О́ner • 05 Shilde, 2022

Bozarǵan tún. Boz úmit. Balaýsa tań

171 ret kórsetildi

Bizdiń jurt búginge deıin ókire jylap, óksı joqtap júrgen baıyrǵy án álemi anaý-mynaý páleketten ada edi. Búgingi báldý-báldý áýender men bákin-shúkin mýzykalarmen shytyrmany, shataǵy joq. Kóneýsiz aıǵaı, tejeýsiz dabyramen de. Ońaı jazylǵan, ońaı tyńdalady. Jazyǵy sol, qalaı aıtylsa da qaıtyp kelmes keńestik óner júıesine qatysy bolǵany. Eski ertegini jańa zamanǵa buıdalap ákelgenimen oqıǵa jelisi oqshaýlanyp turady eken ǵoı. Onyń ústine onda qarapaıym qazaqtyń zerdesi men jastyq shaǵynyń boıaýy bolsa, alystan-aq tanısyz.

О́ner ultqa bólinbeıdi. Muny dańqty kompozıtor Aleksandr Gradskıı dúnıeden ozǵanda da jazǵanbyz. Endi bozarǵan tún­de boz úmit keship, talaı balaýsa tańdy qarsy aldyrǵan mahabbat uranyna aınal­ǵan ánderdiń oryndaýshysy, balǵyn da­ýys ıesi Iýrıı Shatýnov qaıtqanda da sózi­mizge tuzdyq qylyp almaqshymyz. Erte­gige aınalǵan eski kúnderdiń terezesine qonaq­taǵan kógershindeı, qaıyrylmaı ketken jastyq shaǵyńyzdyń alaqanyna qonǵan aq ulpadaı, qarasha túnderden úzile hat kútken saǵynyshyńyzdyń sýretindeı, jalań­aıaq teńiz keshken ýyljyǵan sátterdiń jańǵyryǵy sekildi ásem ánder mezgil-mezgil tyńdasańyz da mezi etpeıdi. Ne qudireti bar eken, kim bilsin búginge deıin ýaqyt túrlense de óńin bermeýde. Ákelerimizdiń ántek kúlkisi, analarymyzdyń qıyla qara­ǵany bári sol áýenderde jatqandaı. Tek ánshiniń taramys taǵdyry ǵana kóńilge kóleńke túsiredi.

Ánshiniń ómirbaıany – Modılıanıdiń portretine uqsaıdy. 1985 jyly anasy qapııada dúnıeden ozǵan soń, ákesi teris aınalyp tiri jetim qalǵan 11 jasar balany qańǵyp júrgen jerinen quzyrly organdar ustap alady. Bilim salasy basshylary men quqyq qorǵaý organdary qaraýsyz qalǵan qarshadaı balanyń taǵdyryn Balalar úıine tapsyrady. Ári qaraı bári ańyzǵa júk bolar áńgime.

Balalar úıinde jas ónerpazdy qazaqtyń qyzy baýyryna basady. Ol – daladaı darqan peıildi Bátıma Bólesimqyzy bolatyn. Jetimdiktiń azabyn tartqan baldyrǵandar men jetkinshekterdiń aqjúrek anasyna aınalǵan tárbıeshi balanyń talabyna tańdaı qaǵady. Balalar úıiniń janyndaǵy hokkeı úıirmesine qatystyryp, kóńilin aýlaıdy. Jańa ómirge qalyptasý ońaı emes. Sondyqtan balanyń oıyn tazartyp, júregine jylýlyq quıý kerek. Bul qundylyqtardy ánshi ónerden alady. Bátıma anasy gıtaraǵa baýlyp, ánshilik qyryn ashady. Belgili kompozıtor Sergeı Kýznesovqa tabystap, kompozıtordyń súıemeldeýimen Iýrıı eń alǵashqy ánin Balalar úıiniń óner zalynda oryndaǵan eken.

Arada kóp uzamaı 1986 jyly 6 jeltoq­sanda Orynbor №2 mektep-ınternatynda mýzykalyq úıirme jetekshisi Sergeı Kýzne­sov, mýzykant Vıacheslav Ponomarev jáne solıst, ınternattyń on úsh jasar oqýshysy Iýrıı Shatýnov «Laskovyı maı» tobyn qurady. Biraq bul toptyń dańqy jyldam kókke órlegenimen, ǵumyry uzaqqa barmady. Bala juldyzdar jeke-jeke jarqyraýdy jón sanady. Keńestik júıe ydyraǵan bette Shatýnov jeke ánshi retinde ónerdegi óz jolyn dara salýǵa sheshim qabyldaıdy.

«Bátıma Bólesimqyzy men úshin orny bólek adam edi. Ol maǵan jylýlyq pen ana mahabbatyn syılaǵan jan. Aramyzda endi joq degendi oılaýdyń ózi janymdy aýyrtady. Ol óte meıirimdi, adal da taza, teńdesi joq jan edi. Bátıma Bólesimqyzynyń ja­sa­ǵan jaqsylyqtaryn sózben aıtyp jet­­kizý múmkin emes. Men úshin orny tol­­mas qaza. Men Bátıma Bólesimqyzyn máńgi esimde saqtaımyn», deıdi ánshi óz esteliginde. Germanııada tursa da kózi tirisinde tárbıe­lengen Orynbordaǵy Balalar úıine jıi baryp turǵan eken. Al Bátıma anasy: «Jetim­dik ult tańdamaıdy. О́mirde bir ret satqyndyq kórgen beıkúná balalarǵa ekinshi ret opasyzdyq jasaýǵa quqymyz joq!» degende kóńilińiz bosap sala beredi.

Ánshiniń «Aq raýshandar» áni óziniń taǵdyrynyń tuspaldamasy sekildi. Mátinine qarap otyryp, aıazda tonǵan jetim balanyń janaıqaıyn sezinesiz. Ánniń avtory Sergeı Kýznesov bul ándi mas kúıinde jazǵanyn moıyndaıdy. «Laskovyı maı» tobynyń alǵashqy konsertinen úıine qaıtyp kele jatqanda, onyń oıyna hordyń basty sózi keledi. «Aq raýshandar, aq raýshandar...». Kelesi kúni tańerteń 15 mınýt ishinde bolashaq hıttiń mátinin jazǵan. Iýrıı Shatýnov, bul ándi atalǵan toptyń solısi retinde 13 jasynda oryndady. Ǵajaby sol, olar ándi qarapaıym aýdıokassetaǵa jazǵan. Ony ózderi kóshege shyǵyp taratyp, qalany basyna kóteredi. Bul ǵajaıyp áýendi kezdeısoq mýzykalyq prodıýser Andreı Razın estıdi. Sóıtip olardy izdep taýyp, Keńes ókimetin moıyndatýǵa bet burady.

Toptyń tabysty bolýynyń birden-bir sebebi, buryn-sońdy KSRO-da jas­óspirimderdiń mýzykalyq qoıylymy bol­ma­ǵan edi. Onyń ústine pıoner sózderi men bos postýlattardan sharshaǵan jastarǵa jastyqtyń alǵashqy qatelikteri, baıansyz mahabbat jáne ańǵaldyqpen árlengen kezeńder týraly ánder erekshe áser etti.

Jas Shatýnov áskerge shaqyrylmady, óıtkeni gastroldik saparlar onyń den­saý­lyǵyna zııan keltirdi. Bul prodıý­ser­­diń áskerı komıssarıatqa qyzmetke qabyl­danbaýy úshin para bergeni týraly ańyzdy týdyrdy. Tipti Iýrııdi Elvıs Preslıdiń zańsyz uly degen qaýeset te joq emes.

Burynǵy KSRO aýmaǵynda «kók vıtrı­na­lardyń muzy» týraly ánderdi estimegen adam joq shyǵar. Eger egde tartqan qalalyq avtobýstyń júrgizýshisi radıosyn bar daýysyna qoısa, onda qazir «Aq raýshandar» áni oryndalady degen sóz. Tipti ol karaokege bara qalsa, aldymen sol áýendi izdeıtini belgili. Moıyndaý kerek, Keńes ókimeti tarqap, ár ult jeke-jeke otaý bolyp, ekonomıka turalaǵan sátte Iýrıı Shatýnovtyń hrýstal daýysy halyqqa qýanysh syılady.

Terezeniń aldynda qatyp qalǵan gúlder týraly kompozısııa topyraǵynan úzilgen, ózderin taba almaǵan adamdardyń sezimderin eske túsiredi. Shatýnov shyrqaǵan o, netken názik nostalgııa dersiz!

Sońǵy jańalyqtar

Ana tilinde oqýdan nege qashady?

Bilim • Búgin, 00:05

Abaı murasy asqaqtady

Abaı • Búgin, 00:04

Ulttyq mereke

Abaı • Búgin, 00:02

Et máselesine ep kerek

Ekonomıka • Búgin, 00:01

Jedel járdem nege keshigedi?

Medısına • Keshe

Ult ustazy jáne Batpaqty mektebi

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Jaýynger jyr

Tanym • Keshe

Talant pen taǵdyr

О́ner • Keshe

Shıpaly sýlar shejiresi

Aımaqtar • Keshe

Tańbaly tanymy

Tanym • Keshe

Sırk

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar