Úkimet • 05 Shilde, 2022

Turǵyn úı saıasatynyń tyń tásilderi

88 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen Úkimettiń kezekti otyrysy ótti. Otyrystyń kún tártibindegi birinshi másele turǵyn úı saıasatyndaǵy jańa tásilderdi iske asyrý boldy. Bul másele týraly Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek О́skenbaev, «Báıterek» UBH» AQ basqarma tóraǵasy Qanat Sharlapaev, sondaı-aq birqatar óńir ákimi baıandama jasady.

Qalalardy keshendi salý standarty ázirlendi

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek О́skenbaevtyń aıtýynsha, bıyl Qazaqstanda 15,1 mln sharshy metr nemese 138 myń turǵyn úı salý josparlanyp otyr. «Júrgizilip jatqan turǵyn úı saıasaty aıasynda 7 myńnan astam azamat satyp alý quqy­ǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úımen qam­tamasyz etilmek. О́ńirlerde kezekte turǵandar úshin Otbasy bankiniń nesıelik baǵdarlamalary arqyly satylatyn 9,8 myń páter salynyp jatyr. Budan basqa, «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy bo­ıynsha jeńildetilgen qaryzdar túrindegi memlekettik qoldaý sharalarymen kezekte turǵan 5 myńnan astam adam men jeke turǵyn úı qorynan baspanany jalǵa alǵany úshin turǵyn úı tólemderin sýbsıdııalaýmen kezekte turǵan 70 myńǵa jýyq adamdy qamtýdy josparlap otyrmyz», dedi Q.О́skenbaev.

Bıylǵy 5 aıdyń qorytyndysy boıynsha turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý kólemi 103,4%-ǵa jáne turǵyn úı qurylysyna ınvestısııalar 122,8%-ǵa oryndaldy. Alaıda Mańǵystaý, Pavlodar jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynda ótken jylmen salystyrǵanda turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý kórsetkishiniń tómendegeni baıqalady. «Atalǵan oblystarda ákimdikterdiń turǵyn úı nysandaryndaǵy qurylys jumystaryn jandandyrýy qajettigin atap ótemin», dedi Q.О́skenbaev.

Mınıstr jalpy respýblıkalyq kórsetkishke qol jetkizý úshin óńirlerge tıisti josparlar jetkizilip, olardyń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin ákimdikter naqty nysandar men olardy iske asyrý merzimderi kórsetilgen jol kartalaryn bekitkenin atap ótti. «Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» ulttyq jobasy aıasynda jeke qurylysty damytý úshin 2021-2025 jyldarǵa jeke turǵyn úı salý úshin beriletin 235 myń jer ýchaskesin ınjenerlik kommýnıkasııalarmen qamtý josparlanǵan. Onyń ishinde oblys ortalyqtarynda, shaǵyn qalalarda 125 myń jer ýchaskesi jáne aýyldyq jerlerde 110 myń jer ýchaskesi qarastyrylǵan. «Bıyl 50 257 jer telimin ınjenerlik kommýnıkasııalarmen qamtý boıynsha 180 joba iske asyrylyp jatyr. Infraqurylymmen qamtylatyn jer ýchaskeleriniń eń kóp sany Túrkistan, Aqtóbe jáne Mańǵystaý oblystarynda ornalasqan», dedi ol.

Ákimdikterdiń derekterine saı búginde turǵyn úıge muqtaj 613 myńnan astam azamat kezekte tur, olardyń 222 myńy – áleýmettik osal sanattaǵy azamattar. 70 myń adamnyń tabysy birinshi eń tómengi kúnkóris deńgeıinen tómen, 51 myńy – kóp balaly otbasylar, 2 myńy – jetim balalar, 10 myńy – I jáne II toptaǵy múgedekter jáne 7 myńy – múgedek balasy bar otbasylar.

Aıta ketý kerek, Memleket basshy­synyń tapsyrmasyna sáıkes jeke turǵyn úı qorynda turǵyn úıdi jalǵa alǵany úshin turǵyn úı tólemderiniń tetigi ázirlendi, tıisti qaǵıdalar daıyndalyp, Otbasy banki bazasynda sıfrly platforma iske qosyldy. Búginde 25 myńnan astam ótinim qabyldanyp, olardyń 6 myńǵa jýyǵy maquldandy.

Ataýly kómek qaǵıdaty azamattardyń ortaq jaýapkershiligine negizdelgen. Osy boıynsha turǵynjaılarynyń 50%-y memlekettik sýbsıdııalar esebinen jabylady, qalǵan 50%-yn alýshy óz betinshe tóleıdi. Jaldaý tólem mólsheriniń 50%-yn óteý respýblıkalyq bıýdjetten 80% jáne jergilikti bıýdjetten 20% proporsııasy boıynsha jabylady. Osyǵan oraı respýblıkalyq bıýdjette 40 mlrd teńge mólsherinde qajetti qarjylandyrý kólemi kózdelgen. Otbasy bankine qar­jylandyrý josparyna sáıkes 3 mlrd teńge aýdaryldy. О́ńirlerdegi máslıhattar qajetti 10 mlrd teńgeniń jergilikti bıýdjet shyǵystary esebinen 3,7 mlrd teńgeni bekitti.

Odan bólek, Memleket basshysynyń tapsyrmasy aıasynda turǵyn úı saıasatyn reformalaý máseleleri boıynsha zań jobasy ázirlendi, atalǵan zań jobasy búgingi tańda Parlament Májilisiniń qaraýynda jatyr. Onyń aıasynda turǵyn úı saıasatyn tutastaı reformalaý jáne ony ekinshi deńgeıdegi bankter júıesinen shyǵara otyryp, Otbasy bankin ulttyq damý ıns­tıtýty etip qaıta qurý usynylady.

Sondaı-aq Otbasy bankiniń bazasynda «turǵyn úımen qamtamasyz etý ortalyǵyn» qurý josparlanyp otyr, ol sanatyna qaramastan respýblıka aýmaǵynda turǵyn úıi joq barlyq azamatty ortalyqtandyrylǵan túrde esepke alýdy júzege asyrady. Usynylyp otyrǵan jańa modelde turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartý jónindegi memlekettik qoldaý sharalary esepke qoıý kúnine, tabystyń bolýyna jáne berilgen ótinimge baılanysty júzege asyrylmaq. «Bul jańashyldyqtar halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etýdiń tıimdiligin arttyrýǵa, azamattardyń turǵyn úı alý rásimin ońtaılandyrýǵa, sondaı-aq azamattardyń barlyq sanaty arasynda turǵyn úıdi ádil bólýdiń biryńǵaı tetigin engizýge múmkindik beredi», dedi IIDM basshysy.

«Qalalardy keshendi salý standarty» ádistemelik qujatynyń jobasyn Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi men ǵylymı sarapshylar ázirlep, bekitti. Atalǵan joba qurylysty josparlaý kezinde jaıaý júrginshiler men velosıped ınfraqurylymyn damytýdy eskere otyryp, tartymdy jáne jaıly qoǵamdyq keńistikterdi qalyptastyrýǵa tolyq múmkindik beredi.

Kóptegen shaǵymǵa baılanysty mınıstrlik zańnamaǵa mynadaı birqatar túzetý ázirledi: aýmaqta qurylys salýdy sapasyz josparlaýdy boldyrmaý maqsatynda qala qurylysy saraptamasyn engizý; qurylystyń barlyq kezeńinde obektige josparly baqylaý júrgizý jáne Memlekettik sáýlet-qurylys baqylaý basqarmasynyń nysandardy paıdalanýǵa qabyldaýǵa qatysýy; paıdalanylatyn materıaldar men oryndalǵan jumystardyń sapasyna zerthanalyq jáne tehnıkalyq tekseris júrgizý úshin táýelsiz memlekettik zerthanalyq qyzmetti qurý.

«Báıterek» UBH» AQ basqarma tóraǵasy Qanat Sharlapaevtyń aıtýynsha, bıylǵy 6 aıda holdıng turǵyn úı qurylysy salasynda mynadaı nátıjelerge qol jetkizdi:

Oblıgasııalardy satyp alý mehanızmi arqyly nesıelik turǵyn úı salý baǵyty boıynsha ákimdikter jalpy somasy 126,4 mlrd teńge qarajat usyndy. Buǵan qosa, osy jyldyń sońyna deıin 162,2 mlrd teńgege jergilikti atqarýshy organdardyń oblıgasııalary satyp alynbaq.

Turǵyn úı qurylys jınaq júıesi boıynsha 2022 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda halyqqa jalpy somasy 649,7 mlrd teńgege jeńildikpen 38,9 myń qaryz berildi. Otbasy banki júıesinde 1,89 trln teńgege 2,39 mln kelisimshart jasalǵan.

Úlestik turǵyn úı qurylysy baǵyty boıynsha 589 myń sharshy metr turǵyn úı, jalpy somasy 97 mlrd teńgege 15 joba kepildendirildi. Bul 7 myń azamattyń salymdaryn qorǵaýǵa múmkindik berdi.

Jeke qurylys salýshylardyń kredıtterin sýbsıdııalaý baǵyty bo­ıynsha jalpy somasy 3,5 mlrd teńgege 170 myń sharshy metr turǵyn úı jobasy maquldandy. «Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha jeke turǵyn úı qorynyń jaldaý aqysyn sýbsıdııalaý tetigi iske asyrylýda. Búginde Otbasy bank 6 myńnan astam ótinimdi maquldady», dedi Q.Sharlapaev.

О́tinim berý prosesi avtomattan­dyrylǵan, otbasybank.kz platformasynda baǵdarlama talaptaryna sáıkes keletin kez kelgen qazaqstandyq ESQ arqyly sýbsıdııalaýǵa ótinim bere alady. «Qazir qaralyp jatqan ózgerister áleýmettik tólemder men járdemaqylarǵa qatysty. Olar jalaqy, jeke kásipkerlikten túsetin kiris jáne aqyly qyzmet kórsetý týraly shart boıynsha kirispen qatar tabys retinde eseptelip otyr. Dál osy sebeppen baǵdarlamanyń 1 myńnan astam qatysýshysynyń ótinishi qabyldanbady», dedi «Báıterek» holdınginiń basshysy.

Osyǵan baılanysty búgingi tańda tıisti quqyqtyq aktilerge áleýmettik tólemder men járdemaqylardy tabys sanatynan alyp tastaý boıynsha ózgerister engizý máselesi pysyqtalý ústinde. Bul buryn osy sebeppen ótinishteri qabyldanbaǵan azamattarǵa qaıtadan ótinim berip, sýbsıdııa alýyna múmkindik beredi.

Osy baǵdarlamany iske asyrý aıasynda qarajatty ýaqtyly aýdarý maqsatynda jergilikti atqarýshy organdarmen jumys júrgizilip jatyr. Qazirgi ýaqytta Qostanaı oblysynan qarajat kelip tústi, bes óńirde (Nur-Sultan q., Almaty, Atyraý, Shyǵys Qazaqstan, Pavlodar oblystary) kelisimderge qol qoıyldy, segiz óńirde (Almaty jáne Shymkent qalalary, Aqmola, Aqtóbe, Jambyl, Soltústik Qazaqstan, Túrkistan, Qyzylorda oblystary) qarajatty aýdarý jónindegi shartqa qol qoıylýda, Batys Qazaqstan, Qaraǵandy jáne Mańǵystaý oblystarynda máslıhat sessııasy ótpegen.

Sonymen qatar Otbasy bank mem­lekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úı alýǵa kezekte turǵandardyń tizimin júrgizý maqsatynda «Birinshi turǵyn úı­men qamtamasyz etý ortalyǵy» elektrondy bazasy aqparattyq júıesin ázirleýde.

Kezektegilerge turǵyn úıdi bólý bir ortalyqtan júrgiziledi

Máseleni qorytyndylaǵan Úkimet basshysy Álıhan Smaıylov bıyl 15 mln sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý josparlanǵanyn, bul 138 myń otbasyǵa turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa múmkindik beretinin atap ótti. О́tken bes aıda 4,7 mln sharshy metr turǵyn úı (ótken jylmen salystyrǵanda 103,4%) paıdalanýǵa berildi.

«Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha biz turǵyn úı saıasatynyń jańa tásilderin ázirledik. Ol, birinshi kezekte, azamattar úshin turǵyn úıdiń qoljetimdi bolýyn qamtamasyz etýge, sondaı-aq olardyń turmys jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttalyp otyr. Endi baspana kezeginde turǵandar úshin turǵyn úıdi bólý «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha bir ortalyqtan, ashyq túrde júrgiziletin bolady. Onyń negizgi operatory – Otbasy banki», dedi Á.Smaıylov.

Sonymen qatar Premer-Mınıstr azamattardy turǵyn úımen qamtamasyz etýdiń jańa mehanızmderi týraly málimdedi. Onda arendalyq tólemdi sýbsıdııalaý jáne aýyldyq jerlerde turǵyn úı salý sııaqty qoldaý sharalary bar. Bıyl jańa mehanızmder esebinen 70 myń azamatqa úıdi jalǵa alý úshin sýbsıdııa berý jáne aýyldyq jerlerde 2,8 myńǵa jýyq adamdy jańa baspanamen qamtamasyz etý jos­parlanyp otyr.

Jalpy, Álıhan Smaıylovtyń aıtýynsha, turǵyn úı salasyndaǵy tásilderdi toptastyryp, bir retke keltirý úshin Turǵyn úı-kommýnaldyq ınfraqurylymdy damytýdyń 2026 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn qabyldaý jumystary bastalyp ketti.

Sózin aıaqtaı kele, Premer-Mınıstr Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi men múddeli memlekettik organdarǵa turǵyn úı saıasatyndaǵy jańa tásilder boıynsha zań jobasynyń barlyq erejesin Parlamentpen sapaly ári jedel pysyqtaý; qajetti derekqorlarmen tolyqqandy ıntegrasııalap, turǵyn úı salasynda barlyq aqparattyq júıelerdi iske qosý jumystaryn aıaqtaý; baspanaǵa muqtaj adamdardy turǵyn úımen qamtamasyz etý maqsatynda turǵyn úı jáne ınjenerlik ınfraqurylymnyń josparlanǵan kólemin ýaqtyly iske qosý úshin sharalar qabyldaý jóninde naqty tapsyrmalar berdi.

Qolaıly orta qalyptastyrýdyń ulttyq biryńǵaı standarty

Úkimet otyrysynda múgedektigi bar adamdardyń turmys sapasyn jaq­sartý boıynsha qabyldanyp jatqan shara­lar qaraldy. Bul másele týraly Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Tamara Dúısenova, Densaý­lyq saqtaý mınıstri Ajar Ǵınııat, In­dýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek О́skenbaev, Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov pen Aqmola oblysynyń ákimi Ermek Marjyqpaev baıandady.

Premer-Mınıstr múgedekterge memleket tarapynan únemi qoldaý kórse­tiletinin atap ótti. Tıisti zańnamalyq túzetýler qabyldanyp, múgedektigi bar adamdar men olardyń otbasylarynyń tabysyn arttyrý, ómir sapasyn jaq­sar­tý baǵytynda aýqymdy jumystar atqaryldy.

«Memleket basshysy múgedektikti belgileý rásimin jeńildetýdi tapsyrdy. Bıylǵy jyl basynan beri múgedektikti syrttaı belgileýdiń qanatqaqty jobasy búkil respýblıka boıynsha keńeıtildi», dedi Premer-Mınıstr.

Sonymen qatar Áleýmettik qyzmetter portaly arqyly tehnıkalyq quraldar men emdik-saýyqtyrý qyz­met­terin alý merzimi 8 aıdan 30 kúnge deıin qysqardy.

Bıyl jyldyń sońyna deıin 17 erte ońaltý-aralasý ortalyǵy ashylady. Olar jańa týǵan nárestelerdegi patologııany der kezinde anyqtaýǵa jáne emdeýdi qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

Sonymen qatar óńirlerde múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan 12 saýyqtyrý ortalyǵyn salý jumystary júrýde. Bul áleýmettik qorǵaý júıesinde qosymsha 25 myń adamdy emdik-saýyqtyrý sharalarymen qamtýǵa múmkindik beredi.

Álıhan Smaıylov birqatar tapsyrma berip, múmkindigi shekteýli adamdardy qoldaýdyń keshendi sharalaryn iske asyrýdy jalǵastyrý qajet eken atap ótti.

Birinshi. Eńbekmıni Densaýlyq saqtaý jáne Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrlikterimen birge syrttaı kýálandyrýdy engizý úshin aqparattyq júıelerdi ıntegrasııalaý jáne Áleýmettik qyzmetter portalyn jetildirý jumystaryn jalǵastyrýy kerek.

Ekinshi. О́ńir ákimdikteri jyl sońyna deıin muqtaj adamdardy tehnıkalyq quraldarmen jáne saýyqtyrý qyzmet­terimen qamtý kórsetkishin 90%-ǵa jáne 2023 jyldyń sońyna qaraı 100%-ǵa jet­kizýi kerek. «Múgedektigi bar adamdardy kúndiz qabyldaıtyn bólimsheler jelisin keńeıtip, áleýmettik qyzmet kórsetetin shaǵyn úıler qurý qajet», dep atap ótti Á.Smaıylov atalǵan máselege toqtala kele.

Úshinshi. Densaýlyq saqtaý mınıstrligi ákimdiktermen birge naýqastardy erterek dıagnostıkalaýǵa jáne múgedektiktiń aldyn alý úshin erte ońaltýǵa erekshe nazar aýdarýy kerek.

Premer-Mınıstr barlyq múddeli memlekettik organdarǵa ákimdiktermen birlesip, múgedektigi bar adamdar úshin beıimdeý jáne qoljetimdi ortany qalyptastyrýdyń Ulttyq biryńǵaı standartyn ázirleýdi tapsyrdy. Osyǵan oraı Premer-Mınıstr Úkimettiń mindeti – múgedektigi bar adamdar úshin ómir súrýge qolaıly orta qalyptastyrý ekenin, sondyqtan olardyń turmys sapasyn jaqsartý máseleleri mınıstrler men ákimderdiń udaıy baqylaýynda bolýǵa tıis ekenin atap kórsetti.

Sońǵy jańalyqtar

Ana tilinde oqýdan nege qashady?

Bilim • Búgin, 00:05

Abaı murasy asqaqtady

Abaı • Búgin, 00:04

Ulttyq mereke

Abaı • Búgin, 00:02

Et máselesine ep kerek

Ekonomıka • Búgin, 00:01

Jedel járdem nege keshigedi?

Medısına • Keshe

Ult ustazy jáne Batpaqty mektebi

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Jaýynger jyr

Tanym • Keshe

Talant pen taǵdyr

О́ner • Keshe

Shıpaly sýlar shejiresi

Aımaqtar • Keshe

Tańbaly tanymy

Tanym • Keshe

Sırk

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar