámirenov О́leńti mektebin bitirip, osy bilim ordasynan eńbek jolyn bastaǵan.

Endi 60 jyldyq mereıtoıǵa oralaıyq. Dúbirli toıǵa daıyndyq sharalary bir jyl boıy jalǵasty deýge bolady. Buǵan deıin aýyl kóshelerine 9 mamyrda qaz-qa­tar bılbordtar ornatylyp, so­ǵys jáne tyl ardagerleriniń port­retteri ilingen. Joǵaryda jaz­ǵanymyzdaı, aksııaǵa jergilikti ákimdik pen mektep túlekteri, aýyl azamattary belsendi atsa­lys­qan. Nátıjesinde, mektep mura­jaıy qaıta jabdyqtalyp, shah­mat kabıneti ashyldy. Aýylǵa kireberis qaqpa ornatylyp, týtuǵyr (flagshtok) boı kótergen. Jasandy jabyny bar fýtbol ala­­ńy salynyp, kóshe shamdary jaryqdıodty shamdarǵa aýys­tyrylypty. Kóshe joldary tegis­telip, saıabaqqa qımatastar tóse­lip, syrty qorshaldy. Me­shit aýlasyna 11 túp qaraǵaı otyr­ǵyzylsa, mektep aýlasyna 7 túp qaraǵaı men shyrsha, gúl­der egilgen. Saıabaqta jemis aǵash­tary tamyr jaıǵan. Igi isterdiń bárin tizbelemeı-aq qoıaıyq, jańa­shyldyqty kórgińiz kelse Taı-О́leń­ti aýylyna meıman bolyp ketińiz!

Aıyrmasyn halqymdy

birliginen,

Jaqsylyqtar bolsynshy

úlgi kileń.

Qanat qaqqan tósińnen

bir ulyńmyn,

Saǵan máńgi baılanǵan

kindiginen, týǵan el!

Bul óleń – sar dala tósinde án bolyp aqqan ózen boıyn jaıla­ǵan О́leńtige arnalǵan. Mátini men notasy basylǵan qaǵazda «Bul án qazaqtyń úlken júrekti azamaty, qymbatty Serik Telman­uly Sádýaqasov myrzaǵa arnalady. Zor qurmetpen, án avtory Q.Mahanov. 23.10.2010 j.» degen avtograf bar. Mádenıet qaı­ratkeri, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, kúıshi, kompozıtor, óner zertteýshi Qaıyrjan Mahanov sazyn jazǵan án mátini belgili aqyn Qonysbaı Ábilovtiki. Árıne, eki avtordyń da О́leńtini kózben kórmegeni anyq, dese de aýyldy perzentine qarap ánge aınaldyrýynda bir gáp bar. Sebebi О́leńti – óz órenderiniń boıyna týǵan jerge degen mahabbatty daryta bilgen, qyrandaryn qııaǵa samǵata bilgen aýyl. Sondaı órenderiniń biri joǵarydaǵy «О́leńtide – aýylym» ániniń týýyna sebepker bolǵan Serik Sádýaqasov bolsa kerek. Qaıyrymdy azamat О́leńti aýylynda meshit salǵanyn, mektepke zamanaýı muǵalimder bólmesin syıǵa tartqanyn bireý bilse, bireý bilmes. Bul joly da isker azamat aýyl mereıtoıyna oraı jaryq kórgen «О́lke táji – О́leńti» kita­byna demeýshilik úles qosty.

r

Al aýyl azamatyna arnal­­ǵa­ny­men, ot keýdeli órenderdiń tý­ǵan mekenine degen mahabbatynyń jar­shysyna aınalǵan osynaý ándi óleńtilikter alǵash ret tyńdady. «Jaıqońyr» ansambliniń súıe­­mel­deýimen naqyshyna keltire ­oryn­daǵan – Muhıt Nurbol.

О́leńti – ónerdi serik etken talaı órendi túletken uıa. Degenmen qazirgi jastar aǵa býynnyń eren eńbegin bile bermeýi múmkin. Osyn­­daıda tarıhta qoltańbasy qal­ǵan adamdar esimin nasıhattaý qu­raly kerek-aq. Bul jaǵynan óleń­tilikterge alańdamaýǵa bolady, óıtkeni mektep ishindegi quty qa­shyp turǵan ólketaný mýzeıi 1960 jyly týǵan azamattardyń kúshi­men qaıta jabdyqtaldy. Bular – mekteptiń 1977 jylǵy túlek­teri. О́negeli iske osy aýyl­dyń týmasy – Ekibastuzdaǵy №13 jalpy orta bilim berý mektebiniń dırektory Ersaǵat Áshirov mu­ryndyq boldy.

О́ńi ketken О́leńti mektebine 60 jyldyq toı qyrýar ózgeris ákeldi. Toı qarsańynda bilim ordasynda birtalaı nárse túlekter kúshimen jańaryp qaldy. Buryn mundaǵy kórgende kóziń toıarlyq bólme jalǵyz muǵalimder ból­mesi edi. Endi kópshiliktiń kóz­aıymyna aınalar oryndar qata­ryn shaǵyn mýzeı men shahmat kabıneti tolyqtyrdy. Shahmat kabı­netin kezinde osy mektepte birneshe jyl dırektor bolǵan Qabdýaıys Moldabaevtyń otbasy jabdyqtady.

Bul kúni shahmat, voleıbol, ala­man báıge, toq báıge, qunan báı­ge, qyz qýý, qazaq kúresi sııaqty sport túrlerinen kil myqtylar anyq­talyp, demeýshilerdiń esebi­nen qo­maqty júlde tabystaldy. Ynta­­landyrý syılyǵynyń ózi júl­de­lerden kem emes. Saıys­tar­dyń tartysty ótkenin osydan-aq bile berińiz.

Taı túlekteriniń toıǵa jasa­ǵan tartýy ishinde jurt nazaryna ilikken tamasha nysan – «Men Taı­dy súıemin!» belgisi. Muny 1985 jyly týǵan azamattar, ıaǵnı mekteptiń 2002 jylǵy túlekteri ornatty.

Mı qaınatqan ystyqqa qara­mastan ásem bezendirilgen sahnada ótken konsert uzaq ári mazmundy boldy. Júrgizýshiler – aýyl týmalary – aqyn Aıbek Qalı men Aısha Saıdova tik turyp qyzmet kórset­ti. Ánshiler Lázzat Shýshaeva, Suń­ǵat Kópejanov, Gúlmıra Alda­nova, Bolatbek Shalanov, Kúmis­han Saǵyndyq, «Jaıqońyr» ansambli, «Qamajaı» ájeler vokaldyq ansambli, «Arna» vokaldyq to­by, «Zamandastar» ardagerler klý­bynyń toby merekeniń óz deń­geıinde ótýine úles qosty. Shá­ken Moldaǵulovanyń akkordeonda, Saltanat Kısatovanyń baıanda shyr­qaǵan ánderine kópshilik «Beý!» desip otyrdy.

О́leńtide ótken toı túnde otsha­shýmen túıindeldi. Jastarǵa bı keshi uıymdastyrylyp, jıyl­ǵan qaýym aýyl kóginde jar­qyldaǵan salıýtti qyzyqtady. Eki­bastuz aýyldyq okrýginiń ákimi Janat Ibraev toıǵa atsalysqan aza­mattarǵa alǵysyn bildirdi.

 

Pavlodar oblysy,

Ekibastuz qalasy

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar