Aımaqtar • 11 Tamyz, 2022

Jylytý maýsymyna daıyndyq alańdatady

54 ret kórsetildi

Bıyl naýryz aıynda Petro­pavl­dyń ekinshi JEO orta­ly­ǵyn­da úlken apat bolǵanynan búkil halyq habardar. Sodan beri qala turǵyndary aldaǵy jylý maýsymynyń jaıyna alań­daýly. Tútini býdaqtap tu­ratyn úsh murjanyń biri is­ten shyqqany jylýdyń azaıýy­na soqtyrmaı ma degen kúdik basym.

Kollajdy jasaǵan Záýresh SMAǴUL, «EQ»

Dál Naýryz merekesiniń qar­sańyn­da 60 jyl boıy turǵan bıiktigi 150 metr murja ortan belinen opyryla qulap, birneshe qazandyqtyń ju­mysy toqtady, qırandynyń astyn­da qalǵan jumysshy áıel kóz jum­dy. JEO dırektory men bas ınjenerine qatysty qylmystyq is qozǵalyp, ekeýiniń de qaladan shyǵýy shekteldi.

Búginde buzylǵan murjanyń tó­men­gi jaǵyn bólshekteý sharalary júr­gizilip jatyr. JEO baǵy­na­tyn «Sevkazenergo» AQ bas dırektory Oleg Perfılovtyń aıtýyna qaraǵanda, qazir 60 jyl bu­ryn qalanǵan 12 metrdeı kirpish ból­shek­tengen. Qoparylys quraldary qol­danylsa, basqa nysandarǵa za­qym keltirýi múmkin, sondyqtan mun­daǵy jumys negizinen qolmen at­qa­rylýda. 40 metrlik bıiktikke jet­kende ǵana tehnıkalyq quraldar paı­­dalanylady. Buzylǵan murjany to­lyqtaı bólshekteýdi aıaqtaý merzimi 20 qyrkúıekke belgilengen. Al qazan aıynan bastap onyń ornyna jańa murja salý bastalmaq. Aıta ketetin jaıt, ol burynǵydan 30 metrge bıik bolady.

Jańa jylytý maýsymynda qalǵan eki murjany qoldanyp, barlyq 12 qazandyqtyń 11-i qalypty jumys istep, qalany qystan shyǵarmaq. Qa­zir sol qazandyqtar da jóndeýden ótki­zilýde.

«Sevkazenergo» AQ basshylyǵy jaǵ­daıdyń turaqty ekenin aıtqa­ny­men, byltyrǵy jylytý maýsymynda qazandyq agregattarynda 77 ret apatty jaǵdaı tirkelgeni turǵyndardy alańdatpaı qoımaıdy. Saqyldaǵan sary aıazda jylýsyz qalýdyń ózi ońaı emes. Osy apattardyń saldarynan ákimdikterge byltyr 500-den asa shaǵym túsken. Onyń ústine jýyr­­­da bireýler áleýmettik jelilerde «Sevkazenergo» AQ medısınalyq me­ke­melerge qosymsha jylý beretin kózder izdeý keregi týraly usynys jasap, hat joldapty degen de habar taratty. Ázirge bul habardyń anyq-qanyǵy anyqtalǵan joq. Eger ol jalǵan bolsa, halyqty bosqa úrkitken adam arandatýshy retinde tıisti jazasyn alar degen úmittemiz, al shyn bolsa, jaǵdaı asa máz emes.

Jalpy, Petropavl qalasynda orta­lyq jylýmen jabdyqtaý júıe­si­ne 4 500 ǵımarat qosylǵan. Jylý energııasymen turǵyn úı sektorynyń 71 myń abonenti jáne 2 301 zańdy tulǵa qamtylǵan. О́tken jylǵy jylytý maý­symynda naýryzdaǵy oqı­ǵa­dan ke­ıin azdaǵan aýyt­qýshy­lyq­tar bol­ǵa­­nymen áleýmettik nysan­darǵa jylý ne­gizinen qalypty re­jimde be­rildi.

Bıylǵy maýsymda sol talaptan ta­bylý úshin jan-jaqty daıyn­dyq jumystary júrgizilýde. Qala­nyń jańadan taǵaıyndalǵan ákimi Rýslan Ańbaevtyń aıtýyna qara­ǵan­da, búginge deıin 84 bilim berý nysanynyń 79-y daıyndyq pasportyn alǵan. Osy jumystardy atqarýǵa jergilikti bıýdjetten 7 mln teńgeden asa qarajat bólingen. Kómirmen jylytylatyn №44 orta mektepti jylytý úshin 500 tonnaǵa jýyq kómir satyp alynǵan, oǵan bıýdjetten 6,5 mln teńge bólinipti. Osy mysaldan mektepti kómirmen jylytýdyń bıýdjetke qansha qosymsha salmaq túsiretinin kórýge bolady. Eger bul mektep qalalyq jylý júıesine qo­syl­ǵan bolsa, daıyndyq shyǵyny az bolar edi.

Petropavl qalasynda 16 den­saý­lyq saqtaý nysany bolsa, sonyń 12-si daıyndyq pasportyn alǵan. Qalǵan tórteýindegi daıyndyq endi bastalyp jatyr.

Daıyndyq pasporttaryn alýda sylbyrlyq tanytatyn – kóppáterli tur­ǵyn úıler. Olardyń keıbiri men­shik ıeleri ózderi ekenin, son­dyq­tan jylytý maýsymyna daıyn­dyq máselesin ózderi sheshýi keregin áli de túsingisi kelmeıdi. Kooperatıv tóraǵalary da máseleni uzyn arqan, keń tusaýǵa salyp, jylytý maýsymy bastalǵanda turǵyndardyń daý-damaıyn týdyryp júrgeni. Qazir barlyq 1 115 kóppáterli turǵyn úı­diń 430-y daıyndyq pasportyn al­ǵan. Bul – barlyq úıdiń 38 paıyzy. Biraq sonyń ózi – byltyrǵy sáıkes merzimmen salystyrǵanda joǵary kórsetkish. Dál osy kúnderi byltyr 361 úı ǵana jylýdy qabyldaýǵa da­ıyn bolǵan edi.

Petropavldyń 1914 jyl men 1960 jyldar arasynda salynǵan 39 ekiqa­bat­ty úıi bar. Qala basshylaryn kóbi­nese osy úılerge jylý jetkizý máse­le­leri alańdatady. Bularǵa sońǵy 2-3 jylda eshqandaı gıdravlıkalyq synaq jáne jylý júıesin tazalaý ju­mystary júrgizilmegen. Qala­lyq turǵyn úı ınspeksııasy bóli­mi­niń mamandary osy úılerdiń tur­ǵyn­da­ry­men kezdesýler ótkizip, jylytý maýsymyna ýaqtyly jáne sapaly daıyndyq qajettigi týraly túsin­dir­me jumystaryn júrgizýde.

Qazir qala boıynsha «Petropavl jylý jelileri» JShS 6,3 sha­qy­rym­dyq jylý qubyrlaryn aýys­tyryp jatyr. Jylý jelileriniń be­rik­tigi men tyǵyzdyǵyna jyl sa­ıyn­­ǵy gıdravlıkalyq synaqtardan basqa qyrkúıekte gıdravlıkalyq ysy­rap­­tarǵa arnalǵan synaqtar júr­giziledi. Osy sharalardy iske asyrý tuty­ný­shylardy jylýmen senimdi qam­tamasyz etýge, qaıta jańǵyr­ty­latyn ýchaskelerdegi ysyraptar men tozýdyń barlyq túrin azaıtýǵa, teh­nologııalyq buzýshylyqtar sanyn qys­qartýǵa, sondaı-aq jylý jeli­le­riniń júktemesin qaıta bólýge múm­kindik beredi.

Petropavlda 15 myńǵa jýyq je­­ke­­menshik úıler bar. Bulardyń negizgi bóligi úılerin kómirmen jylytady. Kómirge degen qajettilik 70 myń tonnany quraıdy. Búgingi tańda qalanyń temir jol tuıyqtarynda
1 myń tonnadaı kómir bar, onyń ishinde 700 tonnasy – «Shubarkól» jáne 300 tonnasy – «Ekibastuz» kómiri. Buǵan qosymsha jaqyn kún­der­de 3 700 tonna kómir jet­ki­zil­mek. Jylý berý maýsymyna deıin bul jumys jandana túser degen úmit­te­miz, áıtpese, byltyrǵydaı kómir tapshylyǵy bolýy múmkin.

Árıne, jylytý maýsymynyń bas­talýyna áli eki aıdaı ýaqyt bar, degenmen ýaqyt kútpeıdi, kóńil kúpti. Sondyqtan daıyndyq jiti júrgizilýi kerek.

 

PETROPAVL

Sońǵy jańalyqtar

TOP-10 eldiń qatarynda

Sport • Búgin, 07:30

Jetinshi fınalynda jol berdi

Tennıs • Búgin, 07:27

Álem kýboginde oljaly boldy

Sport • Búgin, 07:23

Sákenniń SMart mektebi

Qoǵam • Búgin, 07:22

Jurtpen júzdesip, nysandardy aralady

Aımaqtar • Búgin, 07:18

Jumyspen qamtýǵa septigin tıgizedi

Qoǵam • Búgin, 07:17

Qoqys ortasynda qalǵan eldi meken

Aımaqtar • Búgin, 07:15

Salyqtan jaltaryp júr

Qarjy • Búgin, 07:13

О́zgeristi ózińnen basta

Pikir • Búgin, 07:12

Reformalardyń zańdy jalǵasy

Pikir • Búgin, 07:08

Jańashyldyqqa betburys

Pikir • Búgin, 07:07

Jolaýshylar aǵyny úsh ese artqan

Aımaqtar • Búgin, 07:05

Maqtashyny mazalaıtyn másele

Ekonomıka • Búgin, 07:00

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar