Qutydan qut izdemeıik

Bul ómirdegi dám-tuzy erte taýsylyp, qyrshyn ketip jatqan talaılardyń ólimine sergitkish sýsyndar sebepker bolyp jatqany týraly pikirlerdi jıi estımiz. «Gorıllany» kóp ishetin edi, «Dızıdi» kún demeı, tún demeı tutynatyn edi, «Redbýldy» qolynan tastamaıtyn edi, mine, aqyry ne boldy, marqumnyń» degen sózderdi siz de talaı estigen bolarsyz. Osy ispettes pikirlerge qarap energetıkalyq sýsyndardyń densaýlyqqa tıgizetin zııanyn ishteı sezine túsesiń. Alaıda sony bile tura mundaı sýsyndardan sanaly túrde bas tartyp jatqandar az. Kóshede sergitkish sýsyndardy kómeıine quıyp alyp aıaǵyn alshań basyp bara jatqan adamdardyń qarasy qalyń. Qolyna qutyny qysyp ustaǵan jamaǵat álgi sergitedi degen sýsynsymaqtardyń zııany jónindegi aqparattardy estimegendeı ne oǵan mán bermegendeı alańsyz.

Búginde sergitkish sýsyndardy tutynbaı­tyn el kem de kem. Boıǵa qosymsha qýat beredi dep eseptelinetin sýsynǵa qumarlardyń qatary ósip barady. Ásirese jastardyń arasynda qutydan qut izdep, ondaǵy sýsyndy simirý sánge aınalǵan.

Bul ónimderdiń zııany jóninde mamandar az aıtyp júrgen joq. Árıne, energetıkalyq sýsyndardy óndirýshilerdiń ókilderi tarapynan onyń zııansyz ekenin aıtýshylar da tabylady. Biraq sońǵysynyń úninen aldyńǵysynyń daýysy basym.

Mamandar sýsyn quramynda kezdesetin kofeınnen júrek soǵysynyń jıiligi artyp, arterıaldy qan qysymy kóterilip ketetinin, aǵzada zat almasý buzylatynyn, baýyr men uıqy bezi syr beretinin aıtady. Kofeın psıhıkaǵa, júıke júıesine qatty áser etetindikten álgi suıyqtyqqa degen táýeldilik týyndaıtyn kórinedi. Sondaı-aq sýsynnyń áseri basylǵanda adam tez sharshap qalatyn bolady. Munyń barlyǵy aınalyp kelgende adam densaýlyǵyn tómendetedi, dertti etedi.

Mine, osynyń barlyǵyn bilip otyrsaq ta energetıkalyq sýsyndardyń «qan qasap shabýylynan» qorǵana almaı, sharasyzdyq tanytýdamyz. Eger ol jurt aıtyp júrgendeı emes, shyn máninde, zııansyz bolsa, onyń ózin naqty ǵylymı turǵyda dáleldep berýimiz kerek qoı, biraq bul jaǵyna da dármensizbiz.

Qalaı degende de bizge sergitkish sýsyndardy satý isine shekteý qoıý qajet sekildi. Sergitetin ári elirtetin sýsynda bir kákir baryn halyq bilip otyr. Onyń saýdasyn shektesek salyqqa túsetin aqsha kemıdi degendi alǵa tartatyndar da bar. Biraq bizge aqsha emes, halyqtyń densaýlyǵy mańyzdy. Al halyqtyń buzylǵan densaýlyǵyn túzeýge ketetin qarjynyń janynda álginiń óndirisi men saýdasynan túsetin salyq kólemi jaı tıyn-teben ǵana bolatynyn túsineıik.

Biz energetıkalyq sýsyndardyń saýdasyn múldem toqtatyp tastamasaq ta ony satý joldaryn retteýimiz kerek-aq. Sol úshin bul ónimderdiń adam aǵzasyna zııanyn zerttep, zerdelep, naqty bir tujyrymǵa kelgenimiz jón. Eger, onyń zııan ekeni shyn máninde, ǵylymı mánerde dáleldenip jatsa kóp sozbaı, ony satýdy shektegenimiz abzal. О́ıtkeni búginde energetıkalyq sýsyndar bala-shaǵa, jas-kári demeı satyla beredi.

Shekteý sharalary qolǵa alynsa, birinshi kezekte onyń jarnamasyn azaıtý, aksız engizý, adam densaýlyǵyna keri áser etetin qospalar jaıynda tutynýshylarǵa shynaıy aqparat berý, jas erekshelikterine qaraı satý, qutylardyń syrtyndaǵy qajetti málimetterdi iri áriptermen jazý jáne basqa da máseleler qamtylýy qajet. Osy jerde aıta keteıik, energetıkalyq sýsyndardyń ydysyna «Aıaǵy aýyr áıelderge, balalarǵa, jasóspirimderge, qarttarǵa, júrek-qan tamyrlary aýrýymen aýyratyn adamdarǵa múldem paıdalanýǵa bolmaıdy» dep jazylǵan. Biraq ol emin-erkin satylyp jatyr. Qazaqstannyń bas sanıtarlyq dárigeriniń 2013 jyldyń 19 tamyzdaǵy «Sergitetin komponentteri bar sýsyndardy satýǵa tyıym salý týraly» qaýlysy bar. Onda orta jáne arnaýly orta bilim beretin, joǵary oqý oryndarynda, densaýlyq saqtaý mekemelerinde, jasóspirimder men jastar kóp jınalatyn jerlerde, mádenı-kópshilik sharalarda sergitkish sýsyndardy satýǵa shekteý qoıylǵan. Biraq muny oryndap jatqan eshkim joq. Qoryta aıtqanda, bárinen de halyqtyń densaýlyǵyn qorǵaý mańyzdy. Olaı bolsa, azamattarymyzdyń densaýlyǵyna zııanyn tıgizetin ónimderdi shekteý, olar týraly shynaıy aqparat berý máselesine memlekettik saıasat turǵysynan qaraýymyz kerek. Bul – ómir talaby.