Qoǵam • 05 Shilde, 2022

Internet dúkenderden abaı bolǵan jón

32 ret kórsetildi

Tutynýshynyń quqyn qorǵaý máselesi elimizde áli kúnge kún tártibinen túser emes. Kerisinshe, elektrondy saýda shyqqannan beri burynǵydan da kúrdelenip ketti. Soltústik Qazaqstan oblysynyń tutynýshylardyń quqyǵyn qorǵaý departamentine túsip jatqan aryz-shaǵymnyń kóbeıip bara jatqanynan osyny kórýge bolady.

Máselen, byltyr 5 aıda túsken shaǵymdar sany 125 bolyp, sonyń 5,6 paıyzy onlaın saýdaǵa qatysty bolsa, bıylǵy 5 aıdaǵy shaǵym sany 170-ke jetken jáne onyń elektrondy saýdaǵa qatystylary 31,8 paıyzǵa deıin kóte­rilgen. Demek aryz-shaǵymnyń jalpy sany bıyl 36 paıyzǵa ósken, onyń ishindegi onlaın saýdaǵa qatys­tylarynyń úlesi 6 esege jýyq artqan.

Elektrondy saýda boıynsha jasalatyn shaǵymdardyń negizgi bóligi – satyp alynǵan taýarlardyń sapasy ınternet-saıtta kórsetilgen sıpattamaǵa múlde janaspaıtyny eken. Máselen, bir áıel tabıǵı bylǵarydan tigilgen ıtalııalyq mokasınge tapsyrys berip, ony qymbat baǵaǵa satyp alsa, qytaıdyń jasandy teriden tigilgen sapasyz dúnıesi bolyp shyqqan. Ondaıdyń bazardaǵy baǵasy qalaǵan taýarynan on esedeı arzan.

Internet-dúkenderdiń keıbiri ózderiniń atyna kir keltirýden qoryq­paıdy. О́ıtkeni halyqty alaıaqtyqpen aldaý úshin ǵana tirkelgender bolyp shyǵady. Olar memlekettik tirkeýde kórsetilgen mekenjaıynda da bolmaı shyǵady. Máselen, elimizdiń kóptegen buryshynan Petropavlda tirkelgen bir ınternet-dúkenge shaǵymdar kóp túskendikten, satyp alýshylardyń quqyn qorǵaý maqsatymen depar-
tamenttiń qyzmetkerleri máseleni anyqtaý úshin kórsetilgen mekenjaıǵa barsa, bul jerde olardyń izi de bolmaǵan. Sondyqtan mundaı alaıaq fırmany tabý ońaıǵa túspeıdi.

Kóp jaǵdaıda bizdiń adamdardyń sengishtigi de «shyǵasyǵa ıesi basshy» degendeı ózdiginen aldanýǵa jol berip jatady. Mysaly, jarnamalarda kórsetilgen taýardy alǵysy keletinin aıtyp, satyp alýshy ınternet-saıttarǵa habarlandyrý beredi. Biraz ýaqyttan keıin onyń telefonyna jaıly daýyspen, senimdi sózdermen satýshy habarlasyp, izdegen zatyn satatynyn aıtady. Alaıaqtyń máımóńkesine eltigen satyp alýshy taýar jetkizýshiniń kontaktilik derekterin naqtylaýdy da umytyp ketedi. Tek qolyna sapasyz taýar túskende ǵana sanyn bir-aq urady. Satýshynyń naqty derekteri joq bolǵandyqtan aqshasyn da qaıtara almaıdy, sapasyz taýardy aýystyrýǵa da qoly jetpeıdi. Ekeýiniń arasynda jazbasha kelisim bolmaǵandyqtan quqyq qorǵaý organdary da qaıran qyla almaıdy. Jalǵyz-aq tutynýshynyń quqyn qorǵaý departamentine shaǵymdanady. Mundaı jaǵdaıda olardan da esh qaıran joq. Sondyqtan «satýshymyz» degen fırmanyń barlyq deregin, mekenjaıyn, telefondaryn, elektrondy adresterin basqa kózderden anyqtap, adaldyǵyna kóz jetkizgen soń baryp qana saýdalasý kerek. Al adal satýshylar ózderiniń derekterin eshqashan jasyrmaıdy.

Soltústik Qazaqstan oblysy Tutynýshylardyń quqyn qorǵaý departamentiniń basshysy Lázim Mııasheva satyp alýshynyń basqa da keıbir talaptardy bilgeni durys ekenin aıtty. Mysaly, satýshydan taýardyń sertıfıkatyn nemese talapqa saı ekendigi týraly deklarasııany, aqsha tólegendigi jónindegi túbirtekti talap etý kerektigin jetkizdi. Sondaı-aq ınternet-resýrstardan satýshynyń repýtasııasy týraly pikirlerdi de anyqtaǵan jón. Al taýardy alǵan soń ol aıtylǵan sapaǵa saı bolmasa foto jáne beınekórinisti dálel jınaý kerek eken. Sońǵy ýaqyttarda oblystyq Tutynýshylar quqyn qorǵaý departamentine Wildberries degen ınternet-dúkenniń áreketterine shaǵym kóp túsken. Aldanǵan tutynýshylar aqshalaryn qaıtara almaı sarsańǵa túsýde. Sóıtse, bas keńsesi Máskeý qalasynda tirkelgen bul kásiporynǵa baılanysty máseleler Reseıge qarsy jasalǵan sanksııalarǵa qatysty týyndaǵan. Alys shetelderden sapaly taýarlar jetkizýmen aınalysatyn bul ınternet-dúken sońǵy ýaqytta sanksııanyń álegimen satyp alýshylardan aqshasyn alǵanymen taýaryn jetkize almaı basy daýǵa qalyp otyr.

Qoryta aıtqanda ınternet arqyly saýda jasaýshylar satýshynyń senimdiligine muqııat qaraǵany jón. Sonda ǵana qapy qalmaısyz.

 

Soltústik Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Ana tilinde oqýdan nege qashady?

Bilim • Búgin, 00:05

Abaı murasy asqaqtady

Abaı • Búgin, 00:04

Ulttyq mereke

Abaı • Búgin, 00:02

Et máselesine ep kerek

Ekonomıka • Búgin, 00:01

Jedel járdem nege keshigedi?

Medısına • Keshe

Ult ustazy jáne Batpaqty mektebi

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Jaýynger jyr

Tanym • Keshe

Talant pen taǵdyr

О́ner • Keshe

Shıpaly sýlar shejiresi

Aımaqtar • Keshe

Tańbaly tanymy

Tanym • Keshe

Sırk

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar